Obsah (10)
§ 118§ 113§ 64§ 68§ 16§ 18§ 121§ 28§ 2§ 63KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2009. a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva Kriminaalasja arutamise aeg ja koht Kriminaalasja number 30.jaanuar,
) § 118 p 1 ja § 113 järgi, üldmenetlus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Inna Baśkirova, sünniaeg 21.jaanuar 1980.a, isikukood 48012113746, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-vene keel, vallaline, enne vahistamist ei töötanud, haridus kümme klassi, ülalpidamisel üks alaealine laps, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud ühel korral, elukoht: XXXX, käesoleval ajal viibib vahi all alates 11.augustist 2007.a, oli kinni peetud kahtlustatavana 18.novembrist kuni 20.novembrini 2006, s.o 3 (kolm) päeva Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina (riigi poolt määratud korras) juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 306, 309, 310, lg 1, 311, 313, 315, 318, 319 maakohus otsustab: 1-08-351 1.Süüdi tunnistada Inna Baśkirova
§ 118p 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.
2.Süüdi tunnistada Inna Baśkirova
§ 113järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust.
2.1.
§ 64
lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista Inna Baśkirovale liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. 2.2.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka Inna Baśkirova poolt eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.novembrini 2006.a, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 12 (kaksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2.3.Tõkend-vahistamine jätta Inna Baśkirova suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 11.august 2007.a . 3.Asitõendid 2 (kaks) nuga kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 4.Välja mõista Inna Baśkirovalt (käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas, Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41595 Jõhvi) 4 842 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni kannatanu XXXX (elukoht: XXXX) kasuks tsiviilhagi katteks. 5.KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Inna Baśkirovalt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. 6.KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Inna Baśkirovalt kohtuarstliku ekspertiisitasu 10 960 (kümme tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisitasu 4 837 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti riigituludesse. 7.KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Inna Baśkirovalt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 194 (ükssada üheksakümmend neli) krooni riigituludesse. 8.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo „E&M“ OÜ (asukoht: Tallinna mnt 10a Narva) kasuks 5 947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti kaitsja-vandeadvokaat Jekaterina Jevśina poolt määratud korras süüdistatava Inna Baśkirova kaitsjana osutatud õigusabi eest. 8.1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Inna Baśkirovalt menetluskuluna kaitsjatasu 5 947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti riigituludesse kaitsja-vandeadvokaat Jekaterina Jevśina osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. 9.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ (asukoht: Kosmonaudi 9, 20309 Narva) kasuks 25 110 (kakskümmend viis tuhat ükssada kümme) krooni 40 senti kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt määratud korras süüdistatava Inna Baśkirova kaitsjana osutatud õigusabi eest. 9.1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Inna Baśkirovalt menetluskuluna kaitsjatasu 25 110 (kakskümmend viis tuhat ükssada kümme) krooni 40 senti riigituludesse kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kriminaalmenetluseks ettevalmistamise ja selles osalemise eest. 10.Inna Baśkiroval tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 1020034800017 või Swedbangas nr 2210237778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus “Inna Baśkirova menetluskulud kohtuasjas nr 1-08-351“. Menetluskulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. 2
(15)1-08-351 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse resolutiivosa kuulutatakse välja 03.märtsil 2009.aastal. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04.märtsist 2009.a . Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Narva kohtumaja kantseleis alates 26.märtsist 2009.a Maakohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates 27.märtsist 2009.a . Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise järgnevast päevast, alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Viru Maakohtu Narva kohtumajale. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Inna Baśkirova on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes, 16.novembril 2006.aastal kella 21.00 paiku, Ida-Virumaal Narva linnas, XXXX asuvas korteris lõi noaga ühe korra XXXXile rindkere piirkonda, tekitades kannatanule tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rinnal, mille vigastus on eluohtlik tervisekahjustus. 1.1.Seega Inna Baśkirova, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime
§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Esitatud süüdistuses,
§ 118p 1 järgi tunnistas Inna Baśkirova end süüdi.
