← Eesti

1-06-15728/27

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-15728 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. juunil 2009 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm, tõlgi Tatjana Šibajeva juuresolekul prokuröri Liina Pikma kaitsjate Monica Meristo ja Peeter Johannson osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 25.01.2008, 12.05.2008, 16.05.2008, 19.05.2008, 21.08.2008, 22.09.2008, 13.10.2008, 25.02.2009 ja 30.04.2009 kriminaalasja JAAN PÜSS’i, isikukood 36801305210, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, xxxx põllumajanduse ja autoremondi alal, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld,ja EGO HALLIKA, isikukood 37208012238, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx piirkondlik müügijuht, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 1-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 6,7; 356 lg 1 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309,310, 311, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista JAAN PÜSS KarS § 199 lg 2 p 6,7 ja KarS § 356 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Jaan Püss’i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista EGO HALLIKA KarS § 199 lg 2 p 6,7 ja KarS § 356 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Ego Hallika suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid metsamaterjali vargusega riigile tekitatud kahju osas summas 514 957 krooni ja keskkonnale tekitatud kahju osas summas 366 040 krooni, jätta läbi vaatamata. Välja mõista riigieelarve vahenditest Jaan Püss’i (arvelduskonto nr xxxx) kasuks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni valitud kaitsjale Monica Meristo’le makstud tasu hüvitamiseks. Välja mõista riigieelarve vahenditest Ego Hallika (arvelduskonto nr xxxx) kasuks 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni valitud kaitsjale Peeter Johannson’ile makstud tasu hüvitamiseks. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. juunist 2009 (seega hiljemalt
  3. 2 juuniks 2009). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  4. juulist
  5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  6. juulist
  7. SÜÜDISTUSED Jaan Püss ja Ego Hallika on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, ajavahemikul
  8. veebruar 2004 kuni
  9. november 2004 metsamaterjali varguse eesmärgil, omamata raieõigust, lasid teostada raiet xxxx riigile kuuluva metsamaa 2M eraldustelt 2 ja 3 ja varastasid raiest saadud 710 tm metsamaterjali, millega tekitasid varalist kahju koguväärtusega 514 957 krooni. Seega Jaan Püss ja Ego Hallika, võttes ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis võõraid vallasasju suures ulatuses, panid toime KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi kvalifitseeritava süüteo. Jaan Püss ja Ego Hallika on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad ajavahemikus
  10. veebruar 2004 kuni
  11. november 2004 tegid Xxxx riigile kuuluva metsamaa 2M eraldustelt 2 ja 3 ebaseadusliku raie, rikkudes
  12. jaanuaril 1999 jõustunud metsaseaduse § 20 lg-st 1 ja § 17 lg-st 2 tulenevaid nõudeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
  13. juuni 1999.a. määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradest, tekitasid Jaan Püss ja Ego Hallika ebaseadusliku raiega ja raiekohtade koristamata jätmisega keskkonnale olulise kahju summas 366 040 krooni. Seega Jaan Püss ja Ego Hallika, pannes toime puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, panid toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Prokurör kohtuvaidluses loobus süüdistatavale Ego Hallikale esitatud süüdistusest KarS § 356 lg 1 järgi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Jaan Püssi ja Ego Hallikat süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Seoses prokuröri loobumisega kohtuvaidluses süüdistatava Ego Hallika süüdistusest KarS § 356 lg 1 järgi, leiab käsitlemist Jaan Püssile esitatud süüdistus ka KarS § 356 lg 1 järgi. Süüdistatav Jaan Püss tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes osaliselt süüdi, süüdistatav Ego Hallika ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Jaan Püss andis kohtuistungil ütlusi, et vallas kuulutati välja vaba metsamaa erastamine, kusjuures eelistati neid, kes tegelesid põllumajanduse või metsamajandusega. Süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et oli xxxx registreeritud, tegeledes põllumajandusega. Süüdistatava Jaan Püssi sõnul kandideeris ta vaba metsamaa erastamisel. Süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et vallavolikogu otsus oli olemas, kuid maamõõtjateni ta ei jõudnud materiaalsete raskuste tõttu, sest põllumajandusettevõte läks pankrotti. Süüdistatava Jaan Püssi sõnul oli vaja sihti teha, et maamõõtjad peale võtta. Süüdistatava Jaan Püssi väitel ta metsateatist ei võtnud, sest ta ei olnud maaomanik. Süüdistatav Jaan Püss tunnistas, et raius sihi Järvamaa piiri poolt. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel raiekoha paiknemise skeemi (I kd, tl 24) ning süüdistatav Jaan Püss väitis seda vaadates, et siht külgneb pika joonega, ei läinud teeni välja. Süüdistatava Jaan Püssi sõnul tahtis ta, et saemehed tuleks ja teeks selle ära. Süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et ta helistas M Kle mai algul ja näitas viimasele sihti, kuid kui vaatama läks, 3 siis ei olnud midagi tehtud ning ta raius ise ja vedas ise välja, kasutades oma firma tehnikat. Süüdistatava Jaan Püssi väitel oli laoplats põllu servas ja põllu omanikult oli luba olemas, sest agronoom näitas, kuhu panna. Süüdistatava Jaan Püssi ütlustest nähtub, et metskonna laoplatsid olid sealt veidi eemal. Süüdistatava Jaan Püssi sõnul oli M K asi vaadata, kas läheb ise või leiab kedagi, kes läheb. Süüdistatava Jaan Püssi väitel oli see kevadel
  14. aastal. Süüdistatava Jaan Püssi ütlustest nähtub, et sihi esimene osa oli lage tee äärest, see oli metskonna poolt tehtud ja sealt edasi tegi ta ise seda sihti. Kannatanu esindaja küsimusele, kuidas te teadsite, kust sihti raiuda, vastas süüdistatav Jaan Püss, et taga põllu nurgas oli piirimärk, esiosa oli metskonna pool juba tehtud. Kannatanu esindaja küsimusele, kas te vedasite materjali läbi sihi välja, vastas süüdistatav Jaan Püss, et ei, risti läbi 2M maaüksuse. Kannatanu esindaja küsimusele, kui lai siht oli, mida teie raiusite, vastas süüdistatav Jaan Püss, et 2 meetrit. Kannatanu esindaja küsimusele, mis puud te maha võtsite, vastas süüdistatav Jaan Püss, et enamus olid küttepuud, oli ka metsakuiva. Süüdistatava Jaan Püssi väitel võis tema poolt raiutud materjali kogus olla 35 tm, sest ta üle ei mõõtnud ja algul arvas, et 17-18 tm, mis tuli talle küttepuid. Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna vastusega koos esitatud fototabelid (I kd, tl 111), kus on vaated xxxx 2M maaüksuse metsa ja Järva maakonna vahelisele piirile, suunaga lõunast põhja ja põhjast lõunasse, mispeale süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et selline pilt ei tule talle tuttav ette ning tema tegi visiiri tee suhtes risti. Süüdistatav Jaan Püss jäi kindlalt selle juurde, et sihi tegemine oli maikuu jooksul ning ta käis päris mitmel päeval, võib-olla 1,5 nädala jooksul. Süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et helistas Ego Hallikale, kellele näitas ette laoplatsi ja kes korraldas metsamaterjali äraveo. Süüdistatava Jaan Püssi väitel oli ta Ego Hallikale näidanud vallavolikogu korraldust, et tal on õigus seda maad erastada. Süüdistatav Jaan Püss ei osanud öelda, mitu koormat sealt ära veeti, kuid talle tuli asulasse küttepuid üks koorem ja võib-olla Ego materjal tuli teise koormana, sest rahalist varianti tasuda ei olnud ja ta pakkus ise selle võimaluse välja. Süüdistatava Jaan Püssi sõnul oli tal punane xxxx. Süüdistatav Jaan Püss kinnitas, et 2004.a. suvel ta raietöid ei teinud ja töölisi ei otsinud. Süüdistatav Ego Hallika kinnitas kohtuistungil, et see oli kevade poole, mais 2004, kui Jaan Püss võttis temaga ühendust, et on tarvis transporti. Süüdistatava Ego Hallika sõnul sai ta Jaan Püssiga kokku selle sama kinnistu piiri juures või selle lähistel. Süüdistatava Ego Hallika väitel sinna tee äärde laoplatsi vaatama läksid nad kumbki oma autoga, sealt edasi läksid Jaan Püssi punast värvi pirukaga. Süüdistatav Ego Hallika ei teadnud, kas oli xxxx, kuid xxxx oli see igatahes Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel kahtlustatava ülekuulamise protokolli lisana Ego Hallika 28.03.2005 omakäeliselt joonistatud skeemi (I kd, tl 92), mille kohta süüdistatav Ego Hallika avaldas, et see on koostatud laoplatsi arvestuse järgi, kuhu oli vaja auto saata ning seal olid Jaan Püssi küttepuud. Prokuröri küsimusele, kas Jaan Püss teile näitas mingeid dokumente selle maatüki kohta, vastas süüdistatav Ego Hallika, et jah oli dokument ning väidetavalt peaks see olema toimikus lk
  15. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel xxxx Jaan Püssi poolt erastatava vaba metsamaa (M2) asukoha skeemi (I kd, tl 97), mille kohta süüdistatav Ego Hallika avaldas, et ei saa kindlalt väita, aga ju see on. Prokuröri küsimusele, kas seal juures oli ka maaüksuse kaart, vastas süüdistatav Ego Hallika, et ja oli küll ning prokuröri küsimusele, kas ta teile metsateatist ka näitas, vastas süüdistatav Ego Hallika, et tema teada ei pea sihi jaoks olema raiepiletit. Süüdistatava Ego Hallika sõnul oli laoplatsil küttepuid ja metsakuiva palki. Süüdistatav Ego Hallika võttis omaks, et kogus võis olla 35 tm. Süüdistatava Ego Hallika väitel oli Jaan Püssi materjal saega lõigatud. Süüdistatava Ego Hallika ütlustest nähtub, et Jaan Püss tahtis, et küttepuud viidaks Assamalla töökoja juurde platsile ning kuna Jaan Püssil ei olnud transpordi eest raha maksta, siis metsakuiva lasi ta viia Uhtnasse, et see lasta oma tarbeks saagida. Süüdistatav Ego Hallika võttis omaks, et tema maksis ise veo kinni. Süüdistatava Ego 4 Hallika sõnul võis olla, et ta näitas autojuht A Rile metsamaterjali asukoha ette ja andis veoselehed. Süüdistatav Ego Hallika kinnitas, et see oli küttepuude vedu ja lepingut ei olnudki vaja teha, lihtsalt peab olema korrektne blankett veoks. Süüdistatava Ego Hallika väitel ei tekkinud tal kahtlust, et see puit, mis tal paluti ära viia, oleks võetud mujalt kui sihilt. Süüdistatava Ego Hallika sõnul nägi ta metsas halli sõiduautot, see oli hõbedane Volkswagen ja traktorit, tema arvates Belarusi, mis seisis laoplatsi läheduses. Süüdistatava Ego Hallika väitel sel perioodil käis seal väljavedu ja ka raiumine, seal olid suured materjali virnad ja ta nägi seal kahte suurt autot. Süüdistatava Ego Hallika ütlustest nähtub, et mingi kuu aega hiljem juunikuus helistas talle üks mees, kes kindlasti tutvustas ennast, aga ta ei mäleta nime, pakkudes müüa kuusepalki. Süüdistatava Ego Hallika sõnul oli mees, kes tellis teise veo, eestlane ja võis olla keskealine. Süüdistatav Ego Hallika tunnistas, et ta võttis selle töö vastu, saades selle palgi ostuga hävingu, mille pidi ise firmale kinni maksma, sest materjal jäi laoplatsile seisma ja see tuli tal endal lasta lõigata, et saada kulusid tagasi. Süüdistatava Ego Hallika ütlustest nähtub, et see materjal ei olnud ladustatud samas kohas, kus oli ladustatud Jaan Püssi materjal, vaid oli umbes 150 meetrit eemal. Süüdistatav Ego Hallika väitis algul, et tema langil kohal ei käinud, lastes materjali ära saata, kuid hiljem jäi siiski selle juurde, et ta käis ka ise laoplatsil. Süüdistatava Ego Hallika väitel mingit vormistamist ei toimunud, tema maksis raha ette ära ja materjal jäi lihtsalt seisma. Süüdistatava Ego Hallika sõnul käis raha maksmine nii, et nad said selle mehega kokku Laada bistroo juures, siis ei olnud mehel mingit dokumenti näidata, sest oli kokkulepe, et kui materjal on kohal, vormistavad ära. Süüdistatav Ego Hallika kinnitas, et see ei olnud pimesi maksmine, sest kui ikka öeldi, mis materjal tuuakse, siis seda ikka toodi ka. Süüdistatava Ego Hallika väitel palkas ta autojuhtidest materjali vedama A Ri, kes viis 100 tm Nor-Est-Woodi. Süüdistatava Ego Hallika sõnul paari koormaga seda ära ei viidud, seal võis olla ka kolmas koorem. Süüdistatav Ego Hallika pidas võimalikuks, et andis ka teise veo korral autojuhile veoselehe. Süüdistatava Ego Hallika väitel oleks pidanud autojuht kohapeal saama materjali kohta dokumendid tellija käest. Süüdistatav Ego Hallika kinnitas, et enne ta võis dokumente kontrollida, aga kokkuostus oli tal kohustus neid kontrollida. Süüdistatava Ego Hallika sõnul pärast ei esitatud dokumente ja tema jäi oma rahast ilma, mida oli üle 60 000 krooni, sest tema vastutas firma tehingute eest. Süüdistatava Ego Hallika väitel töötas ta siis OÜ-s Aarman Puit, olles seal ostu-müügijuht, kelle tööülesandeks oli metsamaterjali ost-müük. Süüdistatava Ego Hallika ütlustest nähtub, et teisel korral, kui temalt telliti metsamaterjali vedu Jaan Püssi maa lähedalt, ei tekkinud tal kahtlust ja selle peale ta ei tulnudki, et võib olla Jaan Püssi materjal ning ta viimase poole ei pöördunud. Süüdistatav Ego Hallika avaldas, et tema jaoks on firma OÜ Engaro kuskilt välja imbunud, sest tema ei tunne neid inimesi ja nemad ei tunne teda. Kannatanu esindaja Uno Luht Keskkonnainspektsioonist kinnitas kohtuistungil, et 2004.a. avastas Keskkonnainspektsioon raielangi Xxxx vabal metsamaal 2M ning et algselt oli tükk vaeva selle asukoha määramisega, kuna osade inimeste arvates oli see Järvamaal. Kannatanu esindaja Uno Luhti sõnul maaüksus ei olnud eraomandis, selle metsa kohta ei olnud uut metsakorralduskava, mistõttu on raie ülevaatamisel lähtutud vanadest metsakorraldusandmetest, mis olid olemas ning selgus, et raie paikneb endise Tamsalu sovhoosi metsa kvartali 49 eraldustel 2 ja 3, kus eraldusel 2 oli tehtud lageraiet 2,24 ha suurusel alal ja eraldusel 3 oli tehtud valikulist raiet 0,72 ha suurusel alal. Eraldusel 3, aluseks võttes metsa vanust, oleks tehtud raie lubatud olnud ja seal keskkonnakahju ei tekitatud. Eraldusel 2 kasvas esimese boniteedi
  16. aastane kuusik ehk seal kasvas harvendusraieealine puistu, kus uuendusraie tegemine oli keelatud. Algselt määrati keskkonnakahju lageraie tegemisega 280 560 krooni ja langi koristamata jätmisega 1480 krooni. Kui 2007.a. jõustus uus Metsaseadus ja vaadati käesolevas asjas üle keskkonnakahjud, siis selgus, et kahju oli 5 määratud valedel alustel ja selle kohta on nad teinud 27.02.2007 kohtule avalduse. Senisel kahjude määramisel oli arvestatud vale rinnaspindala suurust. Tegelik kahju on 364 560 krooni puude raiega ja 1480 krooni raiekohtade koristamata jätmisega. Kui võrrelda tehtud raiet praegu kehtiva Metsaseaduse järgi, siis suureneks kahjud veelgi. Lageraie teostati selle seaduse ajal, mil kahjud olid väiksemad. Kannatanu esindaja Uno Luhti sõnul jäävad nad eelmise Metsaseaduse järgi määratud kahjude juurde ja paluvad välja mõista keskkonnale tekitatud kahju kokku summas 366 040 krooni. Kannatanu esindaja Uno Luht kinnitas, et maaüksus oli riigi omandis ja tõendatud ei ole, et lõikust oleks teinud õigustud subjekt, mistõttu on metsamaterjali vargusega tekitatud riigile kahju 514 957 krooni. Kannatanu esindaja Uno Luhti sõnul tuli raie välja seoses sellega, et nad kontrollisid metsafirmadest saadud metsamaterjali ostu-müügilepingute alusel metsamaterjali päritolu ja selle langi leidsid nad nii, et sinna langile sõitsid nad koos metsaveoautojuhi A Pega, kes pidi ette näitama koha, kust konkreetse lepingu järgi metsamaterjal pärines. Juht väitis, et tegemist on Järvamaal asuva langiga, kuid tegelikult selgus, et lank asub hoopis Lääne-Virumaal. Kannatanu esindaja Uno Luhti ütlustest nähtub, et firmadest saadud veoselehtede alusel, kus autojuhiks oli märgitud A P, sõitsid nad otsima Xxxx maaüksust, et veenduda selles, kas OÜ Engaro poolt realiseeritud puude kogus ja sortiment kasvas üldse Xxxx maaüksusel. Kannatanu esindaja Uno Luhti sõnul Xxxx maaüksuselt mingit materjali ei tulnud, sest Xxxx maaüksusel tehtud raie lasid nad üle kontrollida ning see on tehtud 2003.a. lõpus ja 2004.a. alguses. Kannatanu esindaja Uno Luhti ütlustest nähtub, et A P juhatas nad mitte Xxxx maaüksusele, kus väidetavalt pidi tema poolt veetud metsamaterjal pärit olema, vaid Xxxx asuvale vabale metsamaale 2M, näidates ette raielangi ja laoplatsi. Kannatanu esindaja Uno Luhti sõnul asus see laoplats põllu- või heinamaal. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et Jaan Püss pöördus 4 aastat tagasi tema poole palvega teha raietööd tema metsas xxxx. Tunnistaja M K sõnul käis ta metsa piire vaatamas. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel tunnistaja ülekuulamise protokolli lisana M K poolt 26.08.2005 omakäeliselt joonistatud skeemi (I kd, tl 130), mille kohta tunnistaja M K avaldas, et selle skeemi joonistas ta metsast, mida Jaan Püss pakkus talle saagida. Tunnistaja M K väitel tahtis Jaan Püss, et tehtaks harvendusraiet. Tunnistaja M K sõnul olid Jaan Püssil mingid paberid, aga ta ei vaadanud neid, sest ta ise lõikama ei hakanud. Tunnistaja M K väitel leidis ta Jaan Püssile saemehe J O, teist ei mäletanud. Tunnistaja M K võttis omaks, et tema näitas seameestele piirid ära, andes ka ühe sae. Tunnistaja M K väitel oli saemeestega juttu harvendusraiest. Tunnistaja M K ei teadnud, kas tema poolt leitud seamehed lõikasid metsa või mitte. Tunnistaja M K sõnul võis see olla suvel peale jaanipäeva. Tunnistaja J O kinnitas kohtuistungil, et tunneb Jaan Püssi metsa lõikuse kaudu Vajangu külas 34 aastat tagasi. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel raiekoha paiknemise skeemi (I kd, tl 24), mille kohta tunnistaja J O avaldas, et raiekoht asus suure tee ääres kuskil, teest 100 meetrit. Tunnistaja J O väitis, et K vist helistas talle, pakkudes lõikust Vajangul. Tunnistaja J O sõnul ei olnud tal siis tööd ja ta oli nõus. Prokuröri küsimusele, kas ta ütles teile, kelle metsa ja kas see oli Jaan Püssi mets, vastas tunnistaja J O, et võib-olla ütles. Prokuröri küsimusele, kas Jaan Püss ise ka teile helistas, vastas tunnistaja J O, et ei vist. Prokuröri küsimusele, kes teile metsa ette näitas, vastas J O, et M vist. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 12.09.2005 (I kd, tl 132) öelnud, et „Pärast M kõnet lähipäevadel helistas mulle Jaani nimeline mees ja pakkus raietööd. Saime selle Jaaniga Rakkes kokku ja sõitsime tema autoga metsa vaatama. Jaan sõitis punast värvi Citroeniga. Mets asus kusagil Vajangu taga.“ Prokuröri küsimusele, kas see Jaan, kellest te olete rääkinud, on see sama mees, kes istub täna siin kohtusaalis, vastas tunnistaja J O, et jah. Tunnistaja J O sõnul olid Jaanil metsa kohta mingid paberid, lõikama pidi ta hakkama metsakuiva. Tunnistaja J O sõnul kutsus ta R Ni 6 endaga kaasa. Prokuröri küsimusele, millal te ajaliselt hakkasite raiet tegema, vastas tunnistaja J O, et tema arust oli suvi. Tunnistaja J O väitel oli 100-160 meetrit eemal tehtud harvesteriga lageraiet. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 12.09.2005 (I kd, tl 132) öelnud, et „Meie käisime langile tiiru peale ja Jaan tahtis selle lageraiena maha lõigata. Puudele mingeid märkeid ta ei teinud. Ütles, et tahab saada paar koormat palki. Plaanitav raieala oli päris suur – võis olla 3 ha suurune. Seal oli ka varem saega lõigatud.“ Prokuröri küsimusele, mis raieliiki Jaan tahtis teha, vastas J O, et lageraiet. Tunnistaja J O kinnitas, et koos R Niga töötasid nad 3-4 päeva, aga võis ka rohkem olla ning koorma vist tegid, 30 tm. Tunnistaja J O väitel vedas Jaani traktor välja seda, mida nad lõikasid. Prokuröri küsimusele, kas see oli Jaan Püssi traktor või kellegi kolmanda Jaani traktor, vastas tunnistaja J O, et ei oska öelda. Tunnistaja J O sõnul sai ta peale tööde teostamist tasu Jaan Püssi käest, makstes ise R Nile 500 krooni päev. Prokuröri taotlusel KrMS § 296 lg 3 alusel avaldatud äratundmiseks esitamise protokollist (I kd, tl 207-209) nähtub, et J O tunneb ära isiku nr 7 juures, s.o. H K ning seletab, et antud mees vedas välja metsamaterjali 2004.a. kevadel xxxx maaüksusel. J O avaldas lisaks veel, et teda kutsus tööle M. K, metsa omanikuga ei kohtunud. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 12.09.2005 (I kd, tl 132) öelnud, et „Ma arvan, et ma tunnen Jaani ära, kui teda näen. Tema perekonnanimi oli minu mäletamist mööda Püss ja pärit oli ta Assamallast. Suur tugev ka umbes 40-aastane mees.“ Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja küsimusele, kust teil need andmed pärit on, vastas tunnistaja J O, et umbes ütlesin. Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja küsimusele, kuidas saab neid andmeid umbes teada, vastas tunnistaja J O, et ei tea. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 13.03.2006 (I kd, tl 196-197) öelnud, et „Täpsustuseks varem antud ütlustele lisan, et 2004.a. suvel käisin Xxxx raietööl, mille tellis Jaani nimeline mees. L J minu teada. Raiega töötas samal ajal MTZ tüüpi traktor. Suhtlesin mõne sõnaga traktoristiga. Traktorist oli paks mees, aga nime ei tea. Traktoristi tunneks välimuse järgi ära. Traktor kuulus minu teada raie tellijale J L (nii kutsutakse teda). Traktor hakkas kohe praktiliselt vedama, kui meie metsa läksime. Traktoristi nägin 2-3 päeval metsa välja vedamas, kuid ei suhelnud.“ Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja küsimusele, millest tuleb erinevus, et 12.09.2005 väidate te kindlalt, et tegemist on Jaan Püssiga ja 13.03.2006 väidate, et J L, vastas tunnistaja J O, et ei tea. Tunnistaja J O kinnitas, et paberid jäid tema kätte ning need ta andis vist traktoristile tagasi. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 12.09.2005 (I kd, tl 132) öelnud, et „Metsaraie eest sain tasu Jaani käest ja sae kasutamise eest tasusin Ma. Õigemini maksis Jaan mingi osa M kätte, tema võttis sae kasutamise tasu maha ja ülejäänud tõi mulle. Mingid paberid jäid lõikuse ajaks meie kätte, aga peale lõikuse lõppu andsin need Jaanile tagasi.“ Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja küsimusele, kelle käest te saite raha ja kellele andsite te tagasi paberid, vastas tunnistaja J O, et ta ei mäleta. Süüdistatava Jaan Püssi kaitsja küsimusele, see jutt siin, mis avaldati, mis te selle kohta ütlete, vastas tunnistaja J O, et M maksis ta vist ise sae kasutamise eest. Prokuröri küsimusele, kas Jaan Püss on ikka see isik, kes teilt tellis metsaraie, vastas tunnistaja J O, et jah. Tunnistaja R Ni kinnitas kohtuistungil, et on teinud
  17. aastal 2 päeval metsatöid kuskil JärvaJaani kandis. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel tunnistaja ülekuulamise protokolli lisana R Ni poolt 12.08.2005 omakäeliselt joonistatud skeemi (I kd, tl 127), mille kohta tunnistaja R Ni avaldas, et seal ta lõikas metsa järjest 2 päeva. Tunnistaja R Ni väitel kutsus teda metsa lõikama J O, kes ütles, et on vaja metsa lõigata, et 500 krooni on päev. Tunnistaja R Ni sõnul andis J O talle sae ja bensiin oli ka tema poolt. Tunnistaja R Ni ei osanud öelda, kas J Ol oli mingeid dokumente selle metsa kohta näidata. Tunnistaja R Ni väitel lõikasid nad J O ütlemise peale metsakuiva 2 päeva. Tunnistaja R Ni sõnul tuli õhtupoole enne nende äraminekut sinna mingi traktor, mis oli seal väga lühikest aega. Tunnistaja R Ni väitel tema traktoristiga ei suhelnud. Tunnistaja R Ni teada ei vedanud traktor välja seda metsa, mida nemad olid lõiganud. Tunnistaja R Ni kinnitas, et 7-8 tm lõikab ta päevas, kahe päevaga siis 15 tm. 7 Prokuröri küsimusele, mis aastaajal see oli, vastas tunnistaja R Ni, et augustis vist. Tunnistaja R Ni ütlustest nähtub, et kui nemad metsa sisenesid, siis oli kummaltki poolt juba raiet tehtud. Tunnistaja R Ni sõnul sai tema raha J O käest. Tunnistaja K P kinnitas kohtuistungil, et 2004.a. kevadel või suvel tegi ta metsavedu veoautoga Scania 144 K Ku ülesandel. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel tunnistaja ülekuulamise protokolli lisana K P poolt 04.02.2005 omakäeliselt joonistatud skeemi (I kd, tl 66), mille kohta tunnistaja K P avaldas, et ta on sealt metsa servast metsamaterjali vedanud. Tunnistaja K P avaldas, et ta sõitis juhatuse peale, Vajangult läbi ja kuskil seal puud olidki. Tunnistaja K P väitel Ego nimeline meesterahvas, viidates kohtuistungil süüdistatavale Ego Hallikale, ootas teda seal ja ütles talle, kuhu vedada tuleb ning andis veoselehed, mis olid osaliselt täidetud ja tema kirjutas vaid oma andmed. Tunnistaja K P sõnul oli metsamaterjalist enamuses kuusk, koormaid tuli rohkem kui üks ning materjali viis ta Koeru ja võib-olla ka mujale. Tunnistaja K P kinnitas, et metsamaterjali oli kokku 100-150 tm. Tunnistaja A R kinnitas kohtuistungil, et 2004.a. juunikuus käis ta vedamas Ego Hallika tellimusel maakonna piiri peal, Järva-Jaani tee ääres. Tunnistaja A Ri sõnul näitas talle langi ette Ego Hallika ja andis veoselehed. Tunnistaja A Ri väitel nägi ta metsas veel traktoristi, kellega suhtles, küsides metsateatist, kuid viimasel ei olnud seda. Tunnistaja A Ri sõnul oli traktor MTZ 82, mis materjali välja vedas sinna samasse, kust tema vedas. Tunnistaja A R kinnitas, et viis materjali Koeru, mingi osa vist läks Kundasse ja mingi osa Assamalla platsile. Tunnistaja A Ri sõnul tasus talle veo eest Ego Hallika. Prokuröri küsimusele, kas oli juttu, kelle materjal see on, vastas A R, et L J materjal, tema juurde sai see viia. Prokuröri küsimusele, kas te olite ainuke, kes sealt materjali vedas, vastas tunnistaja A R, et arvan, et oli veel. Tunnistaja A Ri sõnul tema ei vedanud kõike ära. Tunnistaja A Ri arvates võis ta koguseliselt ära vedada 4 koormat, 25-30 tm koormad, tiba alla 150 tm. Tunnistaja A R kinnitas, et selle asjaga seoses ei ole ta Jaan Püssiga kokku puutunud. Tunnistaja A Ri ütlustest nähtub, et see, kui nad Jaan Püssile küttepuid Kadila juurde töökoja platsile vedasid, oli mitu aastat enne seda. Tunnistaja A P kinnitas kohtuistungil, et 2004.a. oli ta OÜ-s Rodemon autojuht ja vedas metsa. Tunnistaja A Pe sõnul oli auto omanik ja ülemus K K, kes ütles, kuhu vedama minna. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 alusel koopiad metsamaterjali veoselehtedest (I kd, tl 36, 43, 46, 50, 52, 59), mille kohta tunnistaja A P avaldas, et veokijuhi andmed on tema poolt täidetud ja veoselehel on tema allkiri. Tunnistaja A P väitis, et kui ta on oma andmed kirjutanud, siis ta on ka nendel maaüksustel (veoseleht I kd, tl 36 Lääne-Viru maakond xxxx xxxx maaüksus; veoselehed I kd, tl 43, 46, 50, 52, 59 Järva maakond xxxx Xxxx maaüksus) käinud. Tunnistajale A P ei öelnud midagi metsamaterjali võõrandajate nimed (A R ja I T). Tunnistaja A P avaldas, et OÜ Engaro ei ütle talle midagi. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 296 lg 3 alusel A Pe poolt 15.12.2004 ülekuulamise protokolli lisana omakäeliselt joonistatud skeemi (I kd, tl 72), mille kohta tunnistaja A P avaldas, et tema näitas vaid selle koha, kust ta peale laadis, maaüksustest ei teadnud ta midagi. Tunnistaja A Pel ei olnud meeles, kas laoplatsi näitas talle ette K või Hallika. Tunnistaja A P on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 15.12.2004 (I kd, tl 68) öelnud, et „Vedama saatis mind sinna K K, saatis mu kohale, kohapeal ootas mind tee ääres Ego nimeline meesterahvas, vist on perekonnanimi Hallika, tal oli sõiduauto xxxx. Ta oli seal üksi. Ta näitas mulle metsamaterjali laoplatsi asukoha (joonistan ka selle asukoha kohta skeemi), mis asus teest umbes 200-300 m kaugusel, ise sõitis Ego sõiduautoga ees.“ Tunnistaja A P võttis kohtuistungil omaks, et küllap see nii oli. Tunnistaja A P määratles vedamise aega selliselt, et lund ei olnud, ristik oli roheline, ta jäi veel sinna kinni. Tunnistaja A P kinnitas, et talle mingeid dokumente ei näidatud ja see, kuhu materjal vedada, on lehe peal kirjas, sest omanik ju täidab lehe. Tunnistaja A P kinnitas, et palki võib 30 tm peale panna, aga täiskoormaid ei saanud peale 8 panna, sest põllu pealt nad vedasid ja täiskoormaga oleks sisse vajunud. Tunnistaja A Pe väitel andis Ego Hallika talle veoselehed, mis olid täidetud. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et 2004.a. töötas ta OÜ-s Rodemon juhatajana ning osaühing tegeles metsaveoga. Tunnistaja K K väitel on Ego Hallika tellinud neilt 2004.a. metsamaterjali äraviimist. Tunnistaja K K on ülekuulatuna kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 113) öelnud, et „Samas mulle meenub, et ühel korral, aega ei mäleta, helistas mulle Volvo juht P ja teatas, et jäi koormaga laoplatsi lähedale kinni. Sõitsin üksi kohale, laoplats asus peale Vajangut paremat kätt. Kelle metsaga tegemist oli, ma ei tea. P oli üksi metsas ja tema auto oli kinni jäänud. Läksin Järva-Jaani, kus otsisin juhusliku traktoristi, kes traktoriga auto välja tõmbas. Antud veo sealt laoplatsilt tellis Ego Hallika. On meeles, et ta sõitis sealt laoplatsilt veel mööda, kui me seal nöökisime, aga appi ei tulnud, tuues põhjuseks, et on kiire. Võin ka eksida, et kas see ikka oli Ego koorem.“ Tunnistaja K K pidas võimalikuks, et selle veo tellis Ego. Tunnistaja K K arvates võis olla kevad või sügis. Tunnistaja J L kinnitas kohtuistungil, et on Jaan Püssiga varem töötanud koos OÜ-s Lemküla Põllumehed. Tunnistaja J L avaldas, et Jaan Püss tahtis Xxxx erastada metsamaad ning pöördus tema poole palvega, et kas ta saaks sihi pealt puhastatud materjali ladustada, mispeale tema kasutas oma tutvust ja helistas R Lile. Prokuröri küsimuse peale, kust sihi pealt materjal pärit oli, vastas tunnistaja J L, et eks see sealt Järva-Jaani poolt oli. Tunnistaja R L kinnitas kohtuistungil, et neil on maakonna piiri lähedal mitu maatükki. Tunnistaja R L väitis, et see oli mitu aastat tagasi, kui J L helistas ja ütles, et tema sõber tahab sealt metsa teha, mispeale tema ütles, et mingu kooskõlastagu agronoomiga see ära, kust nad võivad sõita, kuhu paigaldada. Tunnistaja R Li sõnul oli J Lu sõbra nimi Püss. Tunnistaja M S kinnitas kohtuistungil, et ülemus R L andis talle käsu, et nad ei saa materjali välja vedada, et peavad sõitma üle nende maa. Tunnistaja M Si ütlustest nähtub, et tema näitas ette tee, mida mööda pidi hakatama materjali välja vedama. Tunnistaja M S kinnitas, et nad olid kolmekesi, tema tundis vaid J L. Tunnistaja M Si väitel ei öeldud nime, kelle metsast pidi traktorist hakkama materjali välja vedama. Tunnistaja M S kinnitas, et see oli varakevadel ja mai keskel pidi olema töö tehtud. Tunnistaja H K kinnitas kohtuistungil, et tema töötas 2004.a. OÜ-s Lemküla Põllumehed traktoril MTZ 82 ning tema ülemusteks olid Jaan Püss ja J L, kuid tema ei ole 2004.a. kevadel või varasuvel Jaan Püssi korraldusel metsa vedanud. Tunnistaja K A kinnitas kohtuistungil, et tema elukoht paikneb Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiri peal. Tunnistaja K A teadis öelda, et 2004.a. kevadel toimusid raietööd metsmaal 2M, konkreetselt eraldusel
