1 Kohtla-Järvel, 07.01.2010, kaebemenetlus 4-09-30781 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud Lembit Ojasalu kaebuse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida reg

§ 31-3 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 2000 krooni.

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et Lembit Ojasalule oli süüdistus esitatud selles, et “ Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, kirde Piirivalve Piirkonna ja Ida Politseiprefektuuri 25.08.2009 toimunud ühisreidi käigus FIE Lembit Ojasalu (xxx) kuuluvas xxx asukohaga xxx tuvastati, et majutusteenuse kasutaja registreerimine xxx toimub xxx külastajakaardi alusel. KMA-le esitati 2009 aastal registreeritud majutusteenuse kasutaja 5 (viis) xxx külastajakaarti. Vastavalt Aseri Vallavalitsuse 03.11.2009 kirjale nr 3-5.1/433 osutab alates 11.02.2008 xxx majutusteenust xxx Lembit Ojasalu /xxx). Majutusettevõttes xxx, milles osutab majutusteenust FIE Lembit Ojasalu xxx), toimub majutusteenuse kasutaja registreerimine xxx külastajakaardi alusel. Seega ei vastanud majutusteenuse kasutajate registreerimine

§ 24

nõuetele.“

§ 31

-3 lg 3 näeb ette vastutuse majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse või külastajakaardi säilitamise nõude rikkumise eest, mille eest võib karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk summas kuni 12000 krooni. Kaebuse esitaja väidab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna ta ei ole nõus tema suhtes tehtud karistamisotsusega. 26.10.2009 tühistas Viru Maakohus L. Ojasalu suhtes tehtud karistamisotsus

§ 31-3 lg 2 järgi ettenähtud rikkumises.

2 VTMS § 119 kohaselt, „kohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud menetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29“. Kohtunik, tutvunud kaebuse, kiirmenetluse otsusega, leiab, et nimetatud otsus on ebaseaduslik, kuulub tühistamisele väärteomenetlusnormide olulise rikkumise tõttu, väärteomenetlus tuleb aga lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel, kuna selline menetlusnormi oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses. Füüsilisele isikule arvatakse süüks

§ 24

nõuete rikkumist.

§ 24koosneb 6 (kuuest) lõikest.

Kiirmenetluse otsuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada

§-ga 24 sätestatu millise konkreetse normi on kohtuvälise menetleja arvates rikutud. Seega rikutakse menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, ning kaitsta ennast esitatud süüdistuse eest ja tuua omi argumente süüdistuse aluseks olevate asjaolude ümberlükkamiseks. „§ 24. Majutusteenuse kasutaja registreerimine

§-ga 24 lg 1, lg 2 p 1,2,3, lg 3, lg 4 on määratletud, millised andmed on külastajakaardile minimaalselt kohustuslikud. Need on: ööbija registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel; ööbija kinnitab kaardi andmete õigust oma allkirjaga; kui ööbija on Eesti, EL, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanik või välismaalane, kantakse külastajakaardile vähemalt nimi, sünniaeg, kodakondsus, aadress, temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus, majutusteenuse asutamise aeg; lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik; reisigrupi puhul, kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning reisiettevõtja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed, allkirja annab reisiettevõtja volitatud isik.

§ 24

lg 6 sätestab, et külastajakaart säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates. Muid nõudeid ei ole Turismiseadus § 24 külastajakaardi täitmisele kehtestanud. Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt kohtuväliste menetlejatele selgitanud ja rõhutanud, et väärteoprotokollil, kiirmenetluste puhul aga kiirmenetluse otsusel (sellises osas, milles ta puudutab isikule süüks arvatud asjaolusid) on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokolli või kiirmenetluse koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Sellele on tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis 3-1-1-73-

1. Seega, kohus peab eeskätt hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. Kuna väärteoprotokollil ja kiirmenetluse otsusel ( süüdistust puudutavas osas) on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis ja kiirmenetluse otsuses ( süüdistust puudutavas osas) peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab olema antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007: „Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike 4 kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-11-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“ Riigikohtu lahendis 3-1-1-80-96 on omakorda viidet tehtud lahendile 3-1-1-7503, mille
4. punktis on osundatud, et menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks tuleb tunnistada olukordi, kui isikut karistatakse teo eest, mida ei ole talle menetluse käigus süüks pandud; kiirmenetluse otsuse peale kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega; kohus ei saa väljuda kiirmenetluses otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Kohus märgib, et vastavalt 28.12.2009 kiirmenetluse otsusele, ei ole Lembit Ojasalule kui füüsilisele isikule süüdistus üldse esitatud. Kiirmenetluse otsuses, selle süüdistust puudutavas osas, lihtsalt ei ole ühtegi materiaalõiguslikku etteheidet Lembit Ojasalule kui füüsilisele isikule, rääkimata juba sellest, et on näitamata jäetud süüdistuse formuleerimise seisukohalt tähtsamad asjaolud – mida füüsiline isik tegi või jättis tegemata ( tegevusetuse puhul tuleb süüdistusesse konstrueerida nõutav tegu), millist normi on ta rikkunud ( sest

§ 31

-3 lg 1 süüteokoosseis on blanketne ehk vastutus nähakse ette seadusega kehtestatud nõuete rikkumise eest). 28.12.2009 kiirmenetluse otsuse süüdistust puudutavasse ossa on sõna-sõnaliselt kopeeritud KMA varem, 09.09.2009, tehtud FIE Lembit Ojasalu (xxx) suhtes kiirmenetluse otsuse tekst ( antud kiirmenetluse otsus on Viru Maakohtu 26.10.2009 kohtuotsusega tühistatud ja väärteomenetlus lõpetatud, kohtuotsus on jõustunud – kohus on tutvunud kohtutoimikuga 4-09-18908). 28.12.2009 kiirmenetluse otsusest nähtub ( kui eeldada, et tegemist on inimliku veaga ja sõnad „xxx)“ peaksid olema tekstist kustutatud), et sisuliselt Lembit Ojasalule kui isikule arvati süüks asjaolu, et 25.08.2009 ühisreidi käigus avastati, et majutusettevõttes xxx toimub külastajate registreerimine xxxxxx külastajakaardi alusel, samal ajal kui tegelik majutusteenuse osutaja FIE Lembit Ojasalu (xxx) ja KMA- le esitati 5 (viis) sellist külastajakaarti. Kohus leiab, et süüdistuse tekstist ei tulene ühtegi

§ 24sätestatud nõuete rikkumist.

Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et Turismiseadus § 24 ei nõuagi, et külastajakaardil oleks majutusteenuse osutaja nimi märgitud, see ei ole külastajakaardi kohustuslik rekvisiit. Seega on välistatud kas juuriidilise või füüsilise isiku karistusõiguslik 5 vastutus

§ 31

-3 lg 1 alusel – majutuskasutaja registreerimise kohustuse nõuete rikkumise eest- juhul, kui ainukeseks etteheiteks on majutusteenuse osutaja vale nimi külastajakaardil. Kohus nõustub, et majutusteenuse osutaja vale nimi külastajakaardil on taunitav selles mõttes, et see võib majutusteenuse kasutajat eksitada. Kuid selline möödalaskmine ei ole karistusõigusliku vastutuse aluseks ja see oleks kohtuvälisele menetlejale pidanud selge juba kiirmenetluse otsuse tegemisel. Väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsuse piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses kajastatud ja see on sõltumatu sellest, milline on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus. Kiirmenetlusse puutuvalt on Riigikohus rõhutanud, otsus 3-1-1-9-05, punkt 10: „VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte æ teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.“ Väärteoprotokollidesse puutuvalt on Riigikohus samale seisukohale jäänud ning rõhutanud, et maakohus süüdistusfunktsiooni ei teosta ega saa väljuda esitatud süüdistuse piiridest, 3-1-1-54-08, otsuse p 9; 3-1-1-52-08, otsuse p 10. Riigikohtu praktika kohaselt ( lahend 3-1-1-75-03, 29.05.2003, otsuse p 7), kohtul on õigus kontrollida teo faktilisi ja õiguslikke asjaolusid väljumata seejuures väärteoprotokolli ( kiirmenetluse otsuse) kirjelduse raamest ja raskendamata isiku olukorda, ning anda teole oma õigusliku hinnangu, mis võib erineda varem pakutud teo kvalifikatsioonist. Tutvunud kiirmenetluses toodud faktiliste asjaoludega, kohus leiab, et 28.12.2009 kiirmenetluses otsusest lähtuvalt, et ole Lembit Ojasalu mingile süüteokoosseisule vastavat tegu toime pannud. Arvestades Riigikohtu praktikat, nimetatud puudus, puudulikult koostatud süüdistus, ei saa olla kõrvaldatud kohtuliku arutamise käigus. Sellest tulenevalt väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et väärteomenetlus võib lõpetada ka kohtuistungit korraldamata VTMS § 119 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel oli tuvastatav, et väärteoasjas on esitatud puudulik konkretiseerimata süüdistus. Sel juhul tuleks otsuse teinud ametnikul väärteomenetlus lõpetada, mitte aga teha teadvalt ebaseaduslik otsus. Juhindudes VTMS § 119, 29 lg 1 p 1 kohtunik 6 M Ä Ä R A S: Lembit Ojasalu kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakonna vaneminspektor Deniss Samsonovi 28.12.2009 kiirmenetluses tehtud otsuse peale nr 50B09052 rahuldada. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakonna vaneminspektor Deniss Samsonovi 28.12.2009 tehtud otsus nr 50B09052 tühistada. Väärteomenetlus lõpetada. Määruse koopia saata Ida Politseiprefektuuri (kodakondsusmigratsioonibüroo), kaebuse esitajale - väljastusteatega allkirja vastu. ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu