← Eesti

1-09-12917/6

Obsah (4)§ 209§ 74§ 75§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-12917 (09230101129) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi

§ 209

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Maria Sutt Süüdistatav Jevgeni Pozdnjakov ik 35209110240; elukoht: xxx; VF kodanik; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: M AS; varem kriminaalkorras karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Tunnistada Jevgeni Pozdnjakov

§ 209

lg 1 järgi süüdi ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Katseaja pikkus on 1 aasta ja 6 kuud ning katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 75

lg 1 alusel kohustub Jevgeni Pozdnjakov käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 2 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Jevgeni Pozdnjakovile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Jevgeni Pozdnjakovilt riigituludesse välja sundraha 6525 krooni. Sundraha tuleb tasuda võrdsete osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “Jevgeni Pozdnjakov; 1-09-12917; sundraha“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistuse sisu Jevgeni Pozdnjakovi süüdistatakse selles, et tema sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema esitas 25.10.2001 Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonnale (Pronksi 12 Tallinn) avalduse talle pensioni määramise kohta väljateenitud aastate eest, millele lisas Vladimir Kalenda poolt võltsitud dokumendid: RAS Ookean väljateenitud aastate pensioni tõendi nr 209 18.04.1996 ja isikukaardi, millest nähtus, nagu omanuks Jevgeni Pozdnjakov vastavat tööstaaži RAS-s Ookean alates 18.03.1973 kuni 05.04.1996 ning RAS Ookean väljateenitud aastate pensioni tõendi nr 906 17.12.1998 ja arvestuskaardi, millest nähtus nagu omanuks Jevgeni Pozdnjakov vastavat tööstaaži AS-s Ilmameri (RAS Ookean osakonnas) alates 08.04.1996 kuni 16.12.
  2. Tegelikkuses Jevgeni Pozdnjakov RAS-s Ookean ja AS-s Ilmameri väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži ei omanud. Jevgeni Pozdnjakov’i poolt esitatud valeandmete alusel otsustas Tallinna Pensioniamet 01.11.2001 otsusega nr 2418 maksta Jevgeni Pozdnjakov’ile alates 25.10.2001 eluaegselt väljateenitud aastate pensioni, millele väljateenitud aastate pensionide seaduse § 14 p 2 kohaselt Jevgeni Pozdnjakov’il tegelikkuses õigust ei olnud. Sel moel sai Jevgeni Pozdnjakov tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ajavahemikul 25.10.2001 kuni 30.04.2007 kokku 104 425 krooni. Seega Jevgeni Pozdnjakov pani toime

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Jevgeni Pozdnjakov põhjustas oma tegevusega Eesti Vabariigile (Tallinna Pensioniameti kaudu) varalise kahju summas 104 425 krooni. Esitatud tsiviilhagist on Sotsiaalkindlustusamet loobunud põhjusel, et tekitatud kahju on võimalik tagasi nõuda kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega haldusakti kaudu. Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 209

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 alusel kohustub Jevgeni Pozdnjakov käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määratakse 1 aasta ja 6 kuud. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Jevgeni Pozdnjakov mõista talle

§ 209lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kr

MS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas asjas süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mille suurus on II astme kuriteo puhul 6525 krooni. J. Pozdnjakovi kaitsja taotles menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus 4

§ 66

alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa võrdsetes osades 10 kuu jooksul.. Sten Lind Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.