  18. Tunnistaja K A arvates kestsid metsatööd kuu aega või vähem. Tunnistaja K A teadis vaid ühte kohta, mis jäi tee äärde, kuhu ladustati metsa. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 312 p 1 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. KrMS § 312 p 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. KrMS § 62 p 1,2,3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, samuti ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. 9 Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid on vastuolulised ega saa olla aluseks süüdistatavate Jaan Püssi ja Ego Hallika süüdimõistmisele neile esitatud süüdistustes. Kohtu arvates ei ole juba kohtueelses menetluses tehtud kõiki vajalikke toiminguid, kontrollimaks seda, kas süüdistatava Jaan Püssi ütlused, et tema ise teostas 2004.a. maikuus piirisihi raiet 35 tm ulatuses Xxxx riigile kuuluval metsamaal 2M, vastavad ikka tõele. Ühtegi teist otsest tõendit, mis süüdistatava Jaan Püssi sõnu kinnitaks, kogutud ei ole. Kohtueelsel menetlusel ei ole teostatud süüdistatava Jaan Püssi ütluste olustikuga seostamist, seega on teadmata see, et kas ta ise üldse raius ja kus ta konkreetselt raius. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna andmetel 18.05.2005 (I kd, tl 110) Xxxx 2M maaüksuse metsa ja Järvamaa maakonna vahel piirisihti raiutud ei ole. Rava metskonna pool on tehtud harvesteriga lageraiet juba paar aastat tagasi. Maakondade piiri täpsemal vaatlusel selgus, et nende vahel on olnud 4-5 meetri laiune siht, millel pole ühtegi kändu ja millel kasvab poole meetri kõrgune magesõstar ja kuslapuu. 2M maaüksuse Järvamaa poole piirisihti raiutud ei ole. Keskkonnainspektsioon objekti kontrollimise (vaatluse) protokoll nr 346 04.11.2008 ühes lisadega (II kd, tl 142-149) on koostatud kontrollimaks süüdistatava Jaan Püssi ütlusi selle kohta, et ta raius vaba metsamaa 2M ja Järva maakonna vahelist piirisihti alates metskonna lageraielangist põhja poole ning vedas saadud metsamaterjali risti läbi vabal metsamaal 2M kasvanud metsa põllu äärde. Samuti on see koostatud, et selgitada, kus asus lähim metskonna vahelaoplats. Kontrolli kokkuvõtteks on tuvastatud, et vaba metsamaa 2M ja Järva maakonna vahel ei ole mootorsaagidega piirisihti raiutud. Järvamaa poolsel lageraielangil on raietöid tehtud ainult harvesteriga, piirisihti eraldi raiutud ei ole. Lageraielangist edasi, loode poole jäävas kasvava metsa vahele jäävas piirisihi osas ei ole raietöid tehtud. Ühtlasi on tuvastatud, et piirisihilt ei kulge läbi vaba metsamaa 2M ühtegi kokkuveoteed ning piirisihilt ei ole metsamaterjali läbi vaba metsamaa 2M veetud. Kõige lähim metskonna vahelaoplats asub piki maanteed maakonnapiirist 340 meetri kaugusel. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse piirkondlik metsandusspetsialist Ain Otter teatas 03.10.2005 politsei poolt tehtud järelpärimisele (I kd, tl 154), et Jaan Püss ei ole esitanud metsateatisi või kasvava metsa võõrandamise lepinguid raieks vabal metsamaal 2M. Tamsalu Vallavolikogu otsusega on talle antud küll luba vaba metsamaa 2M erastamiseks, kuid see ei tähenda, et ta oleks automaatselt metsa omanik. Seega ei olekski tal alust metsateatise esitamiseks ega raieteks nimetatud kinnistul. Seega ei saa Jaan Püssi metsaraie vabal metsamaal 2M olla seaduspärane. Karistusõigus eristab rangelt täideviimist ja osavõttu. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et süüdistatavad Jaan Püss ja Ego Hallika tegutsesid kaastäideviijatena. Süüdistatava Ego Hallika ütlused selle väidetava keskealise eesti rahvusest mehe isiku osas on jäänud kohtueelsel menetlusel kontrollimata ning nimetatud isik on jäänud seetõttu tuvastamata. Süüdistatava Ego Hallika sõnul suhtles ta selle mehega telefoni teel, mistõttu oleks olnud võimalus kõneeristuste tegemiseks. Süüdistatava Ego Hallika ütlustega, aga ka tunnistajatest metsaveoautojuhtide K P, A Ri ja A Pe ütlustega, samuti K Ku ütlustega on tõendamist leidnud see, et süüdistatav Ego Hallika organiseeris metsamaterjali realiseerimise mingis osas süüdistuses tähendatud metsamaterjali kogusest. Süüdistatava Ego Hallika puhul võiks kõne alla tulla tema käitumise kvalifitseerimine kaasaaitajana, kuid tuvastatud ei ole see, kelle tahtlikule õigusvastasele teole ta kaasabi osutas. Tunnistaja J O on kriminaalmenetluse erinevatel etappidel pidevalt oma ütlusi muutnud, oskamata seda põhjendada, mistõttu ja erinevalt prokurörist leiab kohus, et tunnistaja J O ei ole 10 tõendiallikana usaldusväärne. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-89-06 p 12 öelnud seda, et avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, millised sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. Tunnistaja R Ni ütlused ei ole hinnatavad otseselt Jaan Püssi süüstavatena, tema ütlused ei lähe kokku tunnistaja M K ütlustega. Tunnistaja M K poolt öeldut ei kinnita ka ükski teine tõend. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-06 punktis 13 öelnud seda, et süüdistuse tõendamise peab kohtus tagama prokuratuur ja tema ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud, sh mõistetavalt ka kohtueelses menetluses. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-05 - RT III 2005, 27, 287). Tulenevalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kasvavat metsa ei ole võimalik varastada ilma seda eelnevalt maha raiumata. Kui metsa raiutakse ebaseaduslikult selleks, et see varastada, on tegemist ühe teoga, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule. Käesoleval juhul moodustub KarS § 356 lg 1 ja 199 lg 2 p 6,7 ideaalkogum. KarS § 21 lg 1 sätestab, et täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohtu arvates esineb Jaan Püssile esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi ning Jaan Püssile ja Ego Hallikale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi vastuolu teo toimepanemise vormi osas, sest KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, seoses prokuröri loobumisega kohtuvaidluses süüdistatavale Ego Hallikale esitatud süüdistusest KarS § 356 lg 1 järgi, süüdistatakse Jaan Püssi ebaseadusliku raie tegemises ise (üksiktäideviimine), samas kui süüdistatavatele Jaan Püssile ja Ego Hallikale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi süüdistatakse neid selles, et nemad lasid teostada raiet, mis viitab vahendlikule täideviimisele, s.t. sellele, et nad ise metsa maha ei raiunud. Vahendlik täideviija on isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult, s.o. teise isiku vahendina ärakasutamise teel. Vahendliku täideviimise peamine tunnus on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Ärakasutatud isiku toimepandud tegude vahendlikule täideviijale omistamise alus on vastavalt teovalitsemise teooriale ärakasutatud isiku valitsemine kas ülekaaluka teadmise, tahte või organisatsioonilise võimuaparaadiga, mis võimaldab ärakasutatud isiku poolt toimepandud tegusid vaadelda vahendliku täideviija tegudena. Käesoleval juhul ei nähtu süüdistusest, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus, s.t. seda, et ei ole ära toodud asjaolusid, millega vahendlikud täideviijad ärakasutatud isikut või isikuid valitsesid. Süüdistusest ei selgu see, kes oli see ärakasutatud isik või isikud. Süüdistatavale Jaan 11 Püssile esitatud süüdistusest KarS § 356 lg 1 järgi ei nähtu konkreetselt see, milles seisnes raie ebaseaduslikkus, samuti ei nähtu süüdistusest Xxxx riigile kuuluva metsamaa 2M eraldustelt 2 ja 3 ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali kogus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-89-06 punktis 14 öelnud seda, et asjaolud, millega vahendlik täideviija eesseisjat ehk vahendit valitses, peavad olema süüdistuses määratletud. Ehk teisisõnu – süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas 3-1-1-83-01 - RT III 2001, 25, 268). Süüteo vahendlik toimepanemine tuleb seega süüdistuses konkreetselt sisustada. Kohtukolleegium kordas kohtuotsuses 3-1-1-130-05 (RT III 2005, 44, 429) väljendatud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Eeltoodust järeldub see, et kohus ei saa ise meelevaldselt hakata süüdistusi sisustama, mistõttu kuuluvad süüdistatavad Jaan Püss ja Ega Hallika neile esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 6,7 ja KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõistmisele kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus ei pea põhjendatuks õigeks mõista Ego Hallikat eraldi KarS § 356 lg 1 järgi viitega KrMS § 301 (prokuröri loobumine süüdistusest), sest tegemist on ühe teoga, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule ja kui kohus ei peaks kohtuotsust tervikuna koostama, oleks see eksitav ning viitaks erinevatele tegudele. Lisaks väärib märkimist, et kohtuvaidluses (prokuröri süüdistuskõne esitati kohtule kirjalikult) analüüsis prokurör Jaan Püssi ja Ego Hallika süüdistust KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, kuigi süüdistatavad Jaan Püss ja Ego Hallika on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi, paludes kohtul süüdistatavad Jaan Püss ja Ego Hallika süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, jättes välja p 6 (suur ulatus), seda omalt poolt põhjendamata, ehkki KrMS § 268 lg 7 kohaselt võib prokurör kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatavate olukorda. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Tsiviilhagid metsamaterjali vargusega riigile tekitatud kahju osas summas 514 957 krooni ja keskkonnale tekitatud kahju osas summas 366 040 krooni, tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Arvestades kriminaalasja spetsiifikat ja tõenduslikku ning õiguslikku keerukust, peab kohus valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega hüvitamisele kuuluvaks tasuks süüdistatava Jaan Püssi puhul 25 000 krooni ja süüdistatava Ego Hallika puhul 18 000 krooni. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Heli Väinaste Lea Herne 12 Juhindudes KrMS § 306 lg 5 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste 15.06.
  19. m ä ä r a s: Lugeda Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-06-15728 12.06.2009 resolutiivosas arvelduskonto nr xxxx asemel õigeks Ego Hallika arvelduskonto nr xxxx. Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne 17.12.2009 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 12.juuni 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-15728 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KrMS §-de 185 lg 2, 175 lg 1 p 1 alusel jätta süüdistatava Ego Hallika kaitsja Peeter Johannsoni poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi kulu 5500 (viis tuhat viissada) krooni riigi kanda. KrMS §-de 185 lg 2, 175 lg 1 p 1 alusel jätta süüdistatava Jaan Püssi kaitsja Monica Meristo poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi kulu 6000 (kuus tuhat) krooni riigi kanda. Kohtuotsus jõustus
  20. detsembril
  21. a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.