2.1.Süüdistatava Inna Baśkirova ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 16.novembril 2006.aastal ta oli koos kannatanu XXXXiga tema korteris, kus tarvitasid alkoholi. Inna Baśkiroval oli kaasas naistekäekott, kus oli kaks mobiiltelefoni. Hiljem Inna Baśkirova otsustas kontrollida, kas telefonid on alles. Kuid käekotti üle vaadates avastas ta mobiiltelefoni Samsung E370 kadumise. Inna Baśkirova sai aru, et tema telefon on XXXXi taskus. Inna Baśkirova nõudis, et XXXX tagastaks talle telefoni, kuid XXXX vastas, et ta ei tagasta telefoni ja viib telefoni pandimajja. Inna Baśkirova ja XXXX haarasid teineteisest kätega kinni ning hakkasid rüselema. Rüseluse käigus Inna Baśkiroval õnnestus telefon ära võtta ja ta pani selle oma jope taskusse. Kuid XXXX haaras Inna Baśkiroval käekoti käest, tõmbas katki Inna Baśkirova jope varruka ja jälle võttis Inna Baśkirovalt telefoni ära. Inna Baśkirova väitis, et oli śokis, jooksis kööki, haaras laualt noa ja joostes XXXXi juurde, lõi talle noaga selja piirkonda. Pärast seda Inna Baśkirova haaras XXXXi käest käekoti (I kd., lk 39-40, 78-79, II kd.,51 pöördel- 52 pöördel). Süüdistatava Inna Baśkirova kohtulikul arutamisel antud ütlused olid samad nagu ta andis eeluurimisel. 2.2.Kannatanu XXXX kinnitas maakohtu istungil (II kd., lk 69- 69 pöördel), et ta ei mäleta kuupäeva millal teda löödi noaga. Tarvitati XXXXi korteris alkoholi koos teistega, kelle hulgas oli ka Inna Baśkirova. Oli tüli, telefoni pärast, tema ja Inna Baśkirova vahel. XXXXi väitel ta tunnistab, et võttis Inna Baśkirovalt telefoni ära. XXXXi väitel ta unustas telefoni oma kätte. XXXX selgitas, et kui ta 3
(15)1-08-351 ärkas oli korteris pime, ta tundis ebamugavust seljas. Toimus löök. Pani tule põlema ja nägi, et seljas on nuga ja ta võttis selle ära. Keegi korteris olnutest ei selgitanud, kes seda tegi. Inna Baškirovat enam korteris ei olnud. XXXXi väitel ta teab, et Inna Baśkirova, kellega ta novembris 2006.a tarvitas alkoholi omas korteris, tunnistas talle, et ta lõi XXXXit noaga. Kannatanu XXXX ei eita, et vihast haaras Inna Baśkiroval jopest, lükkas teda koridori poole, et ta ära läheks. Kannatanu XXXXi poolt kohtulikul arutamisel ja eeluurimisel antud ütluste (I kd., lk 83-84, 56) vahel vastuolusid maakohtu poolt pole tuvastatud. 2.3.Tunnistaja XXXX kinnitas kohtuistungil (II kd., lk 53-53 pöördel), et sel päeval, 16.novembril 2006.aastal, õhtupoolikul oli ta patrullis konstaabli XXXX. Sai informatsiooni, et purjus naisterahvas tekitas noahaava mehele XXXX majas. Korteris oli kannatanu, kes istus voodil, temal oli seljas noahaav. Korterisse tuli oma sõbraga naine, kes lõi kannatanut noaga ja hakkas ähvardama kannatanut. Kõik, kes olid korteris, olid väga purjus. Seletusi nad ei võtnud. Tol ajal korteris viibinud XXXX ja XXXX sõnade järgi sai selgeks, et kannatanut lõi noaga Inna nimeline naine sellepärast, et kannatanu (XXXX) olevat temalt mobiiltelefoni varastanud. Tunnistaja poolt kohtuliku arutamise käigus antud ütlused on kooskõlas eeluurimisel (I kd., lk 4) antud ütlustega. 2.4.Tunnistaja XXXX kinnitas maakohtu istungil (II kd., lk 53 pöördel - 54), et täites oma ametikohustusi marsruudil „Põhja“ Narva linnas sai teate noahaava tekitamise kohta. Politsei kutsus välja XXXX. XXXX väitel sai ta korteris teada, et tütarlaps nimega Inna lõi XXXXile noaga selga. Koos kannatanuga oli korteris tema elukaaslane XXXX, kes lamas voodil ja oli raskes joobes. Kannatanu XXXX rääkis, et eelmisel päeval, s.o 16.novembril 2006.aastal, lõi noaga teda Inna nimeline naine sellepärast, et tema (XXXX) olevat Innalt mobiiltelefoni varastanud. 2.5.Tunnistaja XXXX, kes on Inna Baśkirova ema, kinnitas kohtuistungil, et Innal oli kaks telefoni. 16.novembril 2006.aastal hommikul oli ta kodus ja pärast läks ära. Kui ta võttis Innaga ühendust, sai teada, et Innalt varastati telefon. Leidis oma tütre tuttava juures. Inna oli purjus ja magas. XXXX võttis kaasa Innale kuuluva käekoti, kus oli musta värvi telefon. Järgmisel päeval proovis helistata kordamööda kõigile tuttavatele Inna telefoniga. Sai vastuse, et Inna haavas meesterahvast (II kd., lk 54 pöördel-55). 2.6.Tunnistaja XXXX, kes on kannatanu XXXXi elukaaslane, kinnitas maakohtu istungil (II kd., lk 70), et 16.novembril 2006.aastal tema korteris jõid alkoholi järgmised isikud: XXXX ise, XXXX, XXXX, XXXX ja noormees hüüdnimega „x“. Pärast seda tuli tundmatu Inna nimeline tütarlaps, kes hakkas koos nendega napsitama. Inna oli XXXXi tuttav. XXXX sõnul ta läks korterist välja, kuna tal toimus tüli oma elukaaslasega. Kui järgmisel päeval XXXX tuli koju, sai ta teada, et Inna lõi tema elukaaslast noaga selga, kuna ta võttis ära telefoni. 2.6.1.Tunnistaja XXXX kohtulikul arutamisel ja eeluurimisel antud (I kd., lk 24) ütluste vahel on vastuolu, mis seisneb selles, et eeluurimisel tunnistaja kinnitas, et ta ei läinud mitte kuhugi oma korterist ja magas ning ärkas selle pärast, et Inna karjus: “Ma haavasin teda!“, aga kohtueelsel menetlusel XXXX selgitas, et elukaaslase ja tema vahel toimunud tüli tulemusel läks ta korterist välja ning tuli koju järgmisel päeval ja sai juhtunust teada. Paraku mitte keegi menetlusosalistest ei taotlenud tunnistaja XXXX eeluurimisel antud ütluste avaldamist seoses vastuoluliste ütlustega. Sel juhul maakohtul puudub alus oma algatusel avaldada tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlusi ning neid ütlusi hinnata kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Seetõttu maakohtu jaoks jääb vaid üks võimalus 4
(15)1-08-351 hinnata tunnistaja XXXX ütlusi, mis on antud kohtueelsel menetlusel, koos teiste tõenditega, mis on kogutud arutatavas kriminaalasjas. 2.7.Tunnistaja XXXX kinnitas maakohtu istungil (II kd., lk 70 pöördel-71), et tarvitas 16.novembril 2006 aastal alkoholi XXXXi korteris, kus teiste hulgas olid kannatanu XXXX ja Inna Baśkirova. Mis toimus Inna Baśkirova ja XXXXi vahel, ta ei näinud, kuna oli köögis ja suitsetas. Kuna eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega oli tuvastatud vastuolu, ringkonnaprokurör taotles eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Maakohus, vastavalt KrMS § 289 lg-le 1 usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil, avaldas tunnistaja XXXXi poolt eeluurimisel antud ütlused (I kd., lk 92-94), mille kohaselt Inna Baśkiroval kadus telefon. Ta süüdistas selles XXXXit. Kui nad riidlesid, siis Inna leidis telefoni XXXXi käest. See asjaolu viis Inna Baśkirova endast välja, tsitaat tunnistaja ülekuulamise protokollist: „kuna alkoholi tarvitamise ajal Inna alati muutub agressiivseks. Mingil ajal XXXXi ja Inna Baśkirovi vaheline tüli lõppes ja kõik juba istusid rahulikult ja vestlesid omavahel. Inna käis märkamatult köögis, võttis sealt noa, tuli tuppa tagasi ja XXXXi jaoks ootamatult, lõi talle noa selga. Pärast seda Inna Baśkirova jooksis ära“. Pärast ütluste avaldamist tunnistaja XXXX kinnitas, et kõik oli nii nagu on kirjas tema ülekuulamise protokollis. 