MS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada JURI LAPŠIN
Tõkend – vahistamine jätta Juri Lapšini suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda xxxx. Välja mõista Juri Lapšinilt 4575 (neli tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni A M (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna tunnistaja N S KrMS § 178 kohaselt makstud summa 120 (ükssada kakskümmend) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna ekspertiisitasud 31620 (kolmkümmend üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 67.60 (kuuskümmend seitse krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 14 880 (neliteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend krooni, s.h. on 2 käibemaks 20%, s.o. 2480 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Juri Lapšini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna kaitsjatasu 19 684.80 (üheksateist tuhat kuussada kaheksakümmend neli krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.adv. Maimu Schmidti ja Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Juri Lapšinil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Juri Lapšin tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses
Süüdistatav Juri Lapšin kinnitas kohtuistungil, et tundis L Mit alates 1990. aastast kui elab xxxx. Süüdistatava Juri Lapšini ütlustest nähtub, et 19.12.2007 lõhkus L Mi naaber V puid ja ta läks viimasele appi, kui L M tuli ka sinna. Süüdistatav Juri Lapšin tunnistas, et nad aitasid V puid laduda ja läksid siis alkoholi tarvitama esialgu V juurde ja siis L Mi juurde. Süüdistatav Juri 3 Lapšin kinnitas, et õhtul kella 3-4 paiku läksid nad L Mi juurde, kes elas samal korrusel, kõrval. Süüdistatava Juri Lapšini väitel V ei tulnud L Mi juurde, jäädes koju. Süüdistatava Juri Lapšini sõnul oli L Mi hüüdnimi S . Süüdistatava Juri Lapšini ütlustest nähtub, et nad jõid L Mi juures ning siis tekkis tal L Miga sõnavahetus. Süüdistatava Juri Lapšini väitel tekkis tüli sellest, et ta oli L Mi käest 500 krooni raha võlgu võtnud ja L M hakkas raha tagasi nõudma. Süüdistatav Juri Lapšin lubas oma sõnul raha tagasi maksta palgapäeval, kuid palgapäevani oli veel nädal aega, aga L M ütles, et tal on raha kohe vaja. Süüdistatava Juri Lapšini väitel hakkas L M teda ebatsensuursete sõnadega solvama. Süüdistatav Juri Lapšin ei mäletanud täpseid sõnu, millega L M teda solvas. Süüdistatava Juri Lapšini väitel riidlesid nad 5 minutit ning siis võttis L M, kes istus temast poole meetri kaugusel voodil, laua pealt noa paremasse kätte, hakates sellega vehkima, et teda hirmutada selleks, et ta raha kohe tagastaks. Süüdistatava Juri Lapšini sõnul võttis ta L Mil noa käest ja lõi talle ühe korra sellega kaela. Süüdistatav Juri Lapšin möönis, et võib-olla tekitas ta L Mile rohkem kui ühe noahaava, aga ta mäletab vaid ühte löömist. Süüdistatav Juri Lapšin väitis, et ta lõi L Mit, sest oli afektiseisundis, hirmul ja kartis. Süüdistatav Juri Lapšin ei osanud öelda, mida ta kartis. Süüdistatav Juri Lapšin kinnitas, et tema seisis siis, kui L Mi käest noa ära võttis ja teda lõi. Süüdistatav Juri Lapšin tunnistas, et sai L Milt noa kergelt kätte. Süüdistatava Juri Lapšini sõnul peale L Mi löömist, oli ta tõuganud viimase voodile pikali ja läks kohe koju korrus allapoole. Süüdistatav Juri Lapšin ei mäletanud kohtuistungil täpselt, kuhu nuga jäi. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Juri Lapšini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav Juri Lapšin on kohtueelsel menetlusel 18.04.2008 (tl 66) öelnud, et „Mina mäletan, et lõin L Mit ainult ühe korra noaga kaela, nuga jäi kaela püsti ja mina tulin ära.“ Süüdistatav Juri Lapšin pidas võimalikuks, et nii oli, sest siis ta mäletas paremini. Süüdistatav Juri Lapšin oma sõnul võis ennast L Mi verega määrida, kui viimast lõi. Süüdistatava Juri Lapšini väitel oli tal kodus abikaasa N S , kellele ta ütles, et tappis L Mi, mispeale abikaasa N S oli öelnud, et mingu ta magama. Süüdistatav Juri Lapšin oma sõnul ei olnud kindel, et L M on surnud, kuid aimas seda. Süüdistatav Juri Lapšin kinnitas, et kui ta kolme päeva pärast linna läks, siis ütles ta vennale V L , et L M tapeti. Süüdistatava Juri Lapšini ütlustest nähtub, et tema oli kõrval, kui N A tema vennale helistas ja teatas juhtunust. Süüdistatav Juri Lapšin ei mäletanud, kas see helistamine oli samal päeval, kui ta venna juurde läks või järgmisel päeval. Süüdistatava Juri Lapšini ütlustest nähtub, et 2007.a. detsembris ei olnud tema perekonnaelu päris korras, sest abikaasa tahtis ära sõita, samuti oli rahaliselt raske olukord, mistõttu tekkis närvilisus ja ta tarbis rohkem alkoholi. Kannatanu A M kinnitas kohtuistungil, et L M oli tema isa, kellel oli probleeme alkoholiga, kuid kes kunagi kellegagi ei kakelnud. Kannatanu A M on seoses oma isa L Mi matusekuludega esitanud kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi summas 4575 krooni, millise summa juurde ta jäi ka kohtuistungil. Tunnistaja N A kinnitas kohtuistungil, et nad töötasid Juri Lapšiniga koos ühes brigaadis ja L M oli tema naaber, kes elas teisel korrusel. Tunnistaja N A väitel oli L M inimene, kes oli pidevalt purjus ning kes kasutas rääkides ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistaja N A oma sõnul ei ole näinud, et L M oleks kellegagi kakelnud. Tunnistaja N Ai väitel võttis L M raha võlgu ja laenas raha välja, kui ta tööd tegi ja raha teenis. Tunnistaja N A kinnitas, et sai L Mi surmast teada oma mehe käest, kellele naaber, kes nüüd on surnud, ütles, et läks L Mit õnnitlema jõulupühade puhul, kuid L M oli surnud. Tunnistaja N Ai ütlustest nähtub, et saanud teada L Mi surmast, võttis ta politsei tulekust 5 minuti möödudes telefoni ja helistas V L , öeldes viimasele, et L M on surnud, sest ta teadis, et Juri Lapšin sõitis oma venna juurde külla. Tunnistaja N Ai väitel oli V L talle vastanud, et ta teab juba, et L M on surnud, sest Juri Lapšin oli talle seda öelnud. Tunnistaja N Ai sõnul oli V L talle öelnud, et Juri oli sinna korterisse sisenenud ja näinud, et Stalin on surnud, oli hirmunud ja kohe sealt välja tulnud. Tunnistaja N A põhjendas V Lile helistamist sellega, et ta kuulis, et 3 päeva tagasi oli jooming tema naabri V juures ning seal olid 4 V , St ja J . Tunnistaja N A mäletas, et kas V korterist või koridorist kuulis ta L Mi poolt öeldud sõna termiit. Tunnistaja N A selgitas, et seda sõna kasutatakse Lapšinide perekonna aadressil, kus on palju lapsi ja lapselapsi. Tunnistaja N Ai ütlustest nähtub, et ta küsis Juri Lapšini käest, et kas sina tapsid, mispeale Juri Lapšin ütles, et ei, kuid ta aimab, kes tappis. Tunnistaja N A kinnitas, et Juri Lapšin ei olnud vägivaldne, kuid kui ta napsu võtab, siis lapsed kardavad teda, sest Juri Lapšin tahtis naisega mingeid olukordi selgitada, hirmutades naist, et tapab end ära. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel N Ai kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja N A on kohtueelsel menetlusel 23.01.2008 (tl 58) öelnud, et „Mulle oli Juri naine juba varem kurtnud, et ta kardab Jurit, et kui Juriga tekivad tülid, siis haarab mees kohe noa. Tal oli selline komme.“ Tunnistaja N A võttis kohtuistungil omaks selle, et selline kurtmine oli naise poolt. KrMS § 291 p 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel R L kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja R L on kohtueelsel menetlusel (tl 63-64) öelnud, et 23.12.2007 kuskil kella 16.00 paiku võis olla, igal juhul juba pimedaks läks, kui ta otsustas minna vaatama, mis naabrimees S teeb. Tunnistaja R L sõnul on naabrimehe nimi L , tema perekonnanime ta ei teagi, ta korter oli ülakorrusel. Tunnistaja R L väitel käis ta tegelikult vaatamas juba varemgi, kas see oli samal päeval või eelmisel päeval ja siis oli S korterivõti väljaspool ees. Tunnistaja R L kinnitas, et ta hüüdis, kuid vaikus oli ja ta sisse ei läinud. Tunnistaja R L väitel ei tundunud koera ka korteris olema, sest koer teeb kohe häält ja oleks haukunud nii koputamise kui hüüdmise peale. Tunnistaja R L avaldas, et nüüd, kui ta läks kella 16.00 paiku, siis võtit väljaspool ei olnud, siis oli see seespool ukse ees ning ta koputas ja koer tegi kohe häält. Tunnistaja R L väitel oli tal taskulamp kaasas, sest S voolu ei ole. Tunnistaja R L sõnul oli uksest sisse minnes taskulambi valguses kohe näha, et S oli seliti voodi peal. Tunnistaja R L kinnitas, et ta tegi ringi ümber laua ja läks voodile lähemale, nähes pea kõrval käe juures nuga. Tunnistaja R L ütlustest nähtub, et ta katsus käeseljaga S kaela ja see oli täiesti külm. Tunnistaja R L väitel läks ta siis A N juurde ja rääkis, mida oli näinud ning N mees tuli ka ja vaatas. Tunnistaja R L sõnul keegi helistas politseisse. Tunnistaja R L kinnitas, et ta tundis S kuskil 30 aastat. Tunnistaja R L väitel oli S selline hästi rahulik mees, tüli ei norinud kunagi. Kohteelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 23.12.2007 ning sinna juurde kuuluvad skeem ja fototabelid (tl 2-11), millistest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx vallas xxxx külas kahekorruselise elumaja II korrusel asuvas korteris nr xx, kuhu viib trepikojast otseuks, kaks korteriust jäävad paremale ja kaks vasakule, korterinumbrid ustel puuduvad. Elektrit korteris nr xxx ei ole. Ukse seespool ees rohelise paelaga võti, uks „lapitud“ seestpoolt lauatükiga. Korterisse sisenedes vaba pinda vähe, põrand on kaetud kõikvõimaliku rämpsuga – kilekotid, riideesemed, paberid. Esikusse sisenedes jääb vasakule avatud uksega tuba. Toas vasakul lahtivõetud asendis roheline diivan, põrandal pudelid-purgid, munarest, riided, palju kilekotte. Risti üle diivani meesterahva surnukeha, jalad põrandal. Surnukeha selili, parem käsi kõverdatud pea juurde. Pea padjal, pea kõrval verekahtlaste jälgedega musta plastmasspeaga kööginuga üldpikkusega 21 cm. Vasak käsi sirgelt diivanil, küünarvarre juures tumeda jope serval kööginoa tera. Meesterahva sinakat tooni kaelal haavad, nägu verine, samuti vasak käsi. Diivani ees diivanilaud, selle vastas kaks rohelist tugitooli, millel riideesemed. Laua juures maas must välgumihkel, sigaretipakk Paramount, tühi viinapudel Katyusha, vasaku jala juures tühi viinapudel Laua Viin. Surnukeha liigutamisel tuleb tema alt nähtavale noa käepide. Sündmuskohalt võeti kaasa nuga, noatera, tühjad viinapudelid, suitsukonid ja noa käepide. - kiirabikaardi koopia 23.12.2007 (tl 12), millest nähtub, et L M selili voodis, elutundemärkideta, nuga kõrval. Kaelal noa lõikehaav, koolnukangestus. 5 - surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 594 23.01.2008 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 14-27). Ekspertiisiaktis sisalduva kohtuarsti arvamuse kohaselt olid L Mi surma põhjuseks kaela tungivad hulgihaavad välise unearteri vigastusega koos järgneva välise ägeda verejooksu tekkimisega, mis oligi vahetu surma põhjus. L Mi surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused: - kolm torke-lõikehaava (haavad 1,2,4) kaelal koos parema välise unearteri vigastusega; - üks pindmine lõikehaav (haav nr 3) kaela eespinnal suurte veresoonte vigastuseta; - üks torke-lõikehaav (haav nr 5) vasaku õla välispinnal suurte veresoonte vigastuseta; - verevalumid kaela pehmetes kudedes haavakanalite kulgu mööda. Haavad kaelal (nr 1,2,4) ja vasakul õlal (nr 5) on torke-lõikehaavad, millest annavad tõendust haavade sirgjoonelisus, siledad servad, teravate ja ∏-kujuliste otste olemasolu, haava sügavuse domineerimine haava laiuse ja pikkuse üle. Haav kaelal (nr 3) on lõikehaav, millest annavad tõendust haava sirgjoonelisus, siledad servad, teravate nurkade olemasolu, haava sügavuse domineerimine haava laiuse ja pikkuse üle. Haava tekitanud torke-lõikevahendi teral oli üks terav serv (lõikeserv) ning teine – nüri (noaselg), millele viitab üks terav, teine nüri haava ots. Sissetunginud teraosa maksimaalne laius oli mitte rohkem kui 2,5 cm, millele viitab suurima nahahaava (nr 4) põhilõike pikkus. Noatera pikkus oli mitte vähem kui 6 cm, millele viitab haavakanalite üldpikkus kombinatsioonis käepideme toime jälgede puudumisega haava ümber. L Mi surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti lisaks kaelal ja vasakul õlal olevatele torkelõike haavadele nahamarrastused näol ja vasaku õla välispinnal, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme toimel, löögist või kannatanu vertikaalsest asendist kukkumisel ja löögist taoliste esemete vastu. Elavate isikute suhtes võib kõik vigastused liigitada tervisekahjustuse raskusastme järgi järgmiselt: - torke-lõikehaav kaelal (haav nr 1) koos välise unearteri vigastusega haavakanali kulgu mööda rakendatuna elavate isikute suhtes, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõi endaga kaasa surmlõppe. - teised torke-lõikehaavad (nr 2,4) ja lõikehaav kaelal (nr 3), torke-lõikehaav vasakul õlal (nr 5), nahamarrastused näol ja vasaku õla välispinnal, suurte veresoonte vigastuseta, ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavapärase kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat. Kannatanu L M välise verejooksu ajal ei liikunud, oli horisontaalses asendis selili, mida tõestab vertikaalsete verenirede puudumine kaelal ja rõivaesemetel ning sokkide taldadel. Kõik eelpool kirjeldatud vigastused võisid tekkida kannatanul L Mil ükskõik millises asendis, näiteks seistes, istudes, selili lamades, kuna vigastuste paiknemise piirkond ei välista nende tekkimist sellistes asendites. L Mi surma saabumise aega pole surnukehal väljendunud roisuliste muutuste tõttu võimalik määrata. L Mi surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul leiti verest 3,78 promilli ja uriinist 3,85 promilli etüülalkoholi, mis rakendatuna elavate isikute suhtes on raske alkoholijoove. - DNA ekspertiisiakt nr GE-0085-08/0262 07.04.2008 (tl 46-48), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt jope paremalt käiselt DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Juri Lapšinilt ja L Milt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Juri Lapšinil ja L Mil esinevad DNA alleelid. - asitõendi vaatlusprotokoll 21.04.2008 (tl 69), mille kohaselt on vaadeldud DNA ekspertiisist saabunud esemeid - nuga ja jopet. Sakilise teraga nuga on määrdunud kuivanud verega. Noa üldpikkus on 21 cm, tera pikkus 9,5 cm, käepideme pikkus 11,5 cm. Noal on musta värvi 6 plastmasskäepide, noateral kiri NIKKEI. Mustal karusnahkse kraega nahast meeste jopel on sees karusnahkne ja musta värvi siidvooder. Jopel välised vigastused puuduvad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistatav Juri Lapšin tunnistas ennast L Mi tapmises täielikult süüdi, võttes omaks, et ta lõi L Mit ühe korra noaga kaela. Süüdistatav Juri Lapšin möönis, et võib-olla tekitas ta L Mile rohkem kui ühe noahaava, aga ta mäletab vaid ühte löömist. L Mi surnukehal tuvastati kolm torkelõikehaava kaelal koos parema välise unearteri vigastusega, üks pindmine lõikehaav kaela eespinnal ja üks torke-lõikehaav vasaku õla välispinnal suurte veresoonte vigastuseta. Üks torkelõikehaav kaelal koos välise unearteri vigastusega haavakanali kulgu mööda rakendatuna elavate isikute suhtes ohustas elu tekitamise ajal, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõi endaga kaasa L Mi surma. Süüdistatava Juri Lapšini ütlustest ei nähtu, et L Mi korteris oleks peale tema veel keegi viibinud, kes oleks võinud L Mile need vigastused tekitada. Järelikult oli ikkagi süüdistatav Juri Lapšin see, kes lõi L Mit noaga korduvalt kaela ja õla piirkonda. Süüdistatav Juri Lapšin väitis, et ta lõi L Mit, sest oli afektiseisundis, hirmul ja kartis, kuid ta ei osanud öelda, mida ta kartis. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust süüdistatava Juri Lapšini poolt toimepandud tegu ümber kvalifitseerida
järgi (provotseeritud tapmine).
näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Süüdistatav Juri Lapšin väitis, et L M hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama, samas ei mäletanud ta täpseid sõnu, millega L M teda solvas. Süüdistatava Juri Lapšini sõnul riidlesid nad 5 minutit. Tunnistaja N A teadis öelda, et L M kasutas tavapäraselt rääkides ebatsensuurseid väljendeid. Kuna L M oli raskes alkoholijoobes, siis ei saanudki eeldada, et ta suhtleks Juri Lapšiniga viisakalt. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, miks süüdistatav Juri Lapšin neid sõnu, millega teda solvati, ei mäletanud. Tunnistaja N Ai sõnul kas V korterist või koridorist kuulis ta L Mi poolt öeldud sõna termiit. Samas süüdistatav Juri Lapšin ise ei räägi sellest midagi, pealegi Voldemari korterist läks Juri Lapšin koos L Miga viimase korterisse edasi alkoholi tarvitama. L M istus voodil, kui noaga vehkis ning nende vahemaa oli pool meetrit. Süüdistatav Juri Lapšin on ise öelnud, et noaga vehkimine oli tema hirmutamiseks, et ta võla kohe tagastaks. L M ei tõusnud voodilt kordagi püsti ega rünnanud noaga Juri Lapšini, kes seisis püsti ning kes oleks võinud minna ohutumasse kaugusesse või üldse L Mi korterist lahkuda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et mingit reaalset ohtu raskes alkoholijoobes olev L M oma käitumisega süüdistatavale Juri Lapšinile ei kujutanud. Süüdistatav Juri Lapšin on öelnud, et sai L Milt noa kergelt kätte. Süüdistatav Juri Lapšin oli tavalises alkoholijoobes ning sellest tulenevalt ei pruugi ta kõike enam mäletada. See, et süüdistataval Juri Lapšinil oli teataval määral raskem periood isiklikus elus ei anna alust kuriteo ümberkvalifitseerimiseks. Süüdistatav Juri Lapšin aimas, et ta tappis L Mi, sest ta teatas sellest oma abikaasale Natalja Saksale koheselt, kui oli koju korrus allapoole läinud. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.03.2001 otsuses nr 3-1-1-28-01 öelnud, et tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Süüdistatav Juri Lapšin realiseeris L Mit korduvalt 7 noaga kaela ja õla piirkonda lüües süüteo objektiivse külje, milline on L Mi surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tunnistamaks isikut süüdi tapmises, tuleb lisaks kausaalseosele teo ja tagajärje vahel tuvastada, et teo toimepanija tegutses saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.06.2007 otsuses nr 3-1-1-13-07 öelnud seda, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.03.2001 otsuses nr 3-1-1-28-01 öelnud seda, et tahtlus (ka kaudne tahtlus) eeldab muuhulgas seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabunud tagajärje vahel.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Süüdistatav Juri Lapšin, kes lõi L Mit korduvalt noaga kaela ja õla piirkonda, s.o. elutähtsate organite piirkonda, kujutas ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge, ka surma saabumist. Seega pani süüdistatav Juri Lapšin tapmise toime kaudse tahtlusega. Seda, et süüdistatav Juri Lapšin ei pürginud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönis selle saabumise võimalikkust, kinnitab kohtu arvates lisaks veel tema enda ükskõikne käitumine, sest süüdistatav Juri Lapšin läks koju magama, ei kutsunud kiirabi ega palunud ka kellelgi teisel kiirabi kutsuda. Süüdistatava Juri Lapšini käitumises esinevad seega talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb süüdistatava Juri Lapšini süü L Mi tapmises tõendatuks peale süüdistatava Juri Lapšini enda ütluste, veel tunnistajate N Ai ja R L ütlustega, kiirabikaardi koopiaga 23.12.2007, sündmuskoha vaatlusprotokolliga 23.12.2007 ning sinna juurde kuuluvate skeemi ja fototabelitega, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 594 23.01.2008 sisalduva kohtuarsti arvamusega, DNA ekspertiisiaktis nr GE-0085-08/0262 07.04.2008 sisalduva eksperdiarvamusega ning asitõendi (noa ja jope) vaatlusprotokolliga 21.04.2008.
Kohtu arvates on süüdistatava Juri Lapšini poolt toimepandud kuritegu kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab süüdistatava Juri Lapšini karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Kohtulikul uurimisel tuvastatu ei anna kohtule alust arvestada süüdistatava Juri Lapšini karistust kergendavate asjaoludena süüteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (
lg 1 p 6), samuti süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul (
Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava Juri Lapšini isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat Juri Lapšini ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud. Süüdistatav Juri Lapšin töötas xxxx töölisena, tal on perekond ja alaealised lapsed.
näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.
järgi mõistetava karistuse keskmine sanktsioon on kümme aastat kuus kuud vangistust. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat Juri Lapšini tuleb karistada seitsme aastase vangistusega, mis on vangistus ettenähtud sanktsiooni alammäära 8 lähedases määras. Kohus ei pea põhjendatuks süüdistatava Juri Lapšini karistamist vangistusega sanktsiooni alammääras, sest süüdistatav Juri Lapšin suhtus tema poolt toimepandud kuriteo tagajärge ükskõikselt, lootes ilmselt selliselt toimides vastutust vältida. Süüdistatav Juri Lapšin ei ilmunud süü ülestunnistamisele ega kergendanud politseil kuidagi kuriteo avastamist, vastupidi ta asus oma tegu eitama. Süüdistatava Juri Lapšini poolt 19.12.2007 toimepandud kuritegu avastati tunnistaja R L poolt juhuslikult alles 23.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.