K § 161 järgi õigeks mõistmises,
Teha selles osas uus kohtuotsus: 2. süüdi tunnistada Vallo Jäärats
K § 161 järgi ja mõista karistuseks vangistus tähtajaga 2 aastat. 4.
kohtuotsusega
ja § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistused ning liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.
järgi 6 kuulise vangistusega ja korduvas narkootilise aine suures koguses 2 ebaseaduslikus käitlemises
Kuritegude kogumi eest mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest ärakandmata aeg 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva ei pööratud
K § 161 (
jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises
) ja korduvas altkäemaksu võtmises
V.Jäärats töötas alates 01.04.2002.a. Keskkriminaalpolitsei (KKP) narkokuritegude osakonna ülemkomissari ja alates 01.01.2004.a. KKP menetlusosakonna narkokuritegude talituse ülemkomissari ametikohal. Tema ülesandeks oli alluva osakonna töö juhtimine, ta oli haldamis-, järelevalve- ja juhtimispädevust omav ametiisik ja politseiametnikuna võimuesindaja KrK § 160 ja
Tulenevalt Jälitustegevuse seaduse §-st 6 lg 1 p 2 oli ta jälitusasutuse ametnik, kellel on jälitustegevuseks ning teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus. Maakohus tegi kindlaks, et V.Jäärats teostas järgmisi ebaseaduslikke jälitustoiminguid: - 06.08.2003.a. tellis oma tuttava Raimond Pärna palvel KKP töötaja J. L. kaudu kõneeristuse telefoniabonendile, mille omanikuks oli H. S., kuid mida kasutas R.Pärn ning edastas selle R.Pärnale; - 28.06.2004.a. tuvastas oma tuttava R.Pärna palvel oma alluva M. E. kaudu telefoniabonendi omaniku, kelleks osutus R. M. ning edastas saadud informatsiooni samal päeval R.Pärnale. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine seisnes maakohtu otsuse kohaselt järgmises: - uurimisega täpselt kindlakstegemata aegadel 2003.a. kevadel ja 2003.a. suvel- seega kahel korral- ostis Tallinnas XXXXXXXX ja XXXXX tänavate nurgal R.Pärnalt 100 grammi kokaiini, mille müüs I. P.. Nimetatud kokaiinikogus on suur, selle käitlemiseks puudus süüdistataval luba. Süüdistuse kohane ametiseisundi kuritarvitamine seisnes, et V.Jäärats, töötades eespoolnimetatud ametikohtadel, olles ametiisikuks ja saades seoses oma ametikohaga andmeid Soome Keskkriminaalpolitsei poolt läbiviidava narkokuritegevuse vastase politseioperatsiooni Juliet kohta, edastas I. P. 21.06.2002.a. Tallinnas XXXXX XX parklas oma ametiseisundit kuritarvitades ametialaselt saadud informatsiooni politseile huvi pakkunud T. T. kohta ning soovitas I. P. T. T. lähiajal mitte suhelda. I. P. edastas saadud informatsiooni samal päeval telefoni teel T. T., kust teave omakorda edastati kuriteokaaslastele. 3 Selles süüdistuses õigeksmõistmist põhjendas maakohus asjaoluga, et alates 15.03.2007.a. on ametiseisundi kuritarvitamine (
) dekriminaliseeritud, süüdistuses nimetatud käitumine on lähedasim samast ajast alates kehtivas
§-s 3161 nimetatud teokoosseisule, millega sätestatakse vastutus kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest. Vastavalt Jälitustegevuse seaduse (JTS) §-le 10 alustatakse jälitusmenetlust jälitusametkonna juhi või tema käskkirjaga volitatud ametniku motiveeritud määrusega. Käesolevas asjas sellist otsustust pole, rahvusvaheline politseioperatsioon ega riikidevaheline leping seda ei asenda. Seega pole käesoleva kriminaalasja süüdistuses nimetatud andmete näol tegemist jälitusmenetluse andmetega
