4-09-4606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2009. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-4606 (2602,09,002919) kirjalikus menetluses Koh

§ 7432

lg 1 alusel määratud rahatrahv ja

§ 7432

lg 2 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks.

§ 7432

lg 1 alusel karistada Jaan Reinvelti rahatrahviga 100 (ühesaja) trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni. Muus osas jätta otsus muutmata. Jaan Reinveltile kohtuvälise menetleja 05.03.2009. a otsusega

§ 7417

lg 1 alusel määratud rahatrahv 3000 krooni ja kohtuotsusega

§ 7432

lg 1 alusel määratud rahatrahv 6000 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 10220095741649. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud. Jaan Reinvelti karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari T. T. 05.03.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,002919

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni,

§ 7432

lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ning

§ 7432lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks.

Otsuse kohaselt Jaan Reinvelt 16.02.2009.a kell 18.45 Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus, juhtides mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu sõitis vastu poe seina. LE nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju Ringtee 10 omanikule T. K. OÜ-le kaupluse seina vigastamise näol ja sõiduauto VW Golf, registreerimisnumbriga XXX XXX, omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Peale liiklusõnnetust J. Reinvelt põgenes sündmuskohalt. Väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 91; § 105; § 227 nõudeid, pannes sellega toime

§ 7417

lg 1 ja

§ 7432lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine. Lõuna Politseiprefektuuri vaatlusprotokolli kohaselt 16.02.2009.a kell 19.05 Tartumaal Ülenurme vallas Ringtee 10 asuva poe juures on sõidutee poe ees kaetud lumega. Poe nurga juures on sõidujälg, mille suund on poe seina poole. Jälje pikkus on (nähtav) 2 m. Jälje poepoolse otsa kaugus seinast on 15 cm. Seinal on näha vigastust 0,4 m ja 0,6 m vahel. Autot sündmuskohal ei ole. Menetlusaluse isiku Jaan Reinvelti 17.02.2009.a ülekuulamisel antud ütluste kohaselt oli ta

1. veebruaril tööl Tartumaal Tõrvandis. Ta oli sõitnud Võrust ning teeolusid arvestades olid auto tagaklaas ja peeglid sopased. Tõrvandi kaupluse juures tagurdas ta kogemata vastu kaupluse seina, ei arvestanud pimedas õieti vahemaad ja kõrvalseisev auto piiras samuti vaatevälja. Ta juhtis VW Golfi, registreerimisnumbriga XXX XXX. Ta on tehnilises passis auto kasutaja. Ta peatus ning erilisi kahjustusi seinal ega ka autol ei tuvastanud. Ta sõitis aadressil X ja rääkis ka oma elukaaslasele, et tagurdas vastu kaupluse seina. Selle peale jõi ta klaasi viina ära ja mõnikümmend minutit tuli politsei talle järgi X aadressile. Ta oli juba jõudnud tööriided vahetada ja tööle hakata. Ta tunnistab ennast täielikult süüdi, et tagurdas Volkswagen Golfiga vastu kaupluse seina. Esimesel võimalusel soovib ta kaupluse omanikuga hüvituskokkuleppe sõlmida ja see lähimal ajal teostada. Tunnistaja T. V. 23.02.2009.a ülekuulamisel antud ütluste kohaselt helistati talle 16.02.2009.a peale kella 18.30 poest, et tume VW Golf sõitis kaupluse seinale otsa ja et mees ei allu juuresolevatele inimestele. Jõudes Tõrvandisse kaupluse lähedale nägi tumedat autot sõitmas uue elamurajooni poole. Taga jooksis üks mees, kes ütles, et see ongi auto, mis sõitis poele otsa. Nad sõitsid sellele autole järele ja nägid, et autojuht väljus autost aadressil X. Tema hõike peale mees ei reageerinud. Peale seda helistas ta politseisse. Politsei tõi mehe kaupluse juurde, kus ta poele otsasõitu tunnistas. Kaupluse töötajad ütlesid, et mees oli joobes, sama tundus ka talle, kui mees majja läks. Korrakaitseosakonna 06.05.2009.a andmetel on Jaan Reinvelt varasemalt toime pannud 12 väärtegu, neist 9 on liiklusseaduse rikkumised. Karistusteks on määratud rahatrahvid, tasutud on 4 rahatrahvi. Väärteod on toime pandud ajavahemikus 18.09.
2. a kuni 31.01.
3. a. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 25.03.2009.a esitas Jaan Reinvelt kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse karistuse ranguse tõttu, s.o juhtumisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Tal ei ole võimalik ilma autota tööd teha ning hoolitseda oma elukaaslase eest, kel on 70% töövõime kaotus. Kaebuse põhjenduste kohaselt seisnes temapoolne rikkumine alljärgnevas. Ta oli Tõrvandi alevikus X asuvas elamus ahju tegemas. Töö käigus tekkis vajadus poodi minna. Umbes 100 m kaugusel tema töökohast asub pood. Ta parkis 2 auto kaupluse ette. Kui ta oli kaupluses, oli tema auto vahetusse lähedusse parkinud teine auto. Et väljasõitmiseks pööret teha, pidi ta tagurdama. Ettevaatamatusest tagurdas ta auto juhipoolse nurgaga vastu kaupluse seina, muljuda sai üks voodrilaud ja pisut tema valduses oleva VW Golfi (reg.nr XXX XXX) tagumine nurk. Kauplusest tuli välja kaupluse töötaja, kellele ta ütles, et sõidab kaupluse juurest ära ja teda saab kätte aadressilt X, s.o ca 100 m kauguselt. Varsti tulidki politseinikud x juurde ja koostasid talle väärteoprotokolli. Ta oleks pidanud politseid sündmuskohal ootama või vormistama koos kauplusetöötajaga kirjaliku arvamuse, et leppida kokku kauplusele põhjustatud kahju suurus. Seda ta ei teinud ja selles on ta süüdi, kuid ta ei põgenenud sündmuskohalt. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus ta LE § 91 ja § 105 nõudeid. Mõlemad sätted näevad ette, et ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Seda ta ei teinudki. Manööver (tagurdamine) tundus talle ohutuna, kuid lõppes õnnetult. Seega LE § 105 ta ei rikkunud, kuna ta ei ohustanud ega takistanud teist liiklejat. Rikkumised on kvalifitseeritud

§-de 7417 lg 1 ja 7432 lg 1 järgi. Ta tekitas tõesti varalist kahju T K OÜ-le kaupluse seina vigastamisega, kuid kahju ei ole olulise suurusega ja ta on nõus seda hüvitama. VW Golf on tema valduses ja enda vara kahjustamise eest ei karistata. Lisaks sellele ei olnudki autol mingit vigastust – ta põrkas vastu seina kaitseraua nurgaga. See ei olnud liiklusõnnetus

§ 7432

mõttes, mis räägib liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevast inimesest. Seoses eeltooduga taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist osaliselt, s.o

§ 7432

lg 1 ja 2 järgi ja lõpetada selles osas menetlus ning karistuse kergendamist lisakaristuse osas – tühistada lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Kaebusele on lisatud arstliku ekspertiisi otsus A. J. kohta. A. J. on määratud töövõime kaotus 70 % üldhaigestumise tulemusena. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuuri kirjaliku seisukoha kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Jaan Reinventi kaebusega ning väärteootsusega määratud lisakaristuse tühistamisega.

§ 56

kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Kõnealusel juhul ei ole vaidlust, et liiklusõnnetuse käigus tekitati varaline kahju ning J. Reinvelt ei vaidlusta talle määratud karistust

§ 7417lg 1 järgi.

J. Reinveltile määratud karistus ettenähtud sanktsioonist 1/6 ulatuses oli antud juhul otstarbekas, kuivõrd J. Reinvelt omas ka varasemat karistust eelnevalt 2 korral liiklusõnnetuse põhjustamise eest. LE § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teada. J. Reinvelt ei ole eitanud, et peale kokkupõrget ta ei jäänud sündmuskohale, vaid jätkas sõitu, sõites koju. J. Reinvelti arusaam erineb tunnistaja T.V. ütlustest. T. V. kinnitab, et J. Reinvelt ei allunud peale otsasõitu hoone seinale juuresolevatele inimestele. Samuti ei reageerinud J. Reinvelt Tõrvandis X juures T. V hõike peale ning oli olnud joobe tunnustega, mida olid ka kaupluse töötajad T. V tunnistanud. Asjakohatu on kaebuses osundatu, et

§ 7432

räägib ainult liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevast inimesest.

§ 7432

lg 1 nähakse ette vastutus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et arutatavas väärteoasjad on põhjendatult J. Reinvelti tegevust kvalifitseeritud

§ 7432järgi.