2.8.Tunnistaja XXXX kinnitas maakohtu istungil (II kd., lk 71), et ei tea õieti sündmuse põhjust. Ainult kutsus XXXXi jaoks kiirabi. Käis järgmisel päeval XXXXi korteris sigarette võlgu võtmas. Mis juhtus eelmisel päeval, ei tea, kuna teda juhtunu ajal seal ei olnud. 2.9.Tunnistaja XXXXoi, kes on Inna Baśkirova elukaaslane, kinnitas kohtuistungil (II kd., lk 72), et 16.novembril 2006.aastal helistas talle Inna Baśkirova ja ütles, et vajab tema abi. Inna selgitas, et temalt võeti ära telefon. XXXXoi läks koos Innaga XXXXi juurde. Korteris oli XXXX, kes lamas voodis, tema elukaaslane ja meesterahvas hüüdnimega „x“ XXXXil oli sel ajal seljas haav. XXXXoi väitel palus ta tagastada Inna telefoni. Inna ütles, et telefon on XXXXi taskus. Telefon helises ja sel viisil leidsid nad telefoni XXXXi pükste sisetaskust. XXXX tagastas Inna telefoni. Küsimusele, kus on teine telefon, XXXX ei vastanud, vaid selgitas, et võttis Innalt telefonid nagu hüvitiseks, sest Inna lõi teda noaga. XXXXoi sõnul ta teab Inna sõnadest, et kuna XXXX ei tagastanud Innale telefone, siis Inna jooksis kööki, võttis käe alla sattunud noa ja lõi XXXXit. 3.Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd., lk 8-20) ning sinna juurde kuuluvad fototabelid, millistest nähtub, et vaadeldav korter asub Narvas XXXX kolmandal korrusel. Korteris on üks tuba ja kööktuba. Elutuba asub koridorist paremal. Sissepääsu vastasseina juures on heledast puidust sektsioonkapp. Edasi on lastelaud, mille peal on kaks taldrikut. Lastelaua taga, sissepääsust paremal seina juures, on kaheinimese voodi, mille peale on laiali loobitud voodipesu, madrats madratsikattega (madratsikatte peal, nurgas, on väikesed pruuni värvi verelaigud), kaks padjakatetega patja (ühe peal on verejäljed-äravõetud), musta värvi meesteteksaspüksid. Korteris ei ole avastatud nähtavaid kaklemise jälgi. Kaasa võetud sündmuskohalt sviiter ja padjapüür, mis on pakendatud paberpaki sisse. XXXX poolt on välja antud kootud hele sviiter, mis kuulub XXXXile ja mille selja vasakus üla osas on verejäljed; - asitõendi vaatlusprotokoll (II kd., lk 44-53) ning sinna juurde kuuluvad fototabelid, millest nähtub, et sündmuskohalt Narva XXXX korterist kaasa võetud dźempri seljal, kaelusest 1 cm ja keskosast 6 cm kaugusel, on ärakuivanud pruunide plekkide grupp pinnaga 12 x 5cm. Keskmise pleki piirkonnas, mis asub kaeluse õmblusest 6 cm kaugusel, on kootud materjali vigastus, mis moodustab mitte vähem kui 0,5 cm läbimõõduga ava; 5
(15)1-08-351 60 x 60 cm padjapüür. Padjapüüri ühel pool, hõlma äärest 21 cm kaugusel ja vasakust küljeõmblusest 23 cm kaugusel, on avastatud ümmarguse kujuga 4x4cm suurune tumepruun plekk. Sellest allapool, vasakul, 22x25 cm suurusel pinnal, asub triipude ja tilkade kujuline bordoo ja pruuni värvi plekkide grupp; naistejope. Parema tasku piirkonnas, tasku tõmbluku alumisest äärest 9 cm kaugusel ning küljeõmbluse suunas tõmbluku õmblusest 1,5 kaugusel, on avastatud 1,5x2,2, cm suurune pruun plekk. Parema õla piirkonnas, kaelusest piki raglaanõmblust, 11 cm allapoole, on avastatud 3,5x2,0 cm suurune uhtunud pruun plekk; - asitõendi vaatlusprotokoll 21.novembri 2006.a ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (lk 85-89), millest nähtub, et Inna Baśkirovalt vaatluseks välja antud sportlik naiste sulgjope vasaku varruka alumises osas, õmblus on mansetist mööda jope vasakut külge kuni vööni lõhki kistud ja on näha valget värvi sintepoonist voodrit; naistekäekott mustast nahaimitatsioonist. Käekoti tagapoolel, võrude kinnituskohas, kinnitusavade vahel on rebendid: vasakul esimesest avast kuni viimaseni, võru kinnituskoht on lahti tehtud, paremalt poolt esimesest kuni kolmanda avani, muud avad on deformeeritud; mobiiltelefon Samsung E 370, musta värvi korpuses; - kiirabikaardi nr 64/06/3325 koopia (I kd., lk 59), millest nähtub, et aadressile XXXX, Narva, 17. novembril 2006.aastal kella 13.44 paiku kutsuti kiirabi seoses seljatraumaga, kutsuja nimi XXXX, diagnoos Lahtine rindkerehaav; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 2 (I kd., lk 60-63), milles kohtuarst-ekspert on andnud arvamuse, et XXXXil sedastati haiglasse pöördumisel rindkereõõnde tungiv haav vasakul pool rinnal, mis tekkis torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla ka nuga, võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal ning asjaoludel. See vigastus, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. XXXX oli hospitaliseeritud 17.novembril 2006.aastal ja tema palvel välja kirjutatud 20.novembril 2006.aastal; - Inna Baśkirova kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd., lk 29-31), millest nähtub, et 18.novembril 2006.aastal peeti Inna Baśkirova kahtlustatavana kinni seoses kahtlustusega
§ 118
p 1 järgi; - kinnipeetava vahi alt vabastamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (I kd., lk 43), mille järgi 20.novembril 2006.aastal Inna Baśkirova vabastati vahi alt, kuna teda kuulati üle kahtlustatavana ja on teostatud kõik vajalikud menetlustoiminguid, seega langes ära isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus. Kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld; - 23.novembri 2006.a kriminaalasja eraldamise määrus (I kd., lk 70), millest nähtub, et XXXXi suhtes on alustatud kriminaalmenetlus
199 lg 2 p-de 4,5 tunnustel seoses sellega, et XXXX 16.novembril 2006.aastal varastas Inna Baśkirovalt naistekoti, mobiiltelefoni Samsung E370 ja mobiiltelefoni Samsung X460. 4.Vastavalt KrMS § -le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 4.1.Maakohus, hinnanud arutatavas kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava Inna Baśkirova süü temale esitatud süüdistuses
§ 118
p 1 tunnustel tõendatuks kannatanu XXXXi, süüdistatava Inna Baśkirova, tunnistajate XXXX, XXXX, Vladislav Votorovi, XXXXi, XXXX, XXXX ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Kannatanu XXXX on järjekindlalt ja üheselt kogu aeg väitnud seda, et teda lõi noaga süüdistatav Inna Baśkirova. Süüdistatav Inna Baśkirova ka ei eita, et lõi XXXXit noaga. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud asjaolu, et 16.novembril 2006.aastal kannatanu XXXXi korteris viibival Inna Baśkiroval oli kaks mobiiltelefoni, seda asjaolu ei eita Inna Baśkirova ise, tema ema XXXX ja Inna Baśkirova elukaaslane XXXX. Süüdistatava Inna Baśkirova, kannatanu XXXXi, tunnistajate XXXX, XXXXi, XXXX, XXXXi ja XXXX 6
(15)1-08-351 ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatava Inna Baškirova ja kannatanu XXXXi vahel tekkis alkoholi tarvitamise ajal tüli seoses sellega, et Inna Baśkirova helistas tihti taksojuhtidele ja kõva häälega tellis alkoholi, millega segas kannatanu XXXXil rääkida teiste isikutega, kes tol hetkel tarvitasid koos nendega alkoholi. Seetõttu XXXX võttis Inna Baśkirova käekotist ära kaks mobiiltelefoni. Süüdistatava Inna Baśkirova ja XXXXi vahel toimus kaklus, mille jooksul süüdistatav Inna Baśkirova proovis tagastada oma telefonid, kuid see tal ei õnnestunud. Inna Baśkirova sulejope (I kd., lk 87-89) vasaku varruka alumises osas on õmblus mansetist mööda jope vasakut külge kuni vööni lõhki kistud. See näitab, et tõepoolest süüdistatava ja kannatanu vahel oli kaklus, nad tülitsesid omavahel. Maakohus loeb tunnistajate Vitali Vtorovi, kannatanu XXXXi ütlustega tõendatuks selle, et Inna Baśkirova lõi XXXXit noaga pärast kaklemist, kui mõlemad telefonid jäid XXXXile ja selleks, et maksta kätte XXXXile tema (Inna Baśkirova) telefoni tagastamata jätmise eest, siis Inna Baśkirova läks kööki, kust võttis noa ja lõi noaga ühe korra XXXXile selga ja kohe jooksis ära. Sellise järelduse tegemiseks maakohtule annavad aluse tunnistajate XXXXi, XXXX, XXXX ütlused, et nimelt mobiiltelefonide tagastamata jätmise eest lõi Inna Baśkirova XXXXit noaga selga. Samuti on tuvastatud tunnistaja XXXX ütlustega, kes oli tol õhtul kaine, et temale helistas elukaaslane Inna Baśkirova, kes selgitas, et lõi noaga inimest ja rääkis, et Ljohha peksis teda, tegi jope katki ja ei tagasta Inna Baśkirovale kuuluvaid telefone. Tunnistaja XXXX ütlused langevad kokku nii Inna Baśkirova kui ka teiste tunnistajate ütlustega, et tol ajal, kui XXXX tuli XXXXi korterisse, tõepoolest oli üks Inna Baškirova mobiiltelefon XXXXil ja tol ajal XXXX lamas voodil ning ta seljas oli lahtine haav. Maakohtu arvates süüdistatava Inna Baśkirova ütlused, et ta lõi noaga śokiseisundis, on paljasõnalised ja süüdistatava ennastõigustavad ütlused. Nimelt süüdistatava Inna Baśkirova otsekohene käitumine- läks kööki, võttis noa, tuli tagasi ja kui XXXX oli tema poole seljaga, lõi noaga selga. Tunnistaja XXXXi ja kannatanu XXXXi sõnul Inna Baśkirova löök oli XXXXile ootamatu, kuna tüli enam polnud. 5.Maakohtu arvates on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused-süüdistatava Inna Baśkirova poolt kannatanu XXXXile noaga ühe korra vasakule poole selga löömine, selle vigastuse tüsistusena tekkis rindkereõõnde tungiv haav, mis on eluohtlik tervisekahjustus, kohtulikul uurimisel ammendavalt tuvastamist leidnud.
§-s 118 sätestatud kuriteokoosseis on materiaalne, s.o tagajärge nõudev, mistõttu subjektiivse tunnuse analüüsimisel on vajalik lähtuda süüdistatava Inna Baśkirova suhtumisest tagajärge.
§ 16
lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
§ 18
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega on nii kaudsele tahtlusele kui ka kergemeelsusele omane tagajärje ettenägemine. 6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.juuni 2007.a otsuses nr 3-1-1-13-07 öelnud: “Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda
§ 16lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust.
Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset 7
(15)1-08-351 tahtlust kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele.“ 7.Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis lubanuksid süüdistataval Inna Baśkiroval loota, et tema poolt loodud oht tagajärjes ei realiseeru. Sealjuures väärib märkimist, et ka arstiabi saamiseks tunnistaja XXXX ütluste kohaselt pöörduti alles järgmisel päeval pärast juhtumit. Süüdistatav Inna Baśkirova, lüües kannatanu XXXXile noaga ühe korra vasakule rindkere piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, kujutas endale tavalise elukogemuse pinnalt ette mistahes vigastusi ja möönas sellega mistahes tagajärge. Maakohtu arvates pani süüdistatav Inna Baśkirova kuriteo toime kaudse tahtlusega, sest kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle tagajärje saabumise võimalikkust. 8.
§ 118
p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Süüdistatava Inna Baśkirova poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel
§ 118
p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta tekitas kannatanu XXXXile eluohtliku tervisekahjustuse. Süüdistatava Inna Baśkirova poolt kannatanu XXXXi noaga löömine on vahetus põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Süüdistatava Olga Baśkirova käitumises esinevad seega talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 9.Arutatavas kriminaalasjas on Inna Baśkirova kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 10. augustil 2007.aastal kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes, korteris aadressil Narva linn, XXXX, tegutsedes isiklike suhete ajendil, tapmise eesmärgil, lõi XXXXi noaga, tekitades läbiva torke-lõikehaava parema kopsu vigastusega, s.o eluohtliku vigastuse, mille tõttu XXXX suri kohapeal sisemise ja välise verejooksu tagajärjel. Seega Inna Baśkirova, tappes teise inimese, pani toime
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.
10.Süüdistatav Inna Baśkirova ei tunnistanud ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatav Inna Baśkirova kinnitas kohtuistungil, et XXXXi korteris 10.augustil 2007.aastal XXXX, korteri peremees XXXX, XXXX ja Inna Baśkirova tarvitasid alkoholi kuni õhtuni. Kui XXXX ja XXXX läksid magama, siis XXXX hakkas Innale pakkuma seksuaalsuhteid. Süüdistatav Inna Baśkirova sellest ettepanekust loobus. Seejärel XXXX hakkas solvama Inna Baśkirovat ebatsensuursete sõnadega. Kui Inna Baśkirova läks köögist tuppa XXXX äratamiseks, ta kuulis XXXXi sõnu: “Ma tapan teid, lits“. Süüdistatav Inna Baśkirova tunnistas, et ehmatas väga, nägi XXXXi käes nuga, ei mäleta, kuidas võttis noa ja lõi noaga XXXXit. Pärast lööki süüdistatava väitel ta hakkas nutma ja karjuma. Tema juurde tuli XXXX ja nad mõlemad läksid korterist välja õue (II kd., lk51 pöördel-52). 11.Tunnistaja XXXX, kes on XXXXi ema, kinnitas kohtuistungil, et teda kodus ei olnud. Tol päeval XXXX tahtis tööle minna. Ta töötas ehitajana koos XXXXiga. Poeg ütles, ei koju ööbima ei tule. Poja surmast sai teada Inna Baśkirova ema käest. Oma pojast ta rääkis, et olles alkoholijoobeseisundis käitus XXXX rahulikult. Toetab tsiviilhagi, mis on seotud matusekulutusega, üldsummas 4 842 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni (II kd., lk 53). 8
(15)1-08-351 12.Tunnistaja XXXX kinnitas, et tõepoolest tema korteris 10.augustil 2007.aastal neljakesi, sealhulgas ka Inna Baśkirova, tarvitasid alkoholi. Inna Baśkirova ja XXXXi vahel toimus konflikt. Tunnistaja XXXXi väitel ta ei sekkunud konflikti ja läks magama. XXXX pidi XXXXi juurde ööbima jääma, kuna järgmisel päeval pidid nad mõlemad tööle minema. Tarvitasid alkoholi köögis. XXXXi sõnade järgi ta magas hommikuni, kui ärkas, siis nägi ta oma korteris politseid ja XXXXi laipa, Innat hommikul toas XXXX ei näinud (II kd., lk 71). 13.Tunnistaja XXXX selgitas kohtuistungil, et 10.augustil 2007.aastal õhtupoolikul tunnistaja XXXX istus maja nr 53 juures pingil. Trepikojast jooksis välja Inna Baśkirova ja ütles: “Ma tapsin „suharja“.“ Inna seletas, et torkas ta surnuks. Inna käes oli viinapudel alkoholijäägiga. Tunnistaja XXXX väitel Inna jõi viina ära ja jooksis ära (II kd., lk 68 pöördel). 14.Tunnistaja XXXX kinnitas kohtistungil, et XXXXi korteris tarvitasid neljakesi õhtuni alkoholi. Inna Baśkirova ja XXXXi vahel algas tüli köögis, pärast toas. Tunnistaja XXXX väitel XXXX haaras Innal jopest. XXXX solvas Innat. Pärast XXXX läks poodi viina ostma, kui tagasi tuli, nägi XXXXi põrandal. Tunnistaja XXXX tunnistas, et kohe läks korterist välja ja õues sai teada XXXXi tapmisest (II kd., lk 53 pöördel-54). 14.1.Tunnistaja XXXX on kohtueelsel uurimisel (I kd., lk 153) ja kohtumenetlusel andnud sisult vastukäivaid ütlusi. Ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil esitas ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev taotluse tunnistaja XXXX kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks. Menetlusosalised vastu ei olnud. Maakohus, kooskõlas KrMS § 289 lg-s 1, avaldas ringkonnaprokuröri taotluse ja avaldas tunnistaja XXXX kohtueelsel uurimisel antud ütlused, s.o 11. rea alt, millest nähtub, et tema (XXXX) juuresolekul Inna ja XXXXi vahel mingeid tülisid ei olnud. Kõik XXXXi juures viibinud inimesed olid raskes alkoholijoobes. 15.Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd., lk. 100-127) koos fototabelitega nähtub, et vaatluse objektiks on ühetoaline korter. Asjade tavalist korda ei ole rikutud. Ukselingi parema poole vastas, põrandal, seinast 25 cm kaugusel, on kööginuga üldpikkusega 20 cm, punase käepidemega, mille pikkus on 9,5 cm. Valamus on kauss veega, selle peal on kastrulikaas ja kööginuga üldpikkusega 26,5 cm, mustast plastmassist käepidemega, mille pikkus on 12 cm Valamust paremal on elektripliit, pliidi ees on lahtirebitud kondoomipakend, selle kõrval on kasutatud kondoom. Keset välivoodit, peaga akna poole, on mehe laip. Parema rangluu all on haav pikkusega 1,2 cm. See on kaldhaav ülevalt alla ja see kaldub veidi vasakule. Sündmuskohalt võeti kaasa nuga punase plastmasskäepidemega, nuga musta plastmasskäepidemega, kaks pitsi, tühi viinapudel, kasutatud kondoom, lahtirebitud pakend, pakk sigarette Arktika, mobiiltelefoon Motorolla. 16.Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr A 129608 nähtub, et XXXXi surma põhjuseks on rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkerel rangluu keskjoonel I-II roide vahel parema kopsu ülasagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Antud vigastus on eluohtlik. Eksperdile oli esitatud hallist metallist teraga musta plastmassist käepidemega kööginuga kogupikkusega 26,2 cm, mille tera on pikkusega 14,2 cm. Tera selg on sirge laiusega 0,15 cm. Eksperdi arvamusel surma põhjustanud torke-lõikehaav on tekitatud löögist teravaotsalise ühte lõikeserva omava kuni 2,1 cm laiuse ja vähemalt 10 cm pikkuse vahendiga, milleks võis olla eksperdile esitatud nuga või ka mõni muu sarnane vahend, löögi suunaga eest taha veidi paremalt väliselt vasakule kesksele alanevalt. Kohtukeemilisel uuringul leiti XXXXi surnukeha verest 4,77 mg/g (0/00) ja uriinist 4,73 mg/g (0/00) etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt raskele alkohoolsele joobele (I kd., lk 133-139). 9
(15)1-08-351 17.Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde kuuluvast fototabelist (I kd., lk 154-160) nähtub, et sündmuskohalt korterist asukohaga Narva linn, XXXX, võeti kaasa kööginuga üldpikkusega 26,2 cm, lõiketera pikkusega 14,2 cm ja musta plastmassist käepidemega, mille pikkus on 12,6 cm; 17.1.kööginuga üldpikkusega 20 cm, punase plastmassist käepidemega pikkusega 9,5 cm. Noa lõiketera on ühepoolse teritusega, ümardatud otsaga, tera on puhas, vigastusteta ja määrdumisteta. 18.Esitatud tsiviilhagist (I kd., lk 166-168) ning avaldusele lisatud kviitungist nähtub, et on esitatud tsiviilhagi üldsummas 4 842 (nelituhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni, mis on kulutatud seoses XXXXi matusega. 19. Kriminaalasja juurde lisatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd., lk 177-178) nähtub, et 03.novembril 2005.aastal Inna Baśkirova suhtes oli lõpetatud kriminaalmenetlus, mis oli alustatud
§ 121tunnustel.