Süüdistuse kohaselt võttis V.Jäärats R.Pärnalt vastutasuna politsei- ja muudest andmebaasidest tuleneva politsei ametialase informatsiooni kogumise ja edastamise eest s.o. seadusega mittelubatud teo toimepanemise eest tasuta enda kasutusse 2003.a. suvel väikebussi Hyndai Trajet registrinumbriga XXX XXX, ajavahemikus 14.06.2004.a. kuni 09.03.2005.a. sõiduauto Opel Vectra registrinumbriga XXX XXX ning ajavahemikes 16.07.2004.a. kuni 17.07.2004.a. ja 31.07.2004.a. kuni 01.08.2004.a. korteri XXXXXX XXXXXXXXX XX-X. Seadusega mittelubatud tegudeks olid 06.08.2003.a. H. S. telefoniabonendi kõneeristuse tellimine, 01.03.2004.a. ja 27.07.2004.a. politsei infosüsteemis KAIRI andmete kontrollimine M. O. kohta, 06.04.2004.a. politsei infosüsteemis KAIRI andmete kontrollimine R. P. kohta, 14.06.2004.a. politsei infosüsteemi KAIRI vahendusel E. J. aadressi kontrollimine, 28.06.2004.a. R. M. telefoniabonendi numbri tuvastamine, 26.10.2004.a. politsei infosüsteemis KAIRI andmete kogumine R. P. kohta, 01.11.2004.a. politsei infosüsteemis KAIRI andmete kogumine A. P. kohta, 02.11.2004.a. politsei infosüsteemis KAIRI sõidukite registrinumbritega XXX XXX ja XXX XXX omanike selgitamine. Selles süüdistuses õigeksmõistmist põhjendas maakohus järgnevalt. Vara ja soodustuste vastuvõtmisega võis V.Jäärats tekitada olukorra, kus altkäemaksu lubajal oli võimalus mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneb oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Seda pole süüdistus aga tõendanud, nagu ka seda, et autosid või korterit kasutada andes pidas R.Pärn silmas võimalust V.Jääratsi ebaseadusliku tegevuse läbi mingit soodustust saada, seega pole tõendatud ametisiku poolt toime pandud teo põhjuslik seos pakutud hüvega. Kummutatud pole süüdistatava selgitus, et ebaseaduslikke päringuid ja jälitustegevust teostama ajendas soov tagada informaatori- R.Pärna- turvalisus. 4 Apellatsioonid ja taotluste sisu, esitatud vastuväited Prokurör palub maakohtu otsus tühistada V.Jääratsit õigeks mõistvas ja liitkaristust mõistvas osas, palub ta süüdi tunnistada
K § 161 (
ning alates 15.03.2007.a.
Liitkaristuseks palub prokurör mõista süüdlasele 4 aastat vangistust ja vabastada ta sellest tingimisi 3 aastase katseajaga. Apellandi käsitluse kohaselt määratleb JTS maakohtu poolt nimetatud jälitusmenetluse formaalse mõiste kõrval veel selle olemusliku sisu. See avaldub eelkõige jälitusmenetluse raamides tehtavates jälitustoimingutes. Käesoleval juhul on Soome Vabariigis seaduslikult läbi viidud jälitustoimingud aktsepteeritavad seaduslike jälitustoimingutena ka Eesti Vabariigis. Vastasel korral puuduks Eestis läbi viidavas kriminaalmenetluses võimalus kasutada tõendina informatsiooni, mis on saadud õigusabi taotluse alusel välisriigis teostatud jälitustoimingutega. V.Jäärats oli oma ametiseisust tulenevalt teadlik, et taolise sisuga teave põhineb ka Eesti seadustega kooskõlas oleval jälitusmenetlusel. Seetõttu laieneb informatsioonile, mille V.Jäärats süüdistuse kohaselt I. P.e edastas,
(apellandi poolt ilmselt ekslikult KrMS) § 3161 kriminaalõiguslik kaitse. Süüdistust altkäemaksu puudutavas osas kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti. Kaebaja arvates on apelleeritud kohtuotsus vastuoluline: süüdistatava ütlused, et ta kontrollis kõneeristusi ja hankis andmeid R.Pärna kui informaatori turvalisuse kaitseks, seadis kohus ühel juhul kahtluse alla („kohus…suhtub kriitiliselt…“), teisal aga sisuliselt nõustus selle väitega („On enesestmõistetav, et …nõue kaitsta informaatorit on kasulik ka jälitusametnikule endale“). Selliselt pole prokuröri arvates võimalik arusaadavalt jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Pealegi jääb arusaamatuks, kuidas kõnesolevad seadusega mittelubatud teod (R.Pärna enda kohta politsei andmebaasis olevate andmete kontrollimine, H. S. telefoninumbri kõneeristus jt) võisid kaasa aidata kohtu poolt nimetatud R.Pärna turvalisuse tagamisele. Prokurör osundab V.Jääratsi ja R.Pärna vahelisele telefonivestlusele ja teistele nendevahelistele vestlustele, kus R.Pärn seob oma palve vihjega V.Jääratsile antud soodustustega. Ei oma tähtsust, kas altkäemaksu andmine oli andja jaoks koormav ja kas R.Pärn ise parajasti XXXXX korterit või autot kasutas või mitte. 5 Prokuröri arvates samas asjas ringkonnakohtu poolt varasemas otsuses tehtud järeldustega mittenõustumine peab asja uuel läbivaatamisel olema eriliselt motiveeritud, käesoleval juhul seda aga tehtud ei ole. Kaitsja arvates pole käesolevas asjas kindlaks tehtud V.Jääratsi käitumises
ja § 184 lg 2 p 2 koosseis, ta palub kohtuotsus selles osas tühistada ja süüdistatav neis süüdistustes õigeks mõista. Kaebajale on arusaamatu, kuidas ja millest lähtudes kohus oma järeldusteni jõudis, kohtuotsuses on loetletud ja refereeritud uuritud kirjalikke tõendeid, kuid ilma igasuguste järelduste ja omapoolsete hinnanguteta. Süüdistuses
järgi teostas V.Jäärats talle süükspandavaid päringuid teenistusalastel eesmärkidel ja Keskkriminaalpolitsei informaatori R.Pärna kaitseks. R.Pärn oli salajasele kaastööle kaasatud isik, keda ei saa käsitleda asjasse mittepuutuva isikuna. Ta oli saanud abonendilt XXXXXXXX ähvardusi. Jälitusasutusel lasus kohustus võtta meetmed salajasele kaastööle kaasatud isikut ähvardava ohu vältimiseks. Süüdistuses nimetatud andmeid kontrolliti väidetud ohu tõenäosuse ja võimalikkuse hindamiseks ning vältimiseks. Kohtuotsuses pole näidatud, et kui kõneeristusi kontrollides ja andmeid hankides V.Jäärats ei soovinud kaitsta R.Pärna kui informaatori turvalisust või kontrollida informaatorilt saadud teavet, siis on näitamata -miks ta seda tegi. Süüdistuses nimetatud tegevus oli tavaline nii V.Jääratsile kui ka teistele Keskkriminaalpolitsei juhtivatele ametnikele. Jälitustegevusega seonduva teabe teatavakstegemine informaatorile ei ole keelatud. Süüdistus
P. ja R.Pärna – ütlustel, neist R.Pärn on süüdistatav teises kriminaalasjas, I. P. andis aga ebakonkreetseid ütlusi. Pole selgitatud allikas, kust R.Pärn sai väidetavalt V.Jääratsile edastatud kokaiini ja kellele I. P. selle Soome saatmiseks edastas. Ka pole kindlaks tehtud selle kokaiini käitlemise aeg- kas KrK või
kehtivuse ajal. Kohtujäreldustes kasutatud Šotimaa õigusabitaotluse materjale kohtuistungil ei uuritud ega avaldatud, asitõend- võlanimekiri- ei tõenda V.Jääratsi süüd kõnesolevas narkokuriteos. Vastuväidetena kaitsja apellatsioonile süüdistuses
järgi kinnitas prokurör ringkonnakohtu istungil, et kõnesolevate jälitustoimingute teostamine oli JTS § 2 lg 2 tähenduses ebaseaduslik, see ei järginud JTS-s sätestatud jälitustegevuse eesmärki, andmeid koguti mitte R.Pärna turvalisuse tagamise või muu teenistushuvi kohaselt, vaid tema isiklikust huvist lähtudes. Vastuväidetena kaitsja apellatsioonile süüdistuses
lg 2 p 2 järgi kinnitas prokurör ringkonnakohtu istungil, et käesoleval juhul, nagu narkoäris tavaline, ei õnnestu selgitada narkootikumi liikumise ahela eelmist ja järgnevat 6 lüli. Et aga üheks lüliks selles konkreetses ahelas oli V.Jäärats, kinnitasid tunnistajad, kellest R.Pärna karistati sama narkoaine müümise eest V.Jääratsile, I. P. aga, andes ütluseid sama narkoaine ostmise kohta V.Jääratsilt, pole olnud mingis koostöös uurimisorganitega. Vastuväidetena prokuröri apellatsioonile süüdistuses KrK § 161 järgi kinnitas kaitsja ringkonnakohtu istungil, et puudub kõnesolev kuriteosündmus, V.Jäärats sai Soome Vabariigi kõnesolevast politseioperatsioonist teada alles talle kahtlustuse esitamisel, sellest polnud teadlikud ka KKP teised juhtametnikud. T. T. kuulis süüdistatav väljaspool seda operatsiooni ja ta üksnes küsis I. P.t andmeid T. T. kohta. Vastuväidetena prokuröri apellatsioonile süüdistuses