Antud fakt on tõendatud T. V ütlustega. Samas on alust arvata põgenemise põhjuseks võimaliku alkoholijoobe olemasolu, mida tunnistab samuti T. V . J. 3 Reinvelt on kohtuvälises menetluses tunnistanud, et „selle peale jõin ära klaasi viina ja mõnikümmend minutit tuli politsei mulle järgi“. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks pidi J. Reinvelt klaas viina kodus peale liiklusõnnetust ära jooma, kui tema arvates midagi erilist ei juhtunud. Ühtlasi ei kajastu väärteotoimikus ühtegi tõendit selles, et J. Reinvelt jättis kaupluse töötajale aadressi, kust teda leida. Võttes arvesse, et J. Reinvelt on varasemalt 9 korral karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.h. joobeseisundis mootorsõiduki juhtumise eest, 2 korral liiklusõnnetuse põhjustamise eest ning enamus trahve on tasumata ja määratud trahvid ei ole suutnud mõjutada J. Reinvelti edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, oli juhtimisõiguse lisakaristusena äravõtmine, sealjuures miinimumi lähedaselt, põhjendatud. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-4-1-2-05 p 64 asunud seisukohale, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla abivajavate pereliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks. Tegemist on eriõigusega, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista isikul üldjuhul perekonna hoolitsuskohustuste täitmist. J. Reinveltil on olnud varasemalt piisavalt aega oma järelduste tegemiseks, kuivõrd vajalik on talle juhtimisõigus, abistamaks pereliikmeid. Juhtimisõiguse äravõtmisega taotletav isikute elu, tervise ja vara ning õiguskorra kaitse vajadus tervikuna kaalub üles J. Reinvelti õiguse ja kohustuse hoolitseda oma abivajavate perekonnaliikmete eest tema poolt valitud viisil. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Kohtu järeldused. LE § 91 järgi enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed. LE §105 järgi tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. LE § 227 järgi kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

§ 7417. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine

§ 7432. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine

§ 7417lg 1 järgi. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on 5 karistuseks valinud kergemaliigilise karistuse, rahatrahvi 1/6 ulatuses. Arvestades menetlusalusel isikul kahju tekitamiseks tahtluse puudumist ja tekkinud kahju ulatuse tõendamatust on KarS § 7417 lg 1 järgi määratud karistus KarS § 56 sätteid arvestades. Jaan Reinveltil ega kolmandatel isikutel ei olnud

§ 227

järgi vajadust liiklusõnnetusest politseile teatada tingimusel kui õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel. Selleks oli vaja menetlusalusel isikul jääda kohale, oma arvamus kirjalikult vormistada, nimetada kahju tekitamise eest vastutav isik ja see allkirjastada. Süü omaksvõtuga võttis ta endale vastutuse. Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud. Ei ole tõendatud asjaolu, et Jaan Reinvelt käis kaupluses enda kohta teavet andmas ja sellega vastutuse endale võttis.

§ 227esimese lõigu sisust tulenevalt vajas vastutuse omaksvõtt kirjalikku vormi.

Kohapeal vastutuse kirjaliku vormistamisega oleks lahendatud ka võimalikud lahkarvamused ja siis selgunuks, kas politseile teatamine on vajalik. Tunnistaja T. V. ütluste järgi jõudis ta autole järele mehe juhatusel, kes jooksis autole alevis järele. Tunnistaja ütluste ja dokumentaalse tõendiga – sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Jaan Reinvelt põgenes pärast maja seina vastu tagurdamist sündmuskohalt, otsimata kontakti isikutega, kellega sõlmida kokkulepe vastutuse võtmiseks. Jaan Reivelt tuli kauplusest. Kaupluse seina vastu põrgates oli tal võimalik kohe kauplusse tagasi pöörduda ja leida isik, kellega kokkulepe sõlmida. Tunnistaja T.V. tuli kohale sündmusest väga lühikese aja möödudes, kui talle helistati. Jaan Reinveltil oli kauplusest vaja minna vaid 100 meetri kaugusele. Sündmuskohalt lühikest maad autoga sõites tuleb seda käsitleda põgenemisena. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud

§ 7432lg 1 ja 2 järgi põhi- ja lisakaristusega.

Kohus analüüsib, kas lisakaristuse määramine Jaan Reinveltile on olnud põhjendatud ja kas põhikaristus vastab süü suurusele. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja Riigikohtu lahendile tuginev seisukoht selles, et abivajavate perekonnaliikmete olemasolu ei saa olla juhtimisõiguse äravõtmisel arvestatav asjaolu. KarS § 50 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Jaan Reinvelt ei ole invaliid ja seetõttu ei piira KarS § 50 lg 2 temale lisakaristuse määramist. Jaan Reinvelti elukaaslane on 70 % töövõimetu. Riigikohtu 27.06.

