K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-09-1538 11.mail 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Inge Aluve ja Pille Aver, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Rita Siniväli ja kaitsja adv.Jugans Grossmann osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja Mart Uuetoa, ik 36506210264, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk. xxx, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud:
- 20.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 121 ja 120 järgi vangistusega 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;
- 13.09.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, mida suurendati eelmise karistuse osa võrra, liitkaristus 1 aasta 2 kuud 7 päeva vangistust;
- 12.12.2007.a. sama kohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, mida suurendati eelmise karistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristus 8 kuud 13 päeva, vabanes 01.04.08;
- 12.07.2008.a. sama kohtu otsusega KarS § 121 alusel vangistusega 1 kuu algusega 11.07.2008.a.; viibib vahi all alates 16.08.2008.a. - süüdistuses KarS § 113 järgi. Süüdistus Mart Uuetoa’d süüdistatakse selles, et tema Tallinnas Xxxkorteri elutoas, ajavahemikul 15.08.2008.a. kell 23.00 kuni 16.08.2008.a. kell 15.00 ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tülis lõi oma ema HU’d 0,5 liitrilise „Nemiroff“ viinapudeliga vastu nägu, tekitades viimasele lõikehaavad ninal nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel, ninal ja parema silma sisenurgas, peale mida lõi sama korteri magamistoas HU’d korduvalt lastemööbli komplekti kuuluva puidust lauaga vastu pead, tekitades viimasele eluohtliku tervisekahjustuse - aju-kolju trauma peaajupõrutusega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega ning põrutushaavadega juustega kaetud peanahal ja otsmikul, mille tagajärjel HU 16.08.2008.a. ajavahemikul kell 15.00 kuni 18.00 samas korteris suri. Lisaks sellele tekitas Mart Uuetoa sama tüli käigus HU’le veel mitmeid mitteeluohtlikke tervisekahjustusi ala- ja ülajäsemetele, seljale ning tuharatele. Teise inimese tapmisega pani Mart Uuetoa toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtuistungil süüdistatav Mart Uuetoa pidas võimalikuks, et kõik võis olla nii, nagu on toodud süüdistuses, ta ei mäleta, sest oli alkoholijoobes. Ta seletas, et nad emaga elasid Xxxkorteris kahekesi. Pärast viimast vangistust ta otsis tööd, töötuna ei olnud arvel, nad elasid ema pensionist, mis saabus iga kuu 5.kuupäeval. Neil emaga aastaid olid pinged omavahelistes suhetes, pingeid suurendas ema tugev alkoholi sõltuvus. Ta oleks võinud eraldi elada, kuid ei tahtnud ema üksinda jätta. 15.08.08 oli kõik rahulik, ta alguses istus TS juures, tarvitasid alkoholi, siis kella 21-22 ajal jätkasid nende korteris. Öösel tõid veel teise 0,5l pudeli ”Nemirof” viina, mille ostis T . Ühest hetkest enam ei mäleta. Ärkas hommikul, diivani ees maas oli katkine viinapudel, teisest toast kuulis ema norskamist. Kohe varsti tuli T , palus õlut osta. Nad koos vaatasid ema teises toas, viimane magas nägu padjas, padi oli verine. Ta käis Vallo juures, kes ütles, et trepikoja põrandal on veri. Ta pesi vere ära põrandalapiga, lapi viis õue nööri peale. Kui ta tagasi tuli, ema hingas. Ei oska öelda, mis kell avastas, et ema on surnud, sii kutsus kiirabi. Kinnitas, et andis eeluurimisel ütlusi, kuidas diivanil lõi emale pähe pudeliga ja magamistoas lõi emale pähe lastelauaga, kuid tema jaoks on see udune pilt. Kinnitas, et tema on käinud alkoholisõltuvuse vastasel ravil Wismari haiglas 1998-1999.a. Kaitsja arvamusel on tegemist provotseeritud tapmisega, sest HU on süüdistatavat nimetanud soovimatuks lapseks ja etteheitnud tema olemasolu, valanud viha poja peale, seda eriti alkoholijoobe seisundis. Mart Uuetoa käitumise tingis kannatanupoolne mõnitamine ja solvamine, mis kutsus esile süüdistatava äkilise erutusseisundi, kus süüdistatav ei suutnud oma käitumist enam kontrollida. Kohtuistungil uuritud tõendid Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud Xxx korterit ning sellest nähtub, kust Xxx korteris verised esemed (laud) leiti, kus avastati veri ning verejälgede järgi on tuvastatav tervisekahjustuse saanud inimese liikumine eluotast diivanilt esikusse ja magamistuppa, võetud proovid (tl 2-59). Sündmuskohalt kaasavõetud esemed on asitõendina vaadeldud: Asitõenditena on vaadeldud laste lauda, pluusi, pükse, toasusse, millised kõik on veremäärdumisega (tl 221-238). Asitõendina on vaadeldud klaasikildude kogumit, mille hulgas ka viinapudeli kael ja pudelisuu (tl 246-247). Asitõenina on vaadeldud veremäärdumisega kaltsu (tl 248-249). Asitõendina on vaadeldud CD-plaati, millel salvestatud Mart Uuetoa telefonikõne häirekeskusesse ning millest selgub, et 16.08.
- kell 18.56 helistas Mart Uuetoa ja kutsus kiirabi emale, kes tundub surnud olevat, M.Uuetoa rääkis seejuures hiljuti tehtud silmaoperatsioonist (tl 241-245). Mart Uuetoa kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, millised riided on temalt ära võetud (tl 119-121) Joobe tuvastamise protokolli kohaselt Mart Uuetoa joove 16.08.2009 kell 20.00 tuvastati alkomeetriga, mõõteriista reaktsioon 0,86 mg/l (tl 122). Mart Uuetoa isiku läbivaatuse protokollist selgub, et Mart Uuetoa kätel oli veri (tl 123128). Asitõendina on vaadeldud Mart Uuetoa riideid - pluusi, teksapükse, tenniseid, neid kontrolliti Tetra Base testiga, mis andis verele reageerimisele iseloomuliku reaktsiooni (tl 250-269). Surnu ekspertiisiaktis nr.645 toodud eksperdiarvamuse kohaselt HU surma põhjus on 3 tömp aju-kolju trauma peaaju põrutusega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega, põrutushaavadega juustega kaetud peanahal (2 paremal kiiru piirkonnas, 3 vasakul kiiru piirkonnas) ja otsmikul, mis on eluohtlik vigastus. Aju-Kolju trauma on tekitatud löökidest teravamat serva omava kõva tömbi esemega pea piirkonda. Lõikehaavad ninal nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel, ninal ja parema silma sisenurgas võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega ning teravat lõikavat serva omava eseme toimel (näiteks löögi tagajärjel purunenud pudeli kildudega). Surnukehal esinevad veel järgmised tömbile traumale iseloomulikud mitteeluohtlikud tervisekahjustused – põrutushaavad paremal säärel, nahamarrastused paremal põlvel ja vasakul säärel ning nahaalused verevalumid seljal tuharatel, üla- ja alajäsemetel, mis vüisid olla tekitatud löökidest või kukkumisel. Ei saa välistada küünarvarrel ja parema randmeliigese piirkonnas paiknevate nahaaluste verevalumite saamist pea piirkonda suunatud löökide tõrjumise käigus. Kõik loetletud tervisekahjustused on elupuhused ning on tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Arvestades tervisekahjustuse morfoloogilisi iseärasusi võis HU peale kõikide tervisekahjustuste saamist mõnda aega elada ning see aeg võib olla mõõdetav tundides ning ei saa välistada, et HUl võis säilida võime iseseisvaks liikumiseks. Vigastuste järjekorda ja keha asendit ei ole võimalik kindlaks teha. Surm võis saabuda 3-6 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal 16.08.2008.a. kell 21.00 (tl 63-79). Täiendava eksperdiarvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr 18) HU surnukehal tuvastatud terviekahjustuste morfoloogilisi iseärasusi arvestades võisid need olla tekitatud ekspertiisiks esitatud laua ja pudeliga kahtlustatava poolt kirjledatud viisil. Lõikehaavad ninal nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel, ninal ja parema silma sisenurgas võisid olla tekitatud löökidest pudeliga. Aju-kolju trauma peapõrutusega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega ning põrutushaavadega juustega kaetud peanahal ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest ekspertiisiks esitatud lauaga (tl 83-87). Kannatanu TV(HU tütar) ütlustest nähtub, et ta ei suheldnud ema ja vennaga tihti viimaste aastate vältel. Ema ja vend Mart Uuetoa elasid üürikorteris. Kinnitas, et ema tarvitas alkoholi ja viimasele meeldis tülisid üles kiskuda. Matusekuludega seoses tsiviilhagi ei esita. Tunnistaja TS ütlustest nähtub, et 15.08.2008.a. ta viibis Uuetoa korteris, nad koos tarvitasid alkoholi. Vahepeal toimunut ta ei mäleta, siis aga mäletab, kuidas nad süüdistatavaga käisid viina ostmas. Kui süüdistatav hakkas emale midagi ütlema, soovis ta süüdistatavale selgeks teha, et ei ole vaja emale liiga teha. Järgmisel päeval ta läks Uuetoa korterisse küsima, kas kõik korras on ja palus Marti õlut tuua. Mart ütles, et ema magab, ta läks tagumisse tuppa vaatama, HU magas näoga padja sisse, norskas, see oli enne kella 12.
- Ta nägi, et padi on verine, mille peale Mart ütles, et emal ninast tuli verd. Trepikojas olnud vereloigu kohta ütles Mart, et koer vigastas ennast. Rohkem ta Uuetoa juures ei käinud, kella 16.30-ks sõitis tütre juurde ja õhtul tagasitulles sai teada, et H on surnud. Iseloomustas Helget kui rahulikku inimest, kes korduvalt otsis kaitset vägivaldse poja eest. Tunnistaja Vallo Nahkor kinnitas, et nägi trepil vereloiku, Mart Uuetoa käis tema käest sutsu küsimas, ta andis taarat. Seejärel nägi, et Mart Uuetoa läks kaltsuga õue maja taha ja siis vereloiku enam ei olnud. Tunnistaja AE kinnitas, et 15.08.08 oli Uuetoa korteris pidu – nägi vastasmaja aknast, tema käest küsiti kus alkoholi saab juurde osta. Samuti nägi, et HU kukkus ja tõusis 4 püsti ning kõndis edasi. Öösel hüppas Mart Uuetoa uksest välja ja sihitult kõndis mööda hoovi. Järgmisel hommikul oli trepikojas vereloik – seda ütles naaber, Mart Uuetoa oli vastanud, et ei tea, mis veri maas on. Tunnistaja TT kinnitas, et elab vastas majas teisel korrusel ja enda korteri akendest näeb Uuetoa korteri akendesse. 15.08.08 õhtul kais seal pidu (aknad olid lahti) ja oli kuulda vene naishäält, kes korduvalt ütles, et ei ole vaja emale liiga teha. Siis ta nägi, et Mart Uuetoa loopis mingeid kergeid asju laiali. Siis oli kuulda, kuidas ema vaikse häälega hüüdis “appi”. Seejärel 15-30 minuti pärast käis mingi kolks ja kõik jäi vaikseks. Tunnistaja EV elab Uuetoa vastas ja seletas, et Mart Uuetoa oli tihti joobes, emaga eriti läbi ei saanud: esimene kord ta nägi HUd, kui viimane tuli ukse taga poja peale kaebama, ta läks Mart Uuetoad rahustama, sõimas Marti ja viimane lubas, et ei puutu ema enam. HU oli rahulik inimene. 15.08.2008.a. läks tema poeg WC-sse ja ütles, et trepikoja põrandal on vereloik. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 42/61 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Mart Uuetoal ei esinenud temale inkrimineeritava teo toimepanemisele vastaval ajal – ööl vastu 16.08.08 psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus”, “nõrgamõistuslikkus”, “nõdrameelsus” või “raske psüühikahäire”. Mart Uuetoa oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate häirete ja muutustega tema psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mart Uuetoa suudab käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest täiel määral aru saada ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning suudab oma käitumist juhtida, sh suudab osaleda menetlusotimingutes, esineda kohtus ja kanda karistust. Mart Uuetoal ei esine oma psüühilise seisundi poolt püsivaid piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks, tal ei esine vaimse arengu häireid ega isiksusehäireid. Temale inkrimineeritava teole vastaval ajal ei olnud Mart Uuetoa sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on alkoholijoobele iseloomulikud väärkohastmuslikud käitumismuutused. Mälestuste fragmentaarsus või täielik puudumine joobes oldud aja kohta on alkoholijoobele iseloomulik kliiniline tunnus (tl 186-196). Ekspertiisi aktis nr AK-1066-08/4158 toodud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud laua veremäärdumisega nurkadel leidub inimpäritolu punakaspruune juuksekarvu, mis on sarnased üldtunnuste põhjal HU juuksekarvadega. Kuna juuksekarvadel puuduvad morfoloogilised eritunnused, siis ei saa määrata nende pärinemist konkreetselt indiviidilt (tl 209-210). Ekspertiisiaktis nr GE-1487-08/4160 on analüüsitud laualt ja laua jalalt, trepkoja põrandalt Mart Uuetoa peopesalt ja sõrmenukkidelt võetud DNA proove ning eksperdiarvamuse kohaselt laualt ja laua jalalt ning trepikoja põrandalt võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad HU võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Mart Uuetoa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Mart Uuetoa sõrmenukkidelt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt: ei saa välistada Mart Uuetoalt sisalduva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ja ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi HUlt pärineva 5 bioloogilise materjali sisaldumie kohta nendes segaproovides (tl 215-219). Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Eelpooltoodud tõenditega on tuvastatud, et HU surma põhjuseks oli aju-kolju trauma peaaju põrutusega, mis tekkis viiest löögist ajavahemikul pärast seda, kui Uuetoade korterist pärast ühist alkoholi tarnbimist lahkus T.S . TT ütluste kohaselt jäi Uuetoade korteris vaikseks kella 03.30 ajal 16.08.2008.a. Sündmuskohalt kaasavõetud laualt leiti HU juuksekarvu, mis üheselt viitab sellele, et temale pähe on löödud lauaga. Asitõendi – laste laua fotodelt (tl 225-227) on selgelt näha verepritsmed, millised võisid tekkida ainult löökidest vastu verist pinda. Korteris leitud verejälgede järgi on tuvastatav, et elutoa diivanil toimus löök pähe pudeliga, seejärel HU võis liikuda magamistuppa, kus toimus löök lastelauaga, magamistuppa laud jäigi. Verised riided ja magamisase kinnitab eluohtlike vigastuste saamise kohta ja aega: vähemalt osa lööke, mis põhjustasid verejooksu, sai HU, kui oli veel riietes. Mart Uuetoa kinnitas kohtus oma ütlusi eeluurimisel, kuidas ta elutoas lõi emale pudeliga pähe ja magamistoas lõi lamavat ema 4-5 korda lastelauaga pähe. Need ütlused vastavad sündmuskohal kajastatud olustikule. Samuti need ütlused haakuvad tunnistajate – naabrite ütlustega, kes nägid või kuulsid Uuetoa korteris toimuvat erinevatel ajahetkedel selle öösel. Seega kokkulangevate tõenditega on tuvastatud, et 16.08.2008.a. Mart Uuetoa lõi pudeliga ja lastelauaga mitu korda oma emale HUle pähe. Mart Uuetoa tegu on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Lauaga löömine toimus eluohtlikku piirkonda – pea piirkonda, lööke oli mitu. Löömisel pea või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mistahes tagajärge, ka kannatanu surma saabumist Mart Uuetoa pani toime teise inimese tapmise kaudse tahtlusega. Lüües lauaga pähe tavalise elukogemuse ja hariduse saanud isik kujutab endale ette põhjuslikku seost enda teo ja saabuva tagajärje vahel. Toimepandule järgnev käitumine näitas selgelt, et Mart Uuetoa ei lootnud ema surma mittesaabumist: järgmisel päeval ta kais korduvalt ema vaatamas ja kutsus kiirabi ainult siis, kui ema oli juba mitu tundi surnud. Kusjuures helistades kiirabisse rääkis ta mingist silmaoperatsioonist, mis veelkord kinnitab tema suhtumist teo tagajärgedesse. Eksperdiarvamusest nähtub, et Mart Uuetoa teadvus kuriteo toimepanemise ajal ei olnud osaliselt piiratud, ei ole tuvastatud psühholoogiist afekti ka kohtuliku uurimise käigus. Mart Uuetoa oli võimaline oma tegusid juhtima ja tegutses tavalises alkoholijoobe intoksikatsiooni seisundis. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole provotseeritud tapmisega, sest kannatanu HU ei ole oma tõsise isikuvastase ründega süüdalse tapmiseni viinud, HU ei ole provotseerinud tapmist. 6 Mingilgi määral ei ole süüdlase Mart Uuetoa viha ja vasturünnak õigustatud või inimlikult mõistetav. Antud juhul ei olnud tegemist kannatanupoolse vägivallaga. Mart Uuetoa seletusest nähtub, et eluaeg on ema talle etteheitnud tema olemasolu ja süüdistanud abielu purunemises. HU tütar TV kinnitas, et ema on pojale etteheiteid teinud ja tülisid ise üles kiskunud. Mart Uuetoa poolt väidetava emapoolse solvamise mõju süüdlase psüühikale ei olnud vahetu, tegemist ei olnud esmakordse väidetava solvamisega, mis võiks esile kutsuda afekti seisundi. Peale selle ükski tõend ega süüdistatava enda seletus ei kinnita asjaolu, et 15.08.2009.a. ühise alkoholi tarbimise ajal oleks HU raskelt solvanud Mart Uuetoad, mis oleks esile kutsunud mingi erilise erutusseisundi, mis annaks aluse kvalifitseerida Mart Uuetoa käitumist provotseeritud tapmisena. Ka eksperdid on kinnitanud, et Mart Uuetoa ei olnud sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Seega Mart Uuetoa süü ema HU tapmise toimepanemises on tõendatud. M.Uuetoa pani toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 113 ettenähtud kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et on põhjendatud süüdlase karistamine vangistusega sanktsiooni keskmäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Tegemist on esimese astme kuriteoga ja kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Mart Uuetoa ei ole kohtuistungil väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ei sõnaliselt ega käitumuslikult. Mart Uuetoa ainsaks sooviks ka viimases sõnas oli oma eluga edasi minna. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et neli korda viimase nelja aasta jooksul oli Mart Uuetoa saanud kohtuliku karistuse hulgaliste vägivallategude toimepanemise eest oma ema suhtes. Ema tapmise ta pani toime viimase karistuse ärakandmisest kolme päeva pärast. Tegemist oli Mart Uuetoa süstemaatilise kuritegeliku käitumisega, mille tagajärjeks oli ema surm. Mart Uuetoa ei võtnud midagi ette, et väidetavast konfliktsest emast eraldi elada, ta ei töötanud, nad elatusid ema pensionist ning väidetavalt pikaajalisest konfliktist väljumise variantidest ta valis ema tapmise. Kohus ei tuvastanud Mart Uuetoa käitumises ühtegi kergendavat asjaolu ja seega mõistab karistuse sanktsiooni keskmäära suuruses. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so ekspertiisitasud, tasu osutatud õigusabi eest ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Mart Uuetoa KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 (kümme) aastat 6 (kuus) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, KarS § 68 lg.1 kohaselt arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks on 16.08.2008.a. 7 Välja mõista Mart Uuetoa’lt riigieelarve tuludesse sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja ekspertiisitasu (tl 80, 197,198, 211, 220) 65940.- (kuuskümmend viis tuhat üheksasada nelikümmend) krooni ning tasu osutatud õigusabi eest 31 933.80 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada kolmkümmend kolm ja 80s) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Mart Uuetoa, 1-09-1538, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Põhja Politseiprefektuuri laos hoiul olevad DNA-proovid 9-s karbis, Helga Uuetoa juuste kogumid ümbrikus, mart uuetoa riietelt võetud proovid 7-s karbis, kooku 3 ümbrikku; veremäärdumisega laste laud (pakend nr 1); lauajalg, mis murdunud laua küljes koos kruvidega (pakend nr 2); lauajalg, mis murdunud laua küljes lauajala kaare kohalt (pakend nr 3); veremäärdumisega pluus (pakend nr 4); veremäärdumisega heledad püksid (pakend nr 5); veremäärdumisega ruuduline pluus (pakend nr 6); veremäärdumisega teksapüksid (pakend nr 7); veremäärdumisega vasaku jala tennis (pakend nr 8); klaasikildude kogum (pakend nr 9); veremäärdumisega džemper (pakend nr 10); veremäärdumisega parema jala toasuss (pakend nr 11); veremäärdumisega vasaku jala toasuss (pakend nr 12); võrdlusmaterjalina kasutatud tühi „Nemiroff“ (0,5 l) viinapudel (pakend nr 13); videosalvestus DVD-l kahtlustatava Mart Uuetoa ütluse ja olustiku seostamisest (ümbrik nr 1); telefonikõne salvestus CD-l (ümbrik nr 2) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 11.mail 2009.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud: