← Eesti

4-08-4885/7

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-4885 Otsuse kuupäev 17.07.2009 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Piia Saarepera väärteoasi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektori Meelis Salmi 05.05.2008 otsus väärteoasjas nr 18-2/08/5 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Piia Saarepera Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 13.07.2009, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Piia Saarepera ning kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest Resolutsioon Jätta Rakvere Linnavalitsuse (registrikood 75025064, Tallinna 5, 44306 Rakvere) järelevalveinspektori Meelis Salmi 05.05.2008 otsus väärteoasjas nr 18-2/08/5, millega määrati Piia Saarepera’le (isikukood xxxx, elukoht xxxx, töökoht xxxx) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o. 600 (kuussada) krooni, muutmata ja Piia Saarepera kaebus rahuldamata. Rahatrahv tasuda Rakvere Linnavalitsuse arveldusarvele nr 10502003419005 SEB Pangas, kood 401 või 221004110432 Swedbangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates 2 kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD

  1. Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm koostas menetlusalusele isikule Piia Saareperale 18.04.2008 kell 14.40 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 18-2/08/5 selle kohta, et Piia Saarepera 27.03.2008.a. kell 13.03 jättis tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, sellega rikkus Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuet ning pani toime väärteo, mille eest on vastutus ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 lg
  2. Menetlusalune isik Piia Saarepera kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulauset ei esitanud.
  3. Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm määras 05.05.2008 otsusega väärteoasjas nr 18-2/08/5 Piia Saareperale karistuseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o. 600 (kuussada) krooni, sest Piia Saarepera 27.03.2008.a. kell 13.03 jättis tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, sellega rikkus Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuet.
  4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Piia Saarepera. Menetlusalune isik Piia Saarepera oma kaebuses vaidlustab nimetatud väärteo toimepanemise ja selle eest karistuse mõistmise. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna kinnistul xxxx on veel lisaks talle 8 korteriomanikku, kuid karistus on määratud üksnes talle. Samuti taotleb menetlusalune isik Piia Saarepera väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et ta ei ole toime pannud väärtegu. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-22-05 kohaselt, mis sisustab põhimõtteid heakorra- ja kaevetööde ning koormiste osas, eeldab seda, et ehitise omanik või temaga võrdsustatud isik teeks mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi endise olukorra taastamiseks. Riigikohtu lahendis oli selleks kõrvalise isiku poolt rikutud fassaadi korrastamine, siin kaasuses lumekoristamine. Riigikohus leidis, et fassaadi korrasolek ei pea ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel. Selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Mõistliku aja ja kohaste jõupingutuste kriteeriumide sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid, nagu ehitise asukoht (kesklinn või elamurajoon), fassaadi rikutuse laad ja ulatus ning sellega kaasneda võiv sündsustunde riive intensiivsus, fassaadi korrastamiseks vajaliku meetodi kättesaadavus ja hind, ilmastikutingimuste sobivus korrastustöödeks, samuti fassaadi kahjustamise korduvus. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et ka antud juhul tuleb lähtuda ilmastikutingimuste sobivusest korrastustöödeks, kuna 27.03.2008 sadas lund 3 vahetpidamata ning ükski töölkäiv inimene ei oleks samal ajal suutnud koristada lund ja täita tööülesandeid. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et kohtuväline menetleja ei saa eeldada, et xxxx töötaja peab jääma terveks päevaks lund koristama, selleks, et tagada igal ajal kõnnitee läbitavus jalgsi, jalgrattaga, lapsevankriga jne. Virumaa Teataja 27.03.2008 artiklis „Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli“ kinnitas Rakvere linnapea Andres Jaadla, et „teisipäeva õhtust alates puhastab linnatänavaid seitse masinat. Olukord oli kohutav – nii kui tänav lahti lükatud sai, nii mõne tunniga tuiskas jälle kinni. Paraku sajab lund kogu aeg juurde ja varsti pole seda enam kuhugi lükata“. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et kui tänavapuhastusmasinatega ei suudetud tagada lumekoristus, siis majaomanikud ja korteriomanikud ei suutnud ka halbade ilmastikutingimuste tõttu igal ajahetkel täita Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuet. Nimetatud põhjusel puuduvad tema teos väärteotunnused (VTMS § 29 lg 1 p 1) ning menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul ei ole kohtuväline menetleja lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ja faktilistest asjaoludest temale karistuse määramisel. Nimetatud põhjusel ei ole tema rikkunud Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuet, mistõttu tema teos puudub ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis. Kohtuvälisel menetlejal oli õigus väärtegu otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, ometi rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, väärteo menetlust ei kohaldatud teiste xxxx korteriomanike suhtes ja karistati vaid teda väärteokorras, mis tema puhul toob kaasa töölt vallandamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis lahendis nr 3-1-1-22-05, et sõltumata korrastustööde tegemiseks sobivate ilmastikutingimuste olemasolust või puudumisest, ei olnud 3 päeva kõnealusel juhul mõistlik aeg, mille jooksul oleks pidanud korrastama fassaadi. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et mõistlik aeg ei ole ka 27.03.2008 kell 13.03 väärteo toimepanemise tuvastamine, ajahetkel, mil oli sadanud lund lakkamatult kolm päeva ja mil ta pidi täitma tööülesandeid. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul andis ta ütlusi, et 26.03.2008 rookis ta lund nii palju kui võimalik, kuid uus lumi tuli peale. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera väitel 28.03.2008 töölt tulles asus ta jällegi lund rookima. Menetlusalune isik Piia Saarepera taotleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist juhul, kui kohus leiab, et tema teos esinevad väärteotunnused. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-146-03 kohaselt väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st
  5. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et ta ei ole väärtegu toime pannud ja tema karistamine väärteokorras toob kaasa ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed (vallandamise töökohast). Karistuse mõistmisel ei ole arvestatud tema isikuga ja ilmastikutingimustega. Menetlusalune isik Piia Saarepera kinnitab, et ta töötab Kaitsejõudude Peastaabis ja igasugune karistus toob kaasa töösuhte lõppemise. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuete täitmata jätmine 27.03.2008 kell 13.03 ei oma nii suurt avalikku menetlushuvi ja tema süü ei ole suur, et teda peab karistama nii rängalt. Menetlusalune isik Piia Saarepera leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse sisu ei vasta VTMS § 74 p 5,6,9 nõuetele, ekslik on väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus ja 4 väärteo kvalifikatsioon. Menetlusalune isik Piia Saarepera märgib, et otsuses ei ole arvesse võetud, et xxxx elamus on 9 korteriomanikku, ometi koostati väärteoprotokoll ja otsus vaid talle, samuti ei arvestatud faktiliste asjaolude ja mõistlikkuse kriteeriumiga. Nimetatud põhjusel on väärteo menetlemisel oluliselt rikutud menetlusnorme ja mõistetud põhjendamatu karistus. Menetlusalune isik Piia Saarepera esitas kaebuse lisana 27.03.2008 artikli Virumaa Teatajast „Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli“, kus nähtub vahetult enne 27.03.2008 alanud lumetorm, mis polnud lõppenud ka veel 27.03.
  6. Samuti esitas menetlusalune isik Piia Saarepera kaebuse lisana xxxx korteriomanike nimekirja, kus nähtub, et xxxx elamus on 9 korteriomandit.
  7. Kohtuväline menetleja Rakvere Linnavalitsus oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Piia Saarepera kaebusele (tl 12-14) ei pea kaebust õigeks. Kohtuväline menetleja peab subjektiivseks ja emotsioonidest lähtuvaks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtuväline menetleja on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna kinnistul xxxx on veel lisaks kaebuse esitajale 8 korteriomanikku, kuid karistus on mõistetud üksnes kaebuse esitajale. Kohtuväline menetleja algatas väärteomenetlused kõigi xxxx korteriomanike suhtes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 tunnustel. Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja taotlust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja leiab, et lume koristamata jätmisega xxxx kinnistuga piirnevalt alalt (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) kahjustati jalakäijate õigushüve oluliselt, seejuures arvestades ka asjaolusid, et lumest koristamata xxxx kinnistuga piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) asub xxxx vanalinnas, on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav ja sellel on heakorratööde tegemise tagamata jätmist korduvalt olnud. Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et xxxx peab jääma terveks päevaks lund koristama, et tagada igal ajal kõnnitee läbitavus. Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr 23 kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 kohaselt on ehitise või kinnistu omanikul kohustus tagada heakorratööde (kaasaarvatud lume koristamine) tegemine oma puhastusalal (ka ehitise või kinnistu piirist sõiduteeni). Lume koristamata jätmisega 27.03.2008.a. kell 13.03 riivati oluliselt jalakäijate õigust avalikul kõnniteel takistamatult ja ohutult liikuda. Kohtuväline menetleja peab paljasõnaliseks kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et 27.03.2008 kell 13.03 polnud lumetorm lõppenud ja 27.03.2008.a. Virumaa Teataja artiklis „Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli“ toodule tuginedes vastutusest vabastamise ootust. Kohtuvälise menetleja andmetel lõppes intensiivne lumesadu ööl vastu 27.03.
  8. Lumetormiga ei oleks kohtuväline menetleja saanud väljas teha menetlustoiminguid (k.a. pildistamine). Fotodel xxxx piirneva kõnnitee lumest koristamata jätmise kohta on näha, et 27.03.2008.a. kell 13.03 lumesadu ei olnud. Ka 27.03.2008 Virumaa Teataja artiklis „Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli“ kirjutatakse intensiivsest lumesajust mineviku vormis. Seega intensiivne lumesadu ja tuisk olid
  9. – 26.03.2008.a. Virumaa Teatajas trükitud ilmateadegi näitab, et
  10. ja 26.03.2008.a. oli pilves ilm – sadas lund ja tuiskas, 27.03.2008.a. oli pilves selgimistega ilm – kohati sada lund, 28.03.2008.a. oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehe andmetel ei olnud tuisku 27.03.2008.a. Kohtuväline menetleja juhtis kaebuse esitaja tähelepanu ka xxxx elamu räästas rippuvatele ohtlikele jääpurikatele, millised on avaliku kõnnitee kohal ja ohustavad jalakäijaid. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja peab taluma jääpurikate olemasolu xxxx elamu räästas, sest jääpurikate all olevalt kõnnitee lõigult selle pärast lund ei koristatagi, et sinna jääpurikate 5 alla inimesi ei satuks. Kaebuse esitaja ütlustest ja ka teiste xxxx kaasomanike ütlustest järeldub, et ühistegutsemise vormi xxxx maja haldamiseks ei ole loodud ja kaasomanike läbisaamine ei ole ka üksmeelne. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et xxxx elamu ja kinnistu puhastusala haldamine (k.a. hooldamine) on jäetud hooletusse. Hooletusele viitab ka asjaolu, et kui kohtuväline menetleja 27.03.2008.a. jättis Xxxx korterite postkastidesse visiitkaardid palvega kõnniteelt lumi koristada, siis veel 28.03.2008.a. keskpäeval oli lumi piirnevalt kõnniteelt osaliselt koristamata. Kohtuväline menetleja leiab, et lume koristamata jätmine Xxxx kinnistuga piirnevalt alalt (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) 27.03.2008.a. kell 13.03, arvestades korduvaid samasisulisi rikkumisi, on kaebuse esitaja hoolimatus kaaskodanike ja kehtiva õiguskorra suhtes. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema ei ole väärtegu toime pannud on paljasõnaline. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et karistuse määramisel ei ole arvestatud kaebuse esitaja isikut, ilmastikutingimusi, väärteo toimepanemise asjaolusid ega kaebuse esitaja süüd ja puudub alus sanktsiooni kohaldamiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et määratud rahatrahv on ränk. Kohtuväline menetleja on väärteoasja menetledes järginud väärteomenetlusõigust ja lahendi tegemisel lähtunud VTMS §-de 72 lg 1 ja 108 nõuetest. Kohtuväline menetleja on viinud läbi väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli aadressiga Xxxx kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) koristamata lumest, kutsus kutsega menetlusaluse isiku ütlusi andma, tutvustas menetlusalusele isikule VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuulas üle menetlusaluse isiku. Kõiki asja- ja tehiolusid arvesse võttes koostas väärteoprotokolli. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kõike eelnevat arvesse võttes koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel väärteo toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja süüd. Sanktsiooni kohaldamata jätmiseks ja väärteo lõpetamiseks puudub alus, sest kaebuse esitaja käitumises realiseerus süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitaja on lume koristamata jätmisega ehitise (elamu) piirist sõiduteeni pannud toime väärteo. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 kohaselt on heakorra eeskirja rikkumise eest karistuse ülemmäär 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. Kohtuväline menetleja määras kaebuse esitajale rahatrahvi 600 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitajale määratud rahatrahv ei ole ränk. Lähtudes ülaltoodust ning VTMS § 79 lg 3 p 1 palub Rakvere Linnavalitsus: 1) jätta kaebus rahuldamata ning Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektori Meelis Salmi poolt tehtud otsus väärteoasjas nr 18-2/08/5 muutmata. 2) jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda.
  11. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Piia Saarepera esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik Piia Saarepera kinnitas, et ta on teadlik sellest, millise olukorra toob karistus kaasa ja ta on vältinud olukordi, mis põhjustaks töölt vabastamise. Menetlusalune isik Piia Saarepera 6 märkis, et juhul, kui ta saab karistatud, siis toob see kaasa töökoha kaotuse, sest seal, kus ta töötab, ei ole võimalik töötamist jätkata, kui ta on väärteokorras karistatud. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul tuli ta Tallinnast tegema lumekoristustöid nii palju, kui oli võimalik ja siis kui tööpäev oli läbi. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera väitel sel hetkel ei olnud võimalik muud moodi seda tööd jagada pereliikmete vahel. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul lähtus Meelis Salm sellest, et tänavapoolne osa, mis on tema akende all, peab olema tema poolt puhastatud. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera väitel on ta seda ka teinud ning nad on koristanud seda tänavat enne ja teevad seda ka edaspidi. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera kinnitusel on tänav olnud kogu aeg puhas ning linnal ei ole olnud ühtegi pretensiooni, et see tänavaosa on koristamata. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul kestis lumetorm päris mitu päeva. Menetlusalune isik Piia Saarepera tunnistas, et 27-ndal oli kõnnitee rookimata, kuid ka 26-nda öösel ei olnud xxxx tänaval võimalik liikuda. Menetlusalune isik Piia Saarepera leidis, et see oli erandolukord. Menetlusalune isik Piia Saarepera tunnistas, et
  12. märtsil 2008 pidi ta olema tööl ja ööst kuni 27-nda õhtuni ei olnud tal võimalik seda tööd teha. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera väitel enne
