4-08-10346/5

4-08-10346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-10346 (10220882274060 (2302,08,034510)) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Aimar Naggeli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli Peeter Saare 08.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220882274060 Aimar Naggeli karistamises LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aimar Naggel, ik: 36303180264, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
3. Jätta Aimar Naggeli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli Peeter Saare 08.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220882274060 Aimar Naggeli karistamises LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli Peeter Saare 08.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220882274060 Aimar Naggeli karistamises LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.10.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.11.
6. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.11.
7. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Peeter Saare 08.10.2008 kiirmenetluse otsusega nr 10220882274060 karistati Aimar Naggelit LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et menetlusalune isik 08.10.2008 kella 09.50 ajal Ehitajate tee 111 juures suunaga Järveotsa tee poole juhtis autot kiirusega 53 km/h +/- 3 km/h (lubatud 30 km/h), ületas maksimaalset kiirust 20 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aimar Naggel kaebuse, milles märkis, et väärteo toimepanemine on tõendamata, ei ole tõendatud, et kiirusemõõtja ametnikul on pädevus mõõta, ei esitatud kiirusemõõteseadme taatlemistunnistust ega tüübikinnitust. Trahvi suurus on ülemäärane, tema igakuine sissetulek ei võimalda seda hetkega tasuda (vt ka tuludeklaratsioon) Otsus vaidlustatakse kogu ulatuses ja avaldaja soovib osaleda kohtuistungil. Kohus jättis kaebuse käiguta ning kaebuse esitaja esitas uue kaebuse, milles märgiti alljärgnevat: l. Mõõtevahend ei olnud taadeldud - Mõõteseaduse § 5 lg.l kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid järgides asjakohast mõõtemetoodikat - Mõõteseaduse § 11 lg.3 kohaselt võltsitud või mitteloetava taatlusmärgiseta, samuti taatlusmärgiseta kiirusemõõtjat ei loeta taadelduks. Mõõtevahendiga tutvumisel nägi 3-s kohas hõbedasi markeeringuta kleebiseid ning sihikul rohelist tekstita kleebist. Mõõtevahendil Stalker ADR 00415 võisid kasutamise käigus märgised muutuda mitteloetavaks ning õigustatud on koos lugupeetud kohtuga veenduda kalibreerimise ning taatluskleebiste olemasolus ning nende seisundis. Pole välistatud, et kordustaatlusel ebakohad on kõrvaldatud info-või sulgemiskleebistega. Taatlustunnistuse TTRSS-08/00073 palub jätta tähelepanuta, kuna see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Tema juhitud sõiduki kiirust ei mõõdetud aga laboritingimustes. 2.Mõõtjal ning mõõtnud ametnikul puudus erialane pädevus. Mõõtmist teostanud P.Saare ei esitanud vaatamata tema nõudmisele ei pädeva mõõtja tunnistust; enda koolitus tunnistust; ei tüübikinnitustunnistust ega kalibreerimise või taatlemise tunnistust. Mõõtja ametnikul sisuliselt puudus erialane pädevus, mis väljendus selles, et P.Saare ei osanud vastata tema küsimusele parima mõõtevõime kohta, kui kiirusemõõtjat hoitakse käes. Pealegi võis P.Saare esitada talle varem mõõdetud (mõne teise)auto kiiruselugemi, kuna Stalker ADR II ei fikseeri mõõtmise kellaaega ega sõiduki registreerimisenumbrit. 3.Mõõtemetoodikat ei ole järgitud. Lisaks ei ole käesoleval juhul katsetatud kiirusemõõteseadme kasutamise võimalust mõõtekohas, mida tuleks teha metoodika p.5 kohaselt. Kui mõõtetulemus ei ole mõõteseaduse kohaselt usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Samuti ei nähtu, et kiirusmõõtja oleks läbinud metroloogilise kontrolli nagu Mõõteseadus § 7 lg.4 sätestab. Sealjuures ei piisa laboritingimustes saadud mõõtetäpsusest. Alates majandus-ja kommunikatsiooniministri poolt MõõteS § 7 lg 3 alusel 12 detsembri 2006 antud määruse nr. 104 jõustumisest (23.detsembrist 2006.a.) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p.8.
8. nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas. Kohtuväline menetleja ei ole kuidagi tõendanud, et laboritingimustes toodud mõõtetäpsus vastab tegelikule liikuva objekti mõõtmise täpsusele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis toodud mõõteseadme lugem on üle kirjutatud ning jäetud nõuetekohaselt õiendamata. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist puudub märge selle kohta, kas seadme näit on stabiilne ning millised on stabiilsuskontrolli tulemused, s.t. kas kontrolli tulemused olid ühesugused või mitte. Mõõtja erialase pädevuse tunnistuse lisades puudub lubatud mõõtevea arvväärtus käeshoitava ning käestmõõdetava kiirusemõõtja korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolev mõõtetulemus jälgitav ega tõendatud, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg.l p.l alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. 2 4.Teelõigul kiirust reguleeriv liiklusmärk ei olnud nõuetekohane. Mõõtmise alas olev 30 km kiirusepiirangumärk oli I klassi (Eesti Vabariigi Standard) 600 mm-st väiksema läbimõõduga ehk 480 mm. Lisaks pimestas ka päike, mis veelgi raskendas 30 km. alal nähtavust ning liikumist remonditaval teelõigul. 5.Tegu ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Mootorsõiduki juhil on kohustus mitte takistada teisi liiklejaid. Möödudes vastassuuna kaudu takistustest, antud juhul teeaugud ning juba freesitud augud, on juht kohustatud vastasvööndi võimalikult kiiresti vabastama liiklemiseks vastutulevatele sõidukitele, mistõttu on avaldaja arvates mõistetav ka mõningane kiiruseületamine.
9. Karistuse vastavus süüteole. Kui kaebemenetluse käigus leiab siiski tõendamist mulle etteheidetav väärtegu, palub kergendada temale määratud rahalist karistust ning ajatada see 6 kuu peale võrdsetes osades. Karistuse kergendamise alusena palub arvestada põhiliselt asjaolu, et minu ema EP oli 2006.a.südameoperatsioon ning ta vajab tema rahalist abi ravimite ostmiseks. Teiseks on tema ämmal, HJraske puue ning ka temale ravimite ostmine vajab samuti tema rahalist toetust. Esitab lisadena toimikusse HJ arstliku ekspertiisi otsuse ja EP väljavõtte haigusloost. Samuti palub kohtul arvestada tema igakuise reaalsissetulekuga. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 132 palus kaebuse esitaja tühistada otsus väärteoasjas 10220882274060, lõpetada menetlus väärteoasjas väärteotunnuste puudumise motiivil. Kui tema süü leiab tõendamist, palub kergendada rahalist karistust ja ajatada tasumine 6 kuu peale. Tunnistajana üle kuulatud Peeter Saar seletas, et kiiruse mõõtmise ajal oli politseiauto tee ääres parklas, seal on tasku koht. Õismäe ringi poolt kui sõita Järveotsa tee poole on kohe parkla paremat kätt. Kui kaugel oli märk ringristmikust, seda ei oska öelda. See märgi mõjupiirkond algas kohe kui ringristmikult maha keerata. Kiiruse fikseerimise kaugust see Stalker ei näita. Ise seisis tänaval politseiauto kõrval, kiirusemõõteseade oli käes. Kiirusemõõteseadmega on võimalik mõõta liikuvaid objekte, sealhulgas ka sõidukeid. Võimalik ka mõõta kui läheneb või eemaldub. Kaebuse esitanud isiku auto oli ainuke, mis sõitis, suunata peale ja aparaadil tekkis teatud näit. Milline oli helisignaal mõõturil, seda ei mäleta. Testid mõõteseadmele tegi ise. Seade kellaaega ei näita, samuti mitte sõiduki numbrit. Varem mõõdetud kiiruse näitu taastada ei ole võimalik. Kas kiirusemõõterežiim „fast“ oli sisse lülitatud või mitte, seda ei mäleta. Tunnistajana üle kuulatud M Krupenin seletas, et kiirust mõõdeti seal, kus ringi juures on esimene parkimiskoht. Kus ise asus, seda ei mäleta. Ka seda ei mäleta kes kiirust mõõtis. Tavaliselt see, kes mõõdab, ka vormistab. Kiiruse mõõtmise aega ega numbrit ei mäleta. Stalker näitab vaid kiirust. Kui on ka kiirem sõiduk, siis näitab teises aknas ka kiiremat. Tagasi kutsuda eelmist näitu ei saa. Saab mõõta nii lähenevat kui kaugenevat sõidukit. Kas režiim „fast“ oli sisse lülitatud või mitte, seda ei mäleta. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud siis kui kasutatakse taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ja mõõtmine on toimunud pädeva mõõtja poolt ning järgitakse asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseadme vaatlemisel saanuks veenduda taatlemiskleebiste olemasolus, nende seisundis, loetavuses. Ei ole teada kas garantiikleebised on väljastatud ja paigaldatud tootja poolt. Väidab, et kiirusemõõteseadmel puudusid taatlusmärgised, mida saaks käsitleda kui kiiruse mõõtja justeerimiselementidele ligipääsu takistavat asjaolu. Vastavalt määruse nr 104 sätetele kiirusemõõteseadme veapiir on tuvastatud kaudsel meetodil laboritingimustes ja ei ole määratletud mõõteviga liiklusjärelevalve tingimustes reaalsetes oludes. Metroserdi taatlustunnistuses puuduvad andmed selle kohta, kas taatluseks esitatud kiirusemõõteseade vastas tüübikinnitustunnistuses kindlaks määratud nõuetele. Kontrollitud on mõõturi vastavust üksnes OIMLR 91R nõuetele. Seega ei ole taatlemisel täidetud Mõõteseaduse § 11 lg 1 nõudeid. Tootja poolt mõõteseadmele paigaldatud garantiikleebis ei 3 taga seda, et mõõteseade on puutumatu, et seda on pärast kalibreerimist või taatlemist ümber seadistatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 85 § 3 lg 2 sätestab haldusnõuded pädevale mõõtjale. Politseiprefektuur peab tõendama, et tema mõõtealane tegevus jätkuvalt vastab määruse nr 85 nõuetele, plaaniliselt läbi viies siseauditeid, mõõtetegevuse perioodiline ülevaatamine, kontroll prefektuuri juhtkonna poolt. Kvaliteedisüsteemis sätestatud personali iga-aastane teadmiste kontrolli nõuded, võtta arvesse mõõtja pädevustunnistus, mis määrab tunnistuse kehtivuse 2 aasta jooksul alates väljastamisest. Kohtuväline menetleja on esitanud Peeter Saare koolitustunnistuse, mis on välja antud 29.11.
10. Rikutud on mõõtemetoodika p 5 nõudeid, mille kohaselt peab mitem sõiduki korral kasutama režiimi „fast“. Stalkeri kodulehel on olemas viited võimalikele vigadele mõõtmisel. Kui kohus ikkagi peab rikkumist tõendatuks, siis tuleks arvestada kahetsusega, samuti sellega, millistes tingimustes see toimus. Metoodika p 4.3 kohaselt stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. P.Saar peab oskama seda signaali kindlasti kirjeldada kui väidab, et on pädev mõõtja. Kohtuväline menetleja leidis, et mingid garantiikleebised väärteoasja arutamisel käsitlemist ei ole leidnud. Tõendatud on see, et mõõtevahendile on paigaldatud üks taatluskleebis ja kaks sulgemiskleebist. See on kirjas taatlustunnistusel. Väited garantiikleebiste kohta tuleks jätta tähelepanuta. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 104 lisa 1, 2 kohaselt peab veapiir vastama labori tingimustes +/- 1 ja kiirusel üle 100 km/h +/- 1 %, reaalsetes tingimustes vastavalt mõõtja pädevusele. Veapiir +/- 1 on tunnistusele märgitud, vastab ka tüübikinnitusele. Mõõtevahend vastab nõuetele, mis on toodud ka mõõtemetoodikas, kogu vea arvutus on seal olemas. Väide, et mõõteviga reaalsel kasutamisel ei vastanud tüübikinnitusele, on alusetu. Tulemused on samad mis mõõtemetoodikas kui ka akrediteerimistunnistusel, väljastatud on erialase pädevuse tunnistus. See vastab Mõõteseaduse nõuetele. Väide, et on rikutud mõõtemetoodika p 5 nõudeid on alusetu. On tõendamist leidnud see, et sõiduk, mille kiirust mõõdeti, liikus üksinda. See nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ning kohtulikul uurimisel ei ole ka olnud viidet selle kohta, et sõidukeid oli mitu. Kaebuse esitanud isiku väide ei ole asjakohane. Seda on vaja järgida kiirema sõiduki puhul. Et ei olnud nõuetekohane liiklusmärk, siis nagu ilmnes, oli tegemist ajutise liiklusmärgiga. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et standard on soovitusliku iseloomuga, kui märk on väiksem, ei tähenda see seda, et võiks nõudeid eirata. Väidetud, et ei arvestatud kahetsust, kuid kahetsust ei nähtu. Kaebuse esitaja on ülekuulamisprotokollis märkinud, et päike pimestas ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märkinud, et näitu näidati. Kahetsust ei ole märgitud. Kohtuvälise menetleja poolt on tehtud õige otsus, kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, on järgitud mõõtemetoodikat. Mis puudutab signaali kirjeldamise kohta esitatud väidet, siis on sündmusest möödas aasta. Protokolli ei ole tehtud märget signaali katkendlikkuse kohta. Kui oleks olnud katkendlik, oleks selle kohta tehtud protokolli märge. Protokolli ei märgita ühtlast signaali, vaid tõusvat või langevat või hüplevat. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud esitatud kaebusega ning väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitanud isik on esialgses kaebuses väitnud, et ei ole tõendatud, et kiirust mõõtnud isikul oli pädevus kiirust mõõta ning talle ei esitatud kiirusemõõteseadme taatlemistunnistust ega tüübikinnitust. Samuti leiti, et trahvi suurus on ülemäärane ja kaebuse esitanud isik ei ole suuteline seda ühe hetkega tasuma. Pärast seda, kui oli toimunud kaks kohtuistungit, mis lükkusid edasi esmalt kaebuse esitanud isiku kaitsja otsimise ja seejärel valitud kaitsja ilmumata jätmise tõttu ning kui kohtuväline menetleja oli kohtule esitanud kiirusemõõteseadme taatlustunnistuse ja tüübikinnitustunnistuse, esitas kaebuse esitanud isik uue kaebuse, kus asus juba seisukohale, et mõõtevahend ei ole taadeldud, mõõtjal ja mõõtnud 4 ametnikul puudus erialane pädevus, ei järgitud mõõtemetoodikat, liiklusmärk ei olnud nõuetekohane ja karistus ei vasta süüteole. Kaebuse esitaja esitas uues kaebuses väite, mille kohaselt mõõtevahend ei olnud taadeldud ning kaebuse esitanud isik märkis, et mõõtevahendiga tutvumisel nägi ta kolmes kohas hõbedasi markeeringuta kleebiseid ning sihikul rohelist tekstita kleebist. Mõõtevahendil võisid kasutamise käigus muutuda kleebised mitteloetavaks ning õigustatud oleks veenduda koos kohtuga kalibreerimise ja taatluskleebiste olemasolus ning seisundis. Kohtu jaoks on taoline väide üllatuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani kaebuse esitanud isik temale inkrimineeritud väärteo toime 08.10.2008 ning mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtuvalt oli mõõtevahend taadeldud 01.07.
11. Seega on seadet taadeldud uuesti hiljemalt 01.07.
12. Samas esitas kaebuse esitaja sooviavalduse kiirusemõõteseadme vaatlemiseks 18.09.2009 esitatud uues kaebuses, so mitu kuud pärast seadme uut taatlemist. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja esitas sellise väite teadlikult pärast seadme uut taatlemist, kuivõrd sellisel juhul ei ole võimalik enam esitatud väidet kontrollida, sest kleebised on asendatud uutega ning tema väidet ei saa enam ümber lükata. Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluse käigus versiooni esitamine, millist kontrollida ei saa, on aluseks suhtuda versiooni esitaja selgitustesse umbusaldusega ja selline versioon ei saa olla usaldusväärne. Samas on kaebuses väidetud, et taatlustunnistus tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see tõendab mõõtevahendi vastavust üksnes laboritingimustes. Kohus leiab, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav ja hindab seda kui kaebuse esitaja seisukohta temale ebasoodsa tõendi mõttes. Arusaamatuks jääb kohtule ka kaebaja etteheide selle kohta, et Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse Lisas 1 p 8.2 märgitud kiirusemõõturitele esitab nõudeid vaid OIML R 91 ja veapiir tuvastatakse taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1 % kiirustel üle 100 km/h. Kohus ei saa teadupärast veapiiri muuta ja liiklusjärelevalvet peab tegema edasi olemasolevate kiirusmõõturitega, mis nõuetele vastavad, kuigi kaebuse esitanud isikule sse ei meeldi. Ei kaebusest ega kaebuse esitanud isiku väidetest ilmne millal kaebuse esitanud isik mõõtevahendiga tutvus ja väidetavaid kleebiseid nägi. Seega on väide umbmäärane ega ole kontrollitav, mistõttu ei ole see väide ka usaldusväärne. Kohus peab vastupidiselt kaebuse esitajale usaldusväärsemaks just mõõtevahendi taatlustunnistust, millel on märgitud taatluskleebise ja sulgemiskleebiste asukohad, mis aga ei kattu kaebuses väidetud kleebiste arvuga. Taatlustunnistuse kohaselt on mõõtevahend taadeldud 01.07.2008 ning kohtul puudub alus selle tunnistuse õigsuses kahtlemiseks. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et tunnistus tõendab vaid mõõtevahendi täpsust laboritingimistes ja tema juhitud sõiduki kiirust ei mõõdetud laboritingimustes on kohtu arvates asjakohatu ja näitab seda, et kaebuse esitaja esitab pealiskaudseid väiteid, teades, et need on vastuolus kehtivate normatiivaktidega, millega ta erinevate kaebemenetluste tõttu juba vägagi tuttav on. Kaebuses on esitatud ka väide selle kohta, et mõõtjal ja mõõtnud ametnikul puudus erialane pädevus. Kohtule jääb taoline väide arusaamatuks, kuivõrd kaebemenetluse käigus esitati kaebuse esitanud isikule kohtuvälise menetleja poolt koopia Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusest erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, mille kohaselt tunnistuse väljaandja kinnitab seda, et Põhja Politseiprefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri määruse nr 85 nõuetele liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Kaebuse kohaselt ei esitanud mõõtmist teostanud P.Saare vaatamata kaebuse esitanud isiku nõudmistele ei pädeva mõõtja tunnistust, enda koolitustunnistust, tüübikinnitustunnistust ega kalibreerimis- või taatlustunnistust. See väide aga ei lükka ümber eelmärgitud tunnistuste olemasolu. P.Saare kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel aga kaebuse esitaja, kelle taotlusel tunnistaja üle kuulati, selliste väidete kinnituseks tunnistajale küsimusi ei esitanud ja jäigi lõpuks selle väite juurde, soovimata sellele kinnitust saada. Taolisest kaebuse esitanud isiku käitumisest võib järeldada, et kaebuse esitanud isik ei oleks oma väidetele kinnitust saanud ning jättis need küsimused targu esitamata. Vastasel juhul võinuks tekkida olukord, et ta lükkab küsimuste esitamise ja vastuste saamisega iseenda väited ümber. Kaebuse kohaselt puudus P.Saarel pädevus seetõttu, et P.Saar ei osanud vastata tema küsimusele parima mõõtevõime kohta kui kiirusemõõtjat hoitakse käes. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole 5 endale selgeks teinud sõna „pädev“ tähendust Mõõteseaduse kontekstis. Oma väitele kinnituse saamiseks aga väite esitaja tunnistajale sellist küsimust kohtuistungil ei esitanud. Kohtule esitatud tunnistusest nähtuvalt on Peeter Saar läbinud pädeva mõõtja koolituse ning koolitus hõlmas Mõõteseadusest tulenevaid nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks. Kohus järeldab sellest, et tunnistuse saaja on võimeline kasutama kiirusemõõteseadmeid ja järgima mõõtemetoodikat ning kohtul puudub alus kahelda eelmärgitud tunnistuse ehtsuses. Pärast tunnistusega tutvumist leidis kaebuse esitaja, et pädevustunnistus ei peaks kehtima üle kahe aasta ning politseiprefektuuris peaks toimuma mõõtetegevuse perioodiline ülevaatamine, läbi viidama siseauditeid jne. Kohus leiab, et taolised soovitused ei ole kohtule siduvad, kuivõrd kohus ei teosta järelevalvet kohtuvälise menetleja üle ega hinda mõõtja erialast pädevust ning oma ettepanekud peaks kaebuse esitanud isik esitama kohasele adressaadile. Kaebuse esitanud isiku enda viidatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määruse nr 85 § 4 kohaselt on erialase pädevuse hindajaks ja tõendajaks akrediteerimisasutus. Peale selle on kaebuses väidetud, et kiiruse mõõtmisel ei ole järgitud mõõtemetoodikat, ei ole katsetatud kiirusemõõteseadme kasutamise võimalust mõõtekohas. Ometigi nähtub kiirusemõõteseame kasutamise protokollist, et kiirusemõõteseadet on testitud 08.10.2008 kell 08.
13. Seega taoline väide on alusetu ja selle väite esitamine kohtule arusaamatu. Samas on kaebuses esitatud veel erinevaid väiteid ja sellele lisatud, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on toodud mõõteseadme lugem üle kirjutatud ning jäetud nõuetekohaselt õiendamata. Ka taoline väide jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd väärteoasjas olevas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ei ole ühtegi sõna või tähte üle kirjutatud, mistõttu ei saa teha ka õiendusi. Ka taolise alusetu ja koheselt kontrollitava ning ümber lükatava väite esitamine jääb kohtule arusaamatuks. Kaebuse sõnastusest saab teha järeldusi, et esitatud väited puudutavad hoopis mõnda muud väärteoasja ega ole puutumuses arutatava väärteomenetlusega, kuid kaebuse esitaja ei ole vaevunud oma kaebusesse süveneda. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle kaks politseiametnikku, kes suutsid aastatagusest sündmusest meenutada vaid seda, kus nad kiiruse mõõtmise ajal asusid, kuid ei mäletanud sündmuse üksikasju. Seega sellistest ütlustest saab järeldada, et kiiruse mõõtmine vaidlusaluses kohas toimus, kuid muus osas ei ole tunnistajate ütlused tõendina arvestatavad, kuivõrd tunnistajad ei mäletanud eriti midagi. P.Saar mäletas vaid seda, kus ta asus ja et tema ise mõõtis kiirust. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas on põhilisteks tõenditeks dokumentaalsed tõendid. Väärteoasjas on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on kasutatud kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr 004015, millise kohta on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 26.04.2007 väljastatud tüübikinnitustunnistus nr TJI 5.3-1/12.04.07, milline kehtib kuni 28.12.2016 ja millise seadme kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/
14. Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval kell 08.00 ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse nr E129 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Tunnistus kehtib kuni 11.12.
15. K OÜ on P Saarele välja andnud tunnistuse selle kohta, et Peeter Saar on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 08.10.2008 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja 6 seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Aimar Naggel on rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kaebuses on leitud ka seda, et liiklusmärk ei olnud nõuetekohane ja oli väiksema läbimõõduga. Samas ei nähtu seda, kust kaebuse esitajal sellised andmed tekkisid, millal seda liikluskorraldusvahendit mõõdeti ja kes mõõtis ning kas see on kuskil fikseeritud. Kohtu arvates on tegemist paljasõnalise väitega, mida käesoleval ajal ei saa ka kontrollida. Teisalt jääb kohtule sellise väite esitamine arusaamatuks, kuivõrd liikluskorraldusvahendil oleva informatsiooni sisu on sõltumata mõõtmetest ühesugune ning isegi juhul, kui liiklusmärk on oma mõõtmetelt standardsest väiksem, ei tähenda see seda, et see saaks olla õigustuseks liikluskorraldusvahendi nõuete eiramiseks. Mootorsõiduki juhina elatist teeniv kaebuse esitanud isik peaks lõpuks teadma LE §st 5 tulenevat nõuet selle kohta, et liikleja peab muuhulgas täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Kui liikluskorraldusvahendil on nõue väiksemas formaadis, siis ei tähenda see seda, et liikluskorraldusvahendil nõue puudub. Vähemalt põhiharidusega isik suudab aru saada ka numbrikombinatsiooni „30“ tähendusest ja kui isik on saanud endale ettenähtud protseduure läbides ka juhtimisõiguse, saab ta ka sellest aru, mida tähendab see, kui sellele numbrile „30“ on punane ring ümber tehtud ja see on tee äärde konstruktsiooni külge kinnitatud. Kaebuses on väidetud, et lisaks pimestas päike, mis raskendas nähtavust ja liikumist remonditaval teelõigul. Kaebuse kohaselt ei olevat tegu õigusvastane kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus Mootorsõiduki juhil on kohustus mitte takistada teisi liiklejaid. Möödudes vastassuuna kaudu takistusest, antud juhul teeaugud ja freesitud augud, on juht kohustatud vastasvööndi võimalikult kiiresti vabastama liiklemiseks vastutulevatele sõidukitele, mistõttu on kaebaja arvates ka mõistetav mõningane kiiruseületamine. Sellised kaebuse esitanud isiku kui elukutselise juhi väited jäävad kohtule arusaamatuks. Kaebuse esitaja sisuliselt tunnistab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ning õigustab seda, lugedes seda peaaegu et kohustuseks. Kaebuse esitajat väidetavalt pimestas päike. Taolistel asjaoludel peab kohus loomulikuks, et sellest halveneb juhil eespoolne nähtavus ja juht peaks seetõttu sõitma veelgi ettevaatlikumalt ja veelgi aeglasemalt, veendumaks liiklemise ohutuses, mitte kiirust ületama. Kui aga kaebuse esitaja leiab, et vastassuunavööndi vabastamiseks pidi ta isegi lubatud sõidukiirust ületades läbi aukude sõitma, siis selline väide ei ole tõsiseltvõetav. Kui juht kardab, et ta aukude vahel laveerides liialt takistab vastassuunas sõitjaid, peaks juht üldse vältima selle teelõigu läbimist, et mitte sattuda teisi segama. Selline kiiruse ületamise õigustamine on kohtu arvates lapsik ja põhjendused otsitud ning need põhjendused näitavad ilmselgelt seda, et tegelikkuses on kaebuse esitanud isiku jaoks liiklusnõuete rikkumine enesestmõistetav, millele annab kinnitust ka kaebuse esitanud isiku karistusregister. Kaebuses on leitud ka seda, et määratud karistust tuleks kergendada ja ajatada trahvi maksmine 6 kuu peale. Põhjenduseks on toodud kaebuse esitanud isiku ema ja ämma tervislik seisund ja nende isikute jaoks ravimite ostmise vajadus, samuti palutakse arvestada kaebuse esitanud isiku reaalsissetulekutega. Kaebaja aga ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kui suured on tema kulutused ema või ämma ravimite peale ning kaebusega koos esitati kohtule andmed residendist füüsilise isiku 2007 ettevõtlusest saadud tulu kohta. Kaebuse arutamine on jõudnud aga juba 2009 aasta sügisesse ning kohtul puuduvad igasugused andmed kaebuse esitanud isiku reaalsissetulekute kohta kaebuse arutamise ajal. Käesolevaks ajaks on andmed 2007 aasta kohta ilmselgelt vananenud. Seetõttu ei ole kohtul ka võimalik arvestada andmetega, mida ei ole esitatud. Kohtulikus vaidluses esitas kaebuse esitanud isik ka väite, et karistuse määramisel ei ole arvestatud kahetsusega, kuid väärteoasja materjalidest, so ei menetlusaluse isiku ülekuulamise 7 protokollist ega kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu kaebuse esitanud isiku kahetsust, samuti ei esitanud ta ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatele küsimusi, saamaks kinnitust avaldatud kahetsuse kohta. Samas pidanuks kohtulikus vaidluses esitatud väite kohta kinnitust saama just eelnevalt tunnistajana üle kuulatud menetlejalt P.Saarelt, kes väärteoasja menetles ja vaidlustatud otsuse koostas. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud otsuse koostamisel võimalik arvestada kahetsusega, mida ei ole avaldatud. Kaebuse esitanud isikut on karistatud LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, so 600 krooni. Taoline karistus oli kaebusele esitanud isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal sanktsioonis ette nähtud maksimumkaristus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitanud isik lubatud sõidukiirust 20 km/h võrra, so LS § 7422 lg 1 sätestatud rikkumise ülemmääras. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel kasvõi 1 km/h võrra rohkem oleks tegemist olnud juba LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteoga ja erineva sanktsiooniga. Kohus asub seisukohale, et rikkumise toimepanemisel rikkumise maksimaalses ulatuses peabki järgnema karistus, mis on ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, eriti veel olukorras, kus puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Seetõttu leiab kohus, et karistus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele ja kaebuse esitanud isikule ning igasugune alus määratud karistuse kergendamiseks puudub. Mis puudutab karistuse ositi tasumise määramise taotlust leiab kohus, et ka selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata, arvestades just karistuse määra, so seda, et karistus on määratud vaid 600 krooni ulatuses ning kaebuse esitanud isikule on määratud ka suuremaid rahatrahve sarnaste väärtegude toimepanemise eest nii enne vaidlusalust väärtegu kui ka pärast seda ja talle ei ole nende tasumine üle jõu käinud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub, mistõttu esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 8