lg 2 p 1 järgi kinnitas kaitsja ringkonnakohtu istungil, et V.Jäärats ei saanud R.Pärnalt transpordivahendi ja korteri kasutusõiguse vastutasuna seadusega mittelubatud teo toimepanemise eest. Nendevaheline suhe oli sõpradevaheline suhe, mitte üksnes politseiametniku ja tema informaatori vaheline suhe. Ringkonnakohtu istungil V.Jäärats kinnitas, et ta tellis kõneeristuse H. S. telefoniabonendile, tuvastas R. M. telefoniabonendi omaniku, sai R.Pärnalt oma ajutisse kasutusse sõiduauto Opel Vectra ja 16.-17.07.2004.a. korteri XXXXXX, tellis H. S. telefoniabonendi kõneeristuse, kontrollis infosüsteemi KAIRI vahendusel süüdistuses nimetatud andmeid M. O., R.Pärna, E. J., R. M. ja A. P. kohta, samuti sõiduautode omanikud. Teisi süüdistuses nimetatud üksiktegusid ta pole teostanud. Ringkonnakohtu seisukoht
7 Seejuures rikkus ta Politseipeadirektori 14.06.2004.a. käskkirjaga nr 141 kinnitatud „Infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korra“ p 62, JTS § 2 lg 2 ja Politseiseaduse (PolS) § 5 lg 2 nõudeid. V.Jääratsil kui infosüsteemi KAIRI kasutajal oli keelatud anda KAIRI andmebaasis olevat teavet kolmandatele isikutele. 2.1. H. S. ja R. M. telefoniabonendi omaniku väljaselgitamine kujutas endast jälitustegevust. Sellise tegevuse vastuolu seaduses sätestatuga on näidatud apelleeritud kohtuotsuses, ringkonnakohus nõustub sellega täielikult ja ei pea vajalikuks seda veelkord käesolevas kohtuotsuses korrata. Päringute tegemine polnud ajendatud mitte kellegi teenistushuvist, vaid R.Pärna isiklikust huvist. Kinnitused, et taoline teabe hankimine on politseis tavapärane, ei õigusta kõrges politseiametis töötanud V.Jääratsit. JTS § 4 kohaselt on jälitustegevuse õiguslikuks aluseks põhiseadus, kriminaalmenetlust sätestavad seadused, politseiseadus, JTS, ja muud seadused ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud õigusaktid. Väited politseiinformaatori R.Pärna turvalisuse ohust on paljasõnalised, kriminaalasjas puuduvad seda kinnitavad tõendatud. Informaatori turvalisuse tagamise ja temaga usaldusliku suhte loomise nõuded ei anna ringkonnakohtu arvates ametnikule õigust seadust rikkuda. Politseiinformaatori turvalisuse tagamine pole JTS §-s 9 kohaselt jälitustegevuse seaduslikuks ajendiks. Kaitsja poolt apellatsioonis tõstatatud probleem- miks V.Jäärats ikkagi hankis teavet R.Pärnale- on teada üksnes V.Jääratsile enesele, võimalik, et seda ajendas tegema väidetud sõprus nende vahel. V.Jääratsi süüditunnistamine
järgi on kooskõlas olemasolevate tõenditega, ringkonnakohus toob nimetatu lisana maakohtu otsuse põhjendustele ja vastusena apellatsioonidele. 2.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas altkäemaksu süüdistuse arutamisel materiaalõigust ebaõigesti, kohtuotsus selles osas tuleb tühistada ja teha uus kohtuotsus, millega tuleb V.Jäärats süüdi tunnistada