  13. märtsi ta rookis lund pereliikmetega koos, kuid sel ajal ei olnud ka pereliikmed suutelised lund rookima, sest nad olid koolis. Selleks, et tagada puhast tänavat, ei oleks saanud lapsed kooli minna. Menetlusalune isik Piia Saarepera tunnistas, et kellegagi maja elanikest ta lume rookimise osas kokku ei leppinud. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera väitel ei ole neil ühistut ning mingile kokkuleppele seal kellegagi ei saa. Menetlusalune isik Piia Saarepera märkis, et selle lumetormi ajal ei olnud ükski tänav 24 tundi puhas, sest puhtfüüsiliselt ei olnud võimalik seda lumest puhtana hoida, sest lund tuli kogu aeg juurde. Menetlusalune isik Piia Saarepera kinnitas, et Xxxx elamu on 9 korteri ja äriruumiga ning temal on selles majas 2 korterit, kusjuures xxxx tänava poole on temal 4 akent. Menetlusalune isik Piia Saarepera pidas valeks kohtuvälise menetleja väidet, et lund ei koristatud seepärast, et inimene ei satuks jääpurikate alla. Menetlusalune isik Piia Saarepera tunnistas, et kui ta töölt tuli, siis oli tema postkastis kohtuvälise menetleja Meelis Salmi visiitkaart. Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest kinnitas kohtuistungil, et menetlusaluse isiku Piia Saarepera väide, et Xxxx kaasomanikest on vaid teda väärteokorras karistatud, on väär. Väärteomenetlust alustati kõigi Xxxx majaomanike suhtes, kusjuures I ja J S on Viru Maakohtule esitanud kaebuse ja kohus tegi otsuse, milles jättis kaasomanike kaebuse rahuldamata ja linnavalitsuse otsuse jõusse. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi sõnul ei ole neil ühistegevuse vormi, ei lepita kokku, millal keegi midagi teeb. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi sõnul ütleb Heakorra eeskiri, et tuleb tagada kinnistuga piirneva ala korrashoid, kusjuures seda võib teha mõni tuttav inimene või koristusfirma. Kohtuväline menetleja Meelis Salm kinnitas, et tööl käiv inimene ei pea kogu aeg lund lükkama, vaid ta peab tagama, et inimesed saavad kõnniteel liigelda. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi väitel ei ole ka katuseräästas seal seni korda tehtud. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi ütlustest nähtub, et kohapeal ta kedagi kätte ei saanud, uksed olid lukus, mistõttu ta jättis hoiatuseks postkastidesse visiitkaardid palvega lumi koristada. Kohtuväline menetleja Meelis Salm kinnitas, et märke sellest, et Xxxx maja juures oleks üldse lund roogitud, ei olnud ja
  14. märtsil, kui lumetormi enam ei olnud, oli kõnnitee ikka puhtaks lükkamata. Kohtuväline menetleja Meelis Salm avaldas, et ka
  15. märtsi keskpäeval, kui linnaesindaja käis seal olukorda vaatamas, oli Xxxx eest lumi veel lükkamata. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi väitel on seal 8 kaasomanikku, kelle kohus on tagada antud kinnistuga piirnevate kõnniteede korrashoid. Kohtuvälise menetleja Meelis Salmi sõnul on vale menetlusaluse isiku Piia Saarepera väide, et kui tema aknad on Pika tänava poole, siis vastutab tema vaid tänavapoolse kõnnitee koristamise eest. Kohtuväline menetleja Meelis Salm kinnitas, et majal on 7 kaasomanikud ja siis vastutavad ka nemad selle eest ning samas menetlusalune isik Piia Saarepera vastutab ka selle poole eest, kus temal aknaid ei ole. Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest esitas kohtule tõendi, et kõigi omanike suhtes on algatatud väärteomenetlused, väärteoprotokollid on kõigile samade tõendite alusel koostatud ning kõik nad, k.a. S on rahatrahvi tasunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  16. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb ette vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Rakvere linna heakorra eeskirja (kehtestatud Rakvere linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr 23) p 6.1 kohaselt ehitise või kinnistu omanik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena käesolev eeskiri käsitleb füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Heakorratöödeks on tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine, libedusetõrje, muru ja rohu niitmine (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteedel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine.
  17. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm on väärteoprotokollis ja otsuses väärteoasjas nr 18-2/08/5 lugenud menetlusaluse isiku Piia Saarepera poolt väärteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vaatlusprotokolli nr 5 ja fototabeli nr
  18. Menetlusalune isik Piia Saarepera on kohtuvälises menetluses 18.04.2008 (tl 29-30) andnud omakäelisi ütlusi, et
  19. märtsil 2008.a. kell 13.03 oli Xxxx Rakvere piirnev ala hooldamata. Xxxx on elamu (9 korteriga) ja kaupluse äriruumiga (Äriühing Keio-E). Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul kuulub temale antud kinnistust omandi osana 356/
  20. Menetlusalune isik Piia Saarepera märgib, et kuna xxxx tänava poolses osas (aknad xxxx tänava poole) on kauplus ja korterid 1, 6 ja 5, siis on ta hooldanud tänavat, sest ühistut ega muud elamu haldamiseks peale Rakvere Elamuhoolduse loobumist, pole loodud. Menetlusalune isik Piia Saarepera tunnistas, et
  21. märtsil oli tänav lumest koristamata, sest
  22. märtsi tormiga rookis ta lund nii palju kui võimalik, kuid uus lumi tuiskas peale. Menetlusaluse isiku Piia Saarepera sõnul töötab ta xxxx ja tal ei olnud võimalik töö ajast rohkem lumetuisu vaibumist ootama jääda. Menetlusalune isik Piia Saarepera kinnitas, et kuna temale kuuluvate korterite haldamine on piiratud kaasomandiga, siis ei pea ta ennast ainuvastutavaks väärteoasjas nr 182/08/
  23. Vaatlusprotokollist nr 5 27.03.2008 (tl 18) nähtub, et 27.03.2008 kell 13.03 on Rakvere Linnavalitsuse linnamajandusosakonna järelevalveinspektor Meelis Salm, juhindudes KrMS §-dest 86 ja 87 ning VTMS § 49 viinud läbi kinnistuga aadressil Rakvere, Xxxx piirneva ala (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) vaatluse. Vaatlusel kasutati fotoaparaati Sony Ericsson. 8 Vaatlusel tuvastati, et kinnistuga aadressiga Xxxx piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) ulatub Rakveres Xxxx kinnistu piirist kuni sõiduteeni ja kõnniteel (jalakäijate liiklemiseks) on tagamata lume koristus (Rakvere linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud määrusega nr 23 vastuvõetud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 mõistes), lumi on kõnniteelt koristamata ja kõnnitee ei ole läbitav. Kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) ei ole võimalik liikuda jalgsi, jalgrattaga ega lapsevankriga, sest kõnnitee on täielikult täisulatuses kaetud lumega (ligikaudne lumekihi paksus aadressiga Xxxx piirneval kõnniteel on 0,5 meetrit). Seetõttu on kõnniteelt koristamata lume tõttu võimatu ja ohtlik kõnniteel liikuda jalgsi, jalgrattaga ja lapsevankriga. Vaatlusprotokolli nr 5 lisana on fototabelil nr 5 (tl 20-21) fotodel nr 1-3 vaated 27.03.2008 xxxx tänava ja xxxx tänava ristmikult,xxxx tänava poolsest küljest ja xxx tänava poolsest küljest, kinnistuga Xxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) ehitise (elamu) piirist sõiduteeni, koristamata lumest. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokossseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalune isik Piia Saarepera jättis 27.03.2008.a. kell 13.03 tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil Xxxx Rakveres piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, rikkudes sellega Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 6.1 nõuet. Menetlusalusele isikule Piia Saareperale heidetakse ette tegevusetust. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu arvates ei pannud menetlusalune isik Piia Saarepera väärtegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Kohus kontrollis kohtulikul uurimisel menetlusaluse isiku Piia Saarepera poolt esitatud väiteid ning tuli alljärgnevatele järeldustele: 1) Kinnistu aadressiga Xxxx, Rakveres on kaasomandis ning selles on kokku 9 korteriomandit (tl 6-8). Menetlusalusele isikule Piia Saareperale kuulub 2 korteriomandit (korterid nr xx ja xx). Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest on kinnitanud ja esitanud kohtule sellekohase tõendi (tl 51), et seoses lume koristamise tagamata jätmisega Xxxx Rakveres kinnistuga piirnevalt kõnniteelt on 27.03.2008.a. alustatud väärteomenetlusi kõigi kaasomanike suhtes ning nüüdseks on kõik kaasomanikud ka neile väärteo toimepanemise eest määratud 600 kroonise rahatrahvi tasunud. Seega ei pea paika menetlusaluse isiku Piia Saarepera kaebuses toodud väide, et kohtuväline menetleja Rakvere Linnavalitsus oleks rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna kinnistul Xxxx on veel lisaks temale 8 korteriomanikku, kuid karistus on määratud üksnes temale. 2) Menetlusaluse isiku Piia Saarepera kaebuses tehtud viited Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-2205 ei ole kohtu arvates asjakohased, sest fassaadi korrastamist ei saa töömahukuselt võrrelda 9 lumekoristusega. Tegemist ei olnud erandolukorraga, sest intensiivne lumesadu ja tuisk, mis oli 25.-26.03.2008, lõppes ööl vastu 27.03.
  24. Fotodelt Xxxx piirneva kõnnitee lumest koristamata jätmise kohta on näha, et 27.03.2008.a. lumesadu ei olnud, sest vastasel juhul ei oleks kohtuväline menetleja saanud väljas teha menetlustoiminguid (k.a. fotografeerimine). Ka ajalehes Virumaa Teataja avaldatud artiklis „Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli“ (tl 9) kirjutatakse intensiivsest lumesajust mineviku vormis. 3) Menetlusalune isik Piia Saarepera on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil omaks võtnud selle, et
  25. märtsil 2008 kell 13.03 oli kinnistuga Xxxx, Rakvere piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni lumest koristamata. Menetlusalune isik Piia Saarepera on leidnud, et tema ei saa töölt ja lapsed ei saa koolist koju jääda selleks, et oleks tagatud lumekoristus. Kohus ei leiagi, et see nii peaks olema. Ühistegutsemise vormi Rakvere Xxxx maja haldamiseks ei ole loodud, seega on kõik korteriomanikud vastutavad lume koristamata jätmise eest AÕS § 71 lg 1 alusel, mis ütleb, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. Menetlusalune isik Piia Saarepera oleks pidanud koos teiste korteriomanikega tagama lume õigeaegse koristamise kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni. Teisisõnu igaüks kaasomanikest oleks pidanud tagama lume koristamise, ilma, et lume koristamine oleks pidanud toimuma üheaegselt kõigi kaasomanike poolt. Tagamine ei tähenda seda, et lund peaks tingimata ise koristama. 4) Kohus on seisukohal, et kuivõrd lumest koristamata Xxxx kinnistuga piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) asub Rakvere vanalinnas, on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav, siis lume koristamata jätmine riivas oluliselt jalakäijate õigust kõnniteel takistamatult ja ohutult liikuda. Eeltoodust tulenevalt, aga ka lähtudes sellest, et see oleks ebaproportsionaalne nende kaasomanike suhtes, kes on neile määratud 600 krooni suuruse rahatrahvi juba tasunud, ei pea kohus põhjendatuks lõpetada väärteomenetlust menetlusaluse isiku Piia Saarepera suhtes otstarbekuse kaalutlusel (VTMS § 30 lg 1 p 1). Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et menetlusaluse isiku Piia Saarepera süü kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku Piia Saarepera kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, vaatlusprotokolliga nr 5 ja sinna juurde kuuluva fototabeliga nr 5 (fotod nr 1-3). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus KarS §-st 27 lähtuvalt väärteoasja arutades ei tuvastanud.
  26. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Piia Saarepera. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb ette vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast 10 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule Piia Saareperale kohtuvälise menetleja poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel määratud rahatrahv 10 trahviühikut, s.o. 600 krooni on ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast kümme korda väiksem summa. Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm on 05.05.2008 otsuses väärteoasjas nr 18-2/08/5 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Piia Saarepera karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut Piia Saarepera ei ole varem väärteokorras karistatud. Kohus ei jaga menetlusaluse isiku Piia Saarepera arvamust, nagu oleks kohtuväline menetleja väärtegu menetledes rikkunud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Piia Saareperale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestati karistust kergendavat asjaolu, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  27. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektori Meelis Salmi 05.05.2008 otsuse väärteoasjas nr 182/08/5 muutmata ja Piia Saarepera kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 25.novembril 2009.a. Riigikohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.