Määruse sisust tuleneb, et 06.septembril 2005.aastal Inna Baśkirova lõi oma mehe vennale XXXXile kööginoaga keha piirkonda. Menetlus lõpetati prokuröri abi Anneli Pärdi (Pärt) määruse alusel, kooskõlas KrMS § 202 lg 7 ja 206 nõudega. 20.Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et 10.augustil 2008.aastal Inna Baśkirova toimetati kainenemisele Narva politseiosakonda (I kd., lk 179). 20.1.Indikaatorivahendi AlcoQuant 6020 nr 0925 kasutamisel tuvastati Inna Baśkiroval alkohooljoove 1,27 promilli. Vabariigi Valitsuse 2.aprilli
- määrus nr 120 (RT I 2001, 35, 196) § 19 lg 1 p 3 sätestab, et kerge alkoholijoove on juhul kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres, mis tähendab, et tapmise ajal oli süüdistatav Inna Baśkirova kerges alkoholijoobes. 22.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt (I kd., lk 212-213) sätestab, et Inna Baśkiroval ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepaneku ajal vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ega haiguslikku seisundit. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal lihtsas alkohoolses joobes, psühhoosi tunnusteta. Seega oli Inna Baśkirova süüdivusseisundis. Ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Ta võib eeluurimisel osaleda ja kohtu ette astuda. 23.Tapmise rünnatav õigushüve on inimese elu, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st
- Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisu tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.märtsi 2001.a lahend 3-1-1-28-
- RT III 2001, 11, 119). 23.1.Maakohus leiab, et tapmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Inna Baśkirova tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, ehkki ise Inna Baśkirova ei eita, et tappis XXXXi. Inna Baśkirova lõi noaga XXXXi elutähtsasse organisse- paremale poole rindkeresse parema kopsu ülasagara vigastusega ja selle tagajärjel tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ning saabus XXXXi surm. 23.2.Süüdistatav Inna Baśkirova ja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidsid, et noalöök oli tehtud hädakaitse seisundis, kuna kaitses ennast XXXXi poolse kallaletungi eest. Süüdistatava ja vandeadvokaadi seisukoht ei leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud tõenditega. 10
(15)1-08-351 Esmalt maakohus pöörab tähelepanu, et tol ajal XXXXi korteris viibinud tunnistajad, s.o XXXX, XXXX ei kinnitanud, et XXXX ründas noaga Inna Baśkirovat ja et üldse oli mingit ohtu XXXXi poolt Inna Baśkirova jaoks. On tuvastatud (I kd lk 135), et XXXX oli tapmise momendil raskes alkohoolses joobes. Tunnistaja XXXX kinnitas, et XXXX pidi jääma tema korterisse ööbima, kuna nad mõlemad tahtsid järgmisel päeval tööle minna. Tunnistaja XXXX (Inna Baśkirova ema) selgitas maakohtule, et tol õhtul XXXX käis mitu korda XXXXi korteri akna all ja akna kaudu kutsus Innat koju. Inna ei tahtnud koju minna, see tähendab, et kui oleks olnud Inna Baśkiroval mingit ohtu XXXX XXXXi poolt, kes oli tol ajal samal korteris, siis Inna Baśkiroval oli võimalus seda öelda oma emale. 23.3.KrMS § 289 lg-s 1 saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki (KrMS § 293 lg 1). Tunnistaja XXXX selgitas eeluurimisel (I kd., lk), tsitaat XXXX ülekuulamise protokollist: “Minu juuresolekul XXXX ja Inna vahel mingeid tülisid ei olnud.“ Maakohtu istungil (II kd., lk) sama tunnistaja kinnitas, et Inna ja XXXX vahel oli skandaal. XXXX haaras Innal jopest kinni. Ringkonnaprokuröri taotluse alusel avaldati tunnistaja XXXX eeluurimisel antud ütlused. Seoses ütluste muutmisega XXXX selgitas maakohtule, et oli purjus, ei lugenud oma protokolli sisu ja kirjutas alla. Kui kontrollida tunnistaja XXXX ülekuulamise protokolli, siis sellest on näha, et XXXX ülekuulamine toimus järgmise päeva õhtul, s.o 11.augustil 2007.aastal pärast tapmist. Samas protokollist on näha, et XXXX annab vabatahtlikult ja üksikasjalikud ütlusi selle kohta, mis toimus XXXXi korteris eelmisel õhtul. Maakohus pöörab tähelepanu sellele, et XXXX isegi nimetab viinamargi ja kleebise joone, mis oli viinapudelil. Seega maakohus pärast XXXX poolt kohtueelses menetluses ristküsitlusel antud ütluste avaldamist märgib oma otsuses, et kuna XXXX poolt maakohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine maakohus oma otsuse tegemisel XXXX poolt maakohtus antud ütlustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.märtsi 2007.a otsus nr 3-1-1-113-06, p 15). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.märtsi 2007.a otsuses nr 3-1-1-1-07, p 7.2 ja 19.märtsi 2007.a otsuses nr 3-1-1-113-06, p17 on märgitud, et: “Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlusi.“ Aga maakohus ei leia, et tunnistaja XXXX selgitas usutavalt oma ütluste muutmise põhjust. Maakohtu arvates tahab XXXX maakohtu istungil antud ütlustega Inna Baśkirova käitumise tagajärge õigustada. Eeltoodu alusel loeb maakohus tõepärasteks tunnistaja XXXX eeluurimisel (I kd., lk 150-153) antud ütlused. Samuti ei saa jätta tähelepanuta sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd., lk 100-127) koos fototabelitega, millest nähtub, et asjade tavalist korda korteris polnud rikutud. 24.Kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.märtsi 2004.a kohtuotsus nr 3-11-17-04, p 9-10) tuleneb: “Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas need. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult eest (peab olema vahetu oht ründeks).“ 24.1.Maakohtu arvates oli tegemist tavapärase alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüliga sel momendil, kui korteri peremees läks magama, aga tunnistaja XXXX läks poodi viina juurde ostma. Süüdistatava Inna Baśkirova elutee näitab, et 2005.aastal alkoholipruukimise ajal ja tekkinud tüli käigus lõi Inna Baśkirova kööginoaga keha piirkonda XXXXile, õnneks XXXX jäi tol ajal ellu. 11
(15)1-08-351 2006.aastal samuti alkoholi tarvitamisel ja tüli käigus ta lõi kööginoaga XXXXit, kes jäi elama ja 2007.a aastal jälle samadel asjaoludel lõi kööginoaga tüli ajal ja alkoholi tarvitamise käigus XXXXi, kes suri. Inna Baśkirova ülalnimetatud käitumisest saab teha järelduse, et alkoholi tarvitamise ajal meesterahvastega tekkinud konfliktid Inna Baśkirova lahendab löömise kööginoaga. Selline asjaolu on leidnud kinnitust nii ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga (I kd., lk 212-213) kui ka tunnistajate ütlustega, millest tuleneb, et pärast viinavõtmist muutub Inna Baśkirova agressiivseks, läheb endast välja. Samuti ei leia kinnitust Inna Baśkirova ja vandeadvokaat Tatjana Massalina väide, et XXXX ründas, veel ühe asjaoluga- Inna Baśkirovalt võetud riided (I kd., lk 156-160) olid kahjustamata. 24.2.Samuti on paljasõnaline vandeadvokaat Tatjana Massalina väide, et 1997.aastal Inna Baśkirovaga toimunud juhtum võis avaldada mõju Inna Baśkirovale XXXXi tapmisel. Vandeadvokaadi seisukohaga ei nõustu maakohtus järgmistel asjaoludel. Esiteks Inna Baśkirovaga toimus juhtum (I kd., lk 212) aprillis 1997, see on 10 (kümme) aastat enne XXXXi tapmist. Teiseks, nagu kinnitas tunnistaja XXXX, kes pärast juhtunut istus pingil paremal pool teist trepikoda, millest jooksis välja Inna Baśkirova, kellel oli viinapudel käes ja ütles: “Mina tapsin Suharjat“ ja kohe jõi pudelist viinajäägid, saab teha järelduse, et Inna Baśkirova ei muretsenud, et tappis meesterahva. Kolmandaks, ta ei öelnud midagi XXXXle, et XXXX ründas teda noaga. 25.Isiku süü tõendamiseks on vaja tuvastada, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.oktoobri 1996.a kohtuotsus nr 3-1-1-101-96). Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos süüdistatava Inna Baśkirova käitumise ja saabunud tagajärje - XXXXi surma-vahel olemas, tegemist on XXXXi surma vältimatu eeldusega. 25.1.Määrav on sellisel juhul subjektiivne koosseis. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste-surmav tegu, surm ja nendevahelise kausaalseosesuhtes. Kui keskmise inimese jaoks on kausaalahela külg ettenähtav, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Seega on tapmine toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning möönab seda. Riigikohus on oma lahendis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.märtsi 2006.a kohtuotsus nr 3-1-1-142-05, RT III 2006, 8, 70) öelnud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks ka isiku teoeelne ja- järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult kujul. Inna Baśkirova lõi noaga XXXXile rindkeresse, s.o elutähtsa organi piirkonda, möönis mistahes tagajärge, sealhulgas XXXXi surma saabumist, seejuures Inna Baśkirova ei kontrollinud mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitavate sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - XXXXi surma ja seetõttu on tegu toimepandud kaudse tahtlusega. Inna Baśkiroval oli maakohtu arvates alust eeldada, et temapoolne noaga löömine elutähtsamasse organisse võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Maakohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et Inna Baśkirova süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige 12
(15)1-08-351 tunnistajate XXXXi, XXXX, XXXX, XXXXi, XXXX ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kohtuarstliku ekspertiisi aktist tuleneva järeldusega, et XXXXi surma põhjuseks oli rinnaõõnde tungiv torke-lõokehaav paremal pool rindkerel rangluu keskjoonel III roide vahel parema kopsu ülasagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel saabus XXXXi surm. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et XXXX ründas Inna Baśkirovat noaga ja seoses sellega oli Inna Baśkirova hädakaitse seisundis. Inna Baśkirova teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Inna Baśkirovale tehti ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ning vastavalt selle arvamusele oli ta võimeline aru saama oma tegude tähendusest, on suuteline oma käitumist juhtima ja kandma ka karistust. Seega Inna Baśkirova tappis teise inimese, pani toime
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Rahuldamisele ei kuulu vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus Inna Baśkirova õigeksmõistmisest
§ 28
lg 1 alusel, kuna Inna Baśkirova oli hädakaitse seisundis, sest maakohtu istungil on Inna Baśkirova süü ülaltoodu alusel täielikult tõendamist leidnud
§ 113järgi.
26.XXXX esitas maakohtus tsiviilhagi summale 4 842 (nelituhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni (I kd., lk 166-168). On tuvastatud, et kahju saajaks on XXXXi ema XXXX ja kahju tekitajaks on Inna Baśkirova. Kahju tekkis tapmise toimepanemisel, seega Inna Baśkirova teo ja kahju saabumise vahel on põhjuslik seos. Maakohus leiab, et tsiviilhagi summas 4 842 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni on põhjendatud ja vastavalt Võlaõigusseaduse §-dele 1043, 1045 lg 1 p 5, 1050 lg 1, 127 lg 1 ja lg 4, 128 lg 3, 132 lg 1, 136 lg 1 ja KrMS §-le 310 lg 1 kuulub väljamõistmisele süüdlaselt Inna Baśkirovalt. 27.