Seda vaatamata isegi kinnitusele, et V.Jäärats ja R.Pärn suhtlesid omavahel mitte üksnes kui politseiametnik ja informaator, vaid ka kui sõbrad. Maakohus on jätnud piisava tähelepanuta väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks riigivõimu aususe ja äraostmatuse kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja ja andja moonutavad riigi tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele. Käesoleva otsuse punktis 2 on näidatud, et V.Jääratsi poolt süüdistuses nimetatud teabe hankimine ja selle edastamine R.Pärnale oli ebaseaduslik. Jälitustoimingu protokollis kajastatud V.Jääratsi ja R.Pärna omavahelisest kõnelusest on aru saada, et V.Jäärats hangib teavet R.Pärnale ebaseaduslikult, ta 8 peab selleks kaasama teisi töötajaid ja peab vastama nende isikute küsimustele. K.Pärn seepeale viitab võimalusele oma autot kasutada või autole rehve tuua. Faktiliselt järgnes sellisele vestlusele vastava teabe ebaseaduslik väljaselgitamine V.Jääratsi poolt ja selle edastamine R.Pärnale. Hüve (autode ja korteri kasutamine) ja teabe hankimine on omavahel otseselt seotud. Tähtsust ei oma, kas kõnesolev kasutada andmine oli andja jaoks koormav või mitte. Kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumina hinnates võimaldab nimetatu tõlgendada ka teisi süüdistuses nimetatud soodustusi (kasutusseandmisi/võtmisi) altkäemaksuna, V.Jääratsi ja R.Pärna taolises käitumises on tuvastatav riigi tahte moonutamine ja isiklikele huvidele allutamine. Ametiisiku poolt talle vara või soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna ametiseisundit kasutades andja huvides ebaseaduslike tegude toimepanemise eest on vaadeldav ametiisiku poolt tahtliku altkäemaksu võtmisena. R.Pärn pole vaidlustanud tema süüditunnistamist ja karistamist samade altkäemaksude andmise eest. Kõrge politseiametniku poolt ebaseaduslike tegude toimepanemine isiku huvides, kes on talle võimaldanud vara ja soodustusi ning ta on need vastu võtnud ja neid soodustusi realiseerinud, on tuvastatav altkäemaksu võtmise koosseisu kuuluva subjektiivse külje- tahtluse- olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis väidetuga, et maakohtu hinnang altkäemakse puudutavas osas on vastuoluline. Maakohus tunnistas, et üldiselt jälitusametnik peab kaitsma informaatorit. Seevastu arutuselolevas asjas suhtus kohus kriitiliselt V.Jääratsi selgitustesse, et tema käitumine oli ajendatud soovist tagada informaatori turvalisus. Ka ei nõustu kohus prokuröri väitega, et kriminaalasja uuel arutamisel teistsugusele seisukohale asumine kui samas asjas ringkonnakohtu otsuses väljendatu peab olema eriliselt põhjendatud. Juriidiliselt tähenduselt pole tühistatud kohtuotsust olemas, seetõttu puudub vajadus polemiseerida selles toodud põhjenduste üle. 2.3. Vastab tegelikkusele, et V.Jääratsi süüditunnistamine narkootilise aine käitlemises tugineb olulisel määral ainet V.Jääratsile väidetavalt müünud R.Pärna ja sama ainet V.Jääratsilt väidetavalt ostnud I. P. ütlustel. Asitõendina pole ainet leitud. Nimetatud isikud on kinnitanud, et käitlemine leidis aset 1993.a. kevadel- suvel, seega
kehtivuse ajal. Uurimisega pole kindlaks tehtud sama aine eelnenud ja järgnenud kulgemine. Üldteada on, et narkoäris osalejad (oma turvalisuse huvides) sageli ei tea teisi müügiahelas osalejaid. 9 Kaitsja poolt esitatud väide, et kohtuotsuse aluseks olevad ütlused andsid R.Pärn ja I. P. koostööna politseile (vastutasuna taotles prokurör R.Pärnale kerget karistust, I. P. vabastati üldse vastutusest) on oletuslik ja ei tugine ühelgi tõendil. Puuduvad andmed, et R.Pärn ja I. P. teineteist tundsid, seega puudus neil võimalus omavahel ütlustes kokku leppida. R.Pärn on süüdi tunnistatud ja ta kannab vabadusekaotuslikku karistust sama narkootilise aine korduva suures koguses müümise eest V.Jääratsile, seda kohtuotsust pole vaidlustatud, enda ja V.Jääratsi vastu ütluseid andes R.Pärn raskendas enda olukorda, aine müümist V.Jääratsile kinnitas ta hiljem kohtus peale enda süüditunnistamist. Kohtueelse uurimise käigus lõpetati I. P. suhtes kriminaalasi KrMS § 205 lg 1 alusel seoses temalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsiooni loogikaga, et uurimisorganiga koostööd teinud isikute poolt antud ütlused on ebatõesed. I. P. suhtes lõpetati kriminaalmenetlus seaduslikul alusel ja kriminaalmenetluse lõpetamine iseenesest ei tähenda, et I. P. poolt antud ütlused ei vasta tegelikkusele. Enda ja V.Jääratsi süüd kinnitavaid ütluseid andis ta esmaselt Ühendkuningriigi ja hiljem kahtlustatavana Eesti ametivõimudele enne, kui ta nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, kinnitas I. P. maakohtus, et teda on karistatud narkokuritegude toimepanemise eest, ta tutvus V.Jääratsiga vangistuse kandmise ajal, ta ostis V.Jääratsilt korduvalt suures koguses kokaiini ja on siiani selle eest talle võlgu. Nii R.Pärna kui ka I. P. ütlused haakuvad asjas olevate kirjalike tõenditega, nad olid hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Kaitsja apellatsiooni rõhutatu, et üks käesoleva kriminaalasja tõenditest- võlakiri- ei tõenda süü olemasolu, on meelevaldne ja vastuolus põhimõttega, et süü olemasolu või selle puudumist saab hinnata tõendite kogumi alusel. Neil põhjustel puudub ringkonnakohtul alus hinnata R.Pärna ja I. P. poolt antud ütluseid kogumis teiste apelleeritud kohtuotsuses nimetatud tõenditega teisiti, võrreldes maakohtu järeldustega st.V.Jäärats käitles 200 grammi kokaiini, mis loetakse narkootilise aine suureks koguseks. V.Jääratsil puudus luba sellise aine käitlemiseks. V.Jääratsi süüditunnistamine
lg 2 p 2 järgi on kooskõlas olemasolevate tõenditega, ringkonnakohus toob nimetatu lisana maakohtu otsuse põhjendustele ja vastusena apellatsioonidele. 2.4. Puutuvalt süüdistusse ametiseisundi kuritarvitamises KrK § 161 järgi anti V.Jäärats kohtu alla
41-42), süüdi tunnistati aga kuriteos
järgi.
RS § 3 lg 2 kohaselt enne 10 01.09.2002.a. toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka
kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi. Riigikohus leidis oma otsuse nr 3-1-1-97-06 p-s 24, et sellises olukorras pole tegemist kaitseõiguse sedavõrd olulise rikkumisega, mida poleks enam võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Süüdistuses peaks reeglina kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Seda sõltumata sellest, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida. Kriminaalasja uuel arutamisel maakohus süüdistatavat uuesti kohtu alla ei andnud, sest kriminaalasi oli juba võetud kohtumenetlusse. KrMS § 263 ei sisalda nõuet, et kohtu alla andmisel tuleb näidata süüdistatava teo juriidiline kvalifikatsioon. Järeldub, et käesoleva kriminaalasja teistkordsel arutamisel pole kõnesolevas küsimuses V.Jääratsi õiguseid rikutud. 2.4.
järgi ja alates 15.03.2007.a.
K § 161 järgi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Tööalaselt iseloomustati teda hästi. Ringkonnakohtu arvates mõjutab mõistetavat karistust olulisel määral asjaolu, et süüdlase näol oli tegemist kõrge politseiametnikuga, kes oma raskemad arutuselolevad kuriteod pani toime tema enese ametiala puutuvas vallas. Sellest tulenevalt tuleb liitkaristus mõista mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise põhimõttel. Toimepandud tegudest on möödunud suhteliselt pikk aeg, sellel ajal on ta olnud seadusekuulekas. Seoses käesoleva kriminaalasjaga viibis ta vahi all ligi 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva. Sellest tulenevalt on põhjendatud põhimõtte rakendamine, et V.Jääratsile mõistetav kandmata vangistuse osa jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. 13 Kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 4 p 2 ja § 342 lg 3 p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.