Toimik nr 1-08-11365 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11365 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistung

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Juri Tšernavski talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Tšernavski elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Tšernavski on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusega

§ 263

p 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Juri Tśernavski´le mõistetavat karistust Narva Linnakohtu 08.mai 2001 a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse so 4 kuud 1 päeva vangistust võrra ja mõisteti Juri Tśernavski´le liitkaristuseks 1 aasta 1 päev vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.oktoobrini 2007.a, s.o. 3 päeva, seega kuulus kandmisele 11 kuud 28 päeva. 1

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati Juri Tśernavski´le mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 716 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtumäärusega pöörati täitmisele Juri Tšernavskile Pärnu Maakohtu 08.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.05.2009 ja lõpp 16.05.

1. Juri Tšernavski andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 18). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.11.
2. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse ajal distsiplinaakorras karistatud ei ole. Kinnipeetav sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanedes soovib elama asuda elukaaslase üüritud korterisse aadressil xxx xxx Isikul on põhiharidus, ametlikult töötanud kunagi ei ole. Isiku enesehinnangon kõrgenenud ja see ei põhine tegelikul olukorral. Võime õigesti aru saada oma probleemidest on madal, sellest tulenevalt ei oska valida ka sobivaid lahendusi. Ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite järgimine on talle raske. Seda kinnitab suhtumine määratud karistustesse ja kriminaalhooldusesse. Juri Tšernavski on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kriminaalhooldusele on määratud kaks korda. Viru Vangla ei toeta Juri Tšernavski ennetähtaegset vabastamist. Sooritatud kuritegu on seotud vägivallaga. Määratud karistused ja reaalne vangistus ei ole muutnud isiku hoiakuid ning ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi jätkates kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Juri Tšernavski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.Töökoha puudumine, vähene töökogemus, pere võimalused materiaalseks toetamiseks on minimaalsed- need asjaolud süvendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Kindlust, et vabanemise korral isik suudab täita kontrollnõudeid ja kohtu poolt pandavaid kohustusi, ei ole- isik on varem olnud kahel korral kriminallhooldusel. Kuigi elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tehnilised tingimused ja elektroonilise valve nõusolekud on olemas, ei sobi kinnipeetav kriminaalhooldusele. Suhtumist distsipliini ja ühiskonnanormidesse on kriminaalhooldusametnikul võimalik mõjutada vaid juhul, kui kinnipeetav on enesele teadvustanud õiguskuuleka käitumise olulisust. Juri Tšernavski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Juri Tšernavski tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2

§ 263p 1 järgi 8-kuulise vangistusega.

Nimetatud karistusele liideti Narva Linnakohtu 08.05.2001 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 1 päev vangistust, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 päev vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, kandmisele kuulus 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 716 tundi tähtajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtumäärusega pöörati Pärnu Maakohtu 08.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärusest (lk 13-16) on näha, et Juri Tšernavski hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja rikkus katseaja kontrollnõudeid- ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Juri Tšernavski isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud. Viru Maakohtu 14.05.2009 kohtumäärusega oli Juri Tšernavski kuulutatud tagaotsitavaks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati tema suhtes vahistamist (isiklik toimik I osa lk 2). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Juri Tšernavski puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud rahuldav, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 03.06.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama elukaaslase Jelena Loginova üüritud korterisse aadressil xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Juri Tšernavski elukaaslane Jelena Loginova on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11). Vabanedes ei ole Juri Tšernavskil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti ei saa ta arvestada lähedaste toetusega, kuna kinnipeetava elukaaslase sissetulekuks on vaid emapalk ja laste toetused kolme lapse peale. Arvestades Juri Tšernavski poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Juri Tšernavski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Juri Tšernavski oli juba kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uued kuriteod. Isik oli juba ühel korral enne tähtaega vabastatud. Tema käitumine vanglas näitab, et vangistus osutab isikule paremat mõju kui ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldus. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Pärnu Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3