1. a otsuses nr 3-4-1-2-05 punktis 64 väljendab üldkogu seisukoha, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla abivajavate pereliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks. Tegemist on eriõigusega, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista isikul üldjuhul perekonna hoolitsuskohustuse täitmist. jõuda abivajavate perekonnaliikmete juurde ja neid abistada muul viisil kui ise mootorsõidukit juhtides. Jaan Reinvelt on varem ajavahemikus september 2004.a. – kuni jaanuar
2. a väärteomenetluses karistatud 12-l korral, neist kolmel korral samasuguse rikkumise eest

§ 7417lg 1 järgi.

Kahe esimese ja veel kahe karistuse kandmisest oli teo toimepanemise ajaks möödunud enam kui üks aasta. Teised karistused on kandmata. Riigikohtu 02.10.2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.4 on kriminaalkolleegium väljendanud seisukoha, et otsuse täitmise aegumise mõju avaldub karistatuse tähtaja kulgemises. KarRegS § 25 lg 1 p-i 1 kohaselt kustutatakse isiku karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Vastavalt KarRegS § 25 lg 1 p-le 81 aga kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le

1. Kriminaalkolleegium märgib, et juhul, kui väärteootsusega mõistetud karistuse täitmist alustatakse KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel, kuid seda ei jõuta tähtaja möödumise tõttu lõpuni täita, tuleb isiku karistatust arvestada KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 kehtestatud tähtaega arvestades. Sellisel juhul tuleb karistuse täitmise ajana käsitada kuupäeva, mil möödus kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ning isiku karistusandmed 6 kuuluvad karistusregistrist kustutamisele ja arhiivi kandmisele ühe aasta möödumisel nimetatud kuupäevast. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast ja KarRS § 25 lg. 1 p. 1 kuuluvad registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi karistused, mis on Jaan Reinveltile määratud ajavahemikus september 2004 kuni 31.07.
2. a., s.o seitse karistust. Seega jääb karistuse määramisel arvestatavaid varasemaid kehtivaid ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omavaid karistusi 5, neist üks

§ 7417lg 1 järgi.

Viimasest väärteost arutatava väärteo toimepanemiseni on möödunud enam kui aasta. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise vähenemine. Karistusregistriseadusest tulenevat mõju kaotanud väärteod olid sagedasemad, kordudes

1. ja
2. aastal kolmel ja enamal korral.
3. ja
4. a on kummalgi aastal ainult üks väärtegu. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes. Varasemad karistused on avaldanud mõju uutest väärtegudest hoidumisele. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määranud

§ 7432lg 2 järgi.

otsuse põhjendustest ei selgu, miks lisakaristus on määratud eelnimetatud paragrahvi järgi, sest varasemaid samasuguseid rikkumisi Jaan Reinveltil ei ole. Tal on varasem samasugune rikkumine

§ 7417

lg 1 järgi, kuid seda asjaolu ei ole arvestatud, sest ka

§ 7417

lg 1 ja 2 võimaldavad karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega põhi- ja lisakaristusena. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja seisukohast lähtudes on karistuse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku võimalikku joobeseisundit ja varasemaid samasuguste väärtegude eest määratud karistusi. Väärteoprotokollis ja otsuses ei ole Jaan Reinveltile joobeseisundis teo toimepanemist ette heidetud. Jaan Reinvelt oli sündmuskoha läheduses politseile kättesaadav, kuid joobe tuvastamise kohta andmeid ei ole. Kohtuvälise menetleja ametnik ei ole üle kuulanud ka tunnistajaid, kes Jaan Reinvelti joobeseisundit kinnitavad. Tunnistaja T. V. ütlused isiku võimalikust joobeseisundist ei ole tõendina käsitletavad, sest tema kuulis vastavaid väiteid teistelt isikutelt. Tõendeid kogub kohtuvälise menetleja ametnik. Tunnistaja kaudsed ütlused on teiste tõenditega kinnitamata. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule

§ 7432lg 1 järgi karistuse süü suurust arvestamata.

Autoga sündmuskohalt ära sõites pidi juht vähemalt möönma põgenemist ja sellega LE § 227 rikkumist. Seega on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi samasugustest tugedest hoiduma mõjutada kergemaliigilise karistusega vastava sanktsiooni 1/3 määras. Eeltoodust lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ene Muts Kohtunik 7