§ 2
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohtu poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 27.1.
§ 118
p 1 sätestatud teo toimepanemise eest võib maakohus mõista karistuseks vangistuse tähtajaga neli kuni kaksteist aastat.
§ 118p 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on vangistus tähtajaga 8 (kaheksa) aastat.
Maakohus leiab, et arvestades süüdistatava süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, üld-ja eripreventiivsed eesmärke tuleb süüdistatavat karistada
§ 118p 1 sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.
27.2.Süüdistatava süü hindamisel lähtub maakohus asjaolust, et süüdistatav Inna Baśkirova on kriminaalkorras karistamata ja ühel korral karistatud väärteomenetluse korras. Karistus kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist täies ulatuses ja süü toimepanemise kannatanu XXXXi õigusvastase käitumisega. Süüdistatav Inna Baśkirova andis maakohtu istungil ennast süüdistavaid ütlusi, millega soodustas kohtuliku uurimise läbiviimist. Maakohus järeldub, et süüdistatav Inna Baśkirova on aru saanud oma teo keelatusest ning oma süü tunnistamisega ühtlasi avaldanud ka kahetsust toimunu osas. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades süüdistatava süüd ja karistust kergendavat asjaolu, peab maakohus võimalikuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral , s.o 5 (viis) aastat vangistust. 27.3.Üldpreventiivsel kaalutusel tuleb arvesse võtta, et 2005.aastal kööginoaga löömise eest Inna Baśkirova suhtes oli lõpetatud kriminaalmenetlus ning üks aasta peale kriminaalmenetluse lõpetamist novembris 2006.a süüdistatav Inna Baśkirova taas lööb noaga alkoholi joomise käigus kannatanu XXXXit. Nimetatud asjaolu näitab, et eelmine leebe lahend ei mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivselt tuleb võtta arvesse, et Inna Baśkirova on 2005.aastal Narva Kutseõppekeskuses läbinud eesti keele kursuse 120 tunni ulatuses (II kd., lk 76), samal aastal 13
(15)1-08-351 aprillis lõpetas toimetulekukoolituse (II kd., lk 78), mille kohta esitas maakohtule ka dokumendid. See annab positiivset märku tema eluviisist eluperioodil, kui Inna Baśkirova ei tarvitanud alkoholi. 2003. aastal (II kd., lk 77) sündis Inna Baśkiroval poeg. Inna Baśkirova ema XXXX sõnul kasvatab tema Inna poega. Inna Baśkirova tihti kaob kodunt, ööbib võõrastes korterites, kuritarvitab alkoholi. 28.
§ 113
järgi toimepandud kuriteo eest võib maakohus mõista karistuse alates kuuest kuni viieteist aastani. Seega keskmiseks on 10 aastat ja kuus kuud vangistust. Üldpreventiivselt maakohus arvestab, et XXXX võis solvata ja pakkuda süüdistatavale intiimsuhteid, millest annab tõendust mahavisatud kondoomipakend. Kuna kvalifitseeritud tapmise sanktsiooni alammäär on kuus aastat ning XXXXi tapmine oli tulemuseks Inna Baśkirova arenenud ebaseaduslikust käitumisest, peab maakohus põhjendatuks toimepandud tapmise eest karistada Inna Baśkirovat sanktsiooni keskmise alammäära ulatuses, s.o 10 (kümme) aastat vangistust.
§-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 28.1.Maakohus on seisukohal, et karistuse liitmisel on põhjendatud mõista liitkaristus (
§ 63lg 2, § 64 lg 1) mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
Maakohus leiab, et kuna süüdistatava käitumine alates 2005.aastast omas arengut isikuvastaste kuritegude toimepanemises ja lõppkokkuvõttes lõppes inimese surmaga, siis sel juhul on otstarbekohane Inna Baśkirovale liitkaristus mõista soodsamal viisil, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seetõttu oleks õiglane mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest tuleb Inna Baśkirovale mõista 13 (kolmteist) aastat vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 (kolm) päeva (18.-20.november 2006.a). Inna Baśkirova suhtes valitud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna esiteks on suur risk, et vabaduses ta võib jätkata kuritegude toimepanemist ja teiseks on suur risk, et pikaajalise karistuse kandmise kartusest võib ta pakku minna. 28.2.Kuna ringkonnaprokuröri ja kaitsja taotlused süüdistatava Inna Baśkirovale mõistetud karistuse osas ei ole maakohtu seisukohaga ühtinud, siis maakohus peab siinjuures vajalikuks tugineda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-1-91-07 esitatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega, vaid lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. 29.Asitõendid 2 (kaks) nuga KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 30.KrMS § 180 lg 1 kohaselt, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 30.1.Käesolevas kriminaalasjas peab maakohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdimõistmise korral on sundraha 2,5 palga alammäära (3 450 x 2,5 = 10 875 kr) 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Maakohus peab põhjendamatuks välja mõista süüdimõistetult KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi tasu 10 960 (kümme tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 4 837 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 194 (ükssada üheksakümmend neli) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 5 947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti ja kriminaalmenetluseks 14
(15)1-08-351 ettevalmistamise ja selles osalemise eest 25 110 (kakskümmend viis tuhat ükssada kümme) krooni 40 senti. Menetluskulud tuleb välja mõista riigituludesse. Mihhail Komtśatnikov kohtunik Rahvakohtunikud : Tiiu Karelaid Elvi Larka Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2009 Tartu RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu
- märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-351 osaliselt, see on Inna Baškirovale
§ 113
järgi mõistetud karistuse osas, talle
§ 64
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Mõista Inna Baškirovale
§ 113
järgi karistuseks 8 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergema karistuse, see on
§ 118
p 1 järgi mõistetud 5 aastat vangistust, kaetuks raskeima karistusega, see on
§ 113
järgi mõistetud 8 aastat vangistust, mõistes Inna Baškirovale liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.11.2006, see on 3 päeva ning Inna Baškirova ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Inna Baškirova kohtukuludeks olev kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 3220 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 20.01.2010 Riigikohtu määrusega 15
(15)