järgi Prokurör Rita Siniväli 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatav Roman KARAVAINIKOV asub Vanglas, kindel elukoht puudub 3)isikukood või sünniaeg: 38112270271 4)kodakondsus: Eesti 5)haridus: 8 klassi 6)emakeel: vene keel 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi 8)karistatus: kriminaalkorras karistatud 03.05.2007 Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 1aasta 10kuud, Harju Maakohtu 04.12.2007 määrusega pikendati katseaega 4 kuu võrra 9) tõkend kahtlustatavana kinnipeetud 28.08.2008, vahistati 29.08.2008 samuti kohaldati 29.08.2009 KrMS § 143¹ alusel R.Karavainikovile lisapiirangud /tl 196 10) kvalifikatsioon
Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Karavainikov
järgi ja karistada vangistusega 9 aastat ja 6 kuud.
otsusega mõistetud ärakandmata karistus, see on 1 kuu ja 29 päeva. Lõplikuks karistuseks lugeda 9 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 28.08.2008.a.
lg 1 alusel välja mõista Roman Karavainikovilt välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni.
lg 1 alusel välja mõista Roman Karavainikovilt välja määratud kaitsjale makstud tasu, see on 19 257 krooni ja 60 senti ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud, see on 21 974 krooni riigituludesse. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri
2.Kohtu seisukohad ja põhjendused. Kohus leiab, et Roman Karavainikovi süü on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. Kannatanu GF andis kohtuistungil ütlusi selle kohta , et ta on JTema. Tütar elas süüdistatavaga koos. Süüdistatav kakles ja peksis kogu aeg teda. Tütar ei rääkinud kohe, et elas temaga koos Kivila tänavas kuskil korteris. Kuidas Karavainikov sinna sattus, seda ei tea. Üüri maksis tema tütre eest. Võimalik, et see raha ei jõudnudki peremeheni. Miks ta sealt välja aeti, ei tea, aga vist seepärast, et maksmata oli üür. Ise tütar rääkis, et maksab kogu aeg. Matusekulude kohta seletas kannatanu , et ei saanud riigilt midagi, sotsiaalosakond ütles, et riik mattis, aga tegelikult mattis tema. Riigi kulul tuhastati ainult. Kannatanu palub enda kasuks 3465 krooni välja mõista. Arvamust karistuse osas avaldada soovib. Kaks last jäid ilma emata, milline see ema ka polnud. 15-20 aastat tuleks selle eest kindlasti istuda vanglas. Lapsed on praegu , üks tema, teine oma isa juures. Tunnistaja A Tandis ütlusi selle kohta, et tema leidis tapetu surnukeha. 23.08.08.a. läks mööda teed ja kraavis nägi surnud inimest, kes oli rohuga kaetud. Helistas seejärel politseisse ja teavitas laibast. Laip leiti siis helistamise peale üles. See laip oli Suur-Sõjamäel Piiri tee ja Roosimägi tee vahel , kell oli kusagil 6-7 õhtul vist, kui ta selle leidis. Täpselt aega ei mäleta. Tallinnast Lagedi poole minnes oli laip paremat kätt. Sündmuskoha juures oli rohi, mingi prügi ja kraav oli nagu kraav ikka. Mingeid esemeid ei näinud sündmuskohal, sest eriti ei vaadanud. Läks sinna meetri kaugusele, kus laip oli. Laip oli kaetud rohuga. Prokuröri küsimusele, kas laiba leidmise aeg võis ka olla kell 3 päeva, vastas tunnistaja, et vaevalt küll, aga võib-olla oli ka, ei mäleta. Midagi tema sündmuskohal ei puudutanud. Politsei tema juuresolekul ei tulnud. Tema läks lihtsalt bussi peale, jõudis ainult helistada. Tunnistaja OB andis ütlusi selle kohta, et R. Karavainikovi on ta näinud. Vihavaenu ei ole. Augustis 2008.a. elas ta koos oma naisega NM kohe bussipeatuse kõrval suvilas Suur Sõjamäel. 23.08.2008.a õhtul tuli ta linnast suvila juurde bussiga kella 9 paiku. Väljas oli juba pime. Peatus on Sõjamäel. Peatuses tarvitas alkoholi koos N , O , Romani, V ja J . Tema jõi poolteist pudelit odekolonni. J ja Roman midagi omavahel nääklesid, see polnud tüli. Tema teiste asjadesse ei sekku. Tema läks varsti koju, sest koera oli vaja jalutada ja toidukott koju viia. Millest Roman ja J omavahel rääkisid, ei mäleta. Truudusemurdmisest või muust taolisest rääkisid. Roman ja J tõuklesid omavahel, siis jõid kõik koos edasi. Löömist tema juuresolekul ei olnud. J tõuklemisest ei kukkunud. Hommikul läks tema keskturule tööle kella kaheksa paiku. Tunnistaja OMandis ütlusi, mille kohaselt R. Karavainikovi tunneb J.T kaudu, sest teadis J. T kui enda tuttavat. J ja Roman elasid üürikorteris ja kutsusid teda sinna elama. Korter oli Kivila tn-s Lasnamäel. Neid aeti sealt korterist välja, sest neil polnud korteri eest tasumise võimalust. Läksid kõik koos edasi elama Suur-Sõjamäele mahajäetud majja. Seal majakeses olid neljakesi. (VS, Roman Karavainikov ja J , kelle perekonnanime ei mäleta). 23.08.08 õhtul olid nad linnas, õhtul viimase bussiga sõitsid Suur Sõjamäele. Teel kohtasid O ja N . Istusid peatuses ja jõid koos nendega. Kell oli umbes 10-11 õhtul. Jõid palju, viina ja odekolonni. J olid vist teksad seljas.. Peatusest läksid nemad Viga enne ära. Oli juba pime, kell võis olla üks öösel. V tahtis koju minna sööma. Öösel nemad V riidlesid, leppisid siis ära ja heitsid magama. Siis tuli Roman ja ütles, et kaotas J ära, et läheb teda otsima. See oli umbes kella nelja ajal hommikul. Hakkas valgeks minema. Tema kaasa ei läinud. Mingi aja pärast tulid tagasi ja V ütles, et ei leidnud J . Tagasi tulid nad kahekesi. Hommikul teised veel istusid ja jõid, Roman oli purjus , kukkus isegi toolilt ja nemad heitsid veel magama ja kui ärkasid päeval, siis otsisid J põõsastest ja arvasid, et ta sõitis linna peale. Teel peatuseni kedagi ei leidnud, sõitsid linna. Roman ei saanud ka ise aru, kus J on, arvas, et ehk sõitis ema juurde. Roman ütles, et kaotas ta ära teel peatusest koju. Roman suhtles rohkem V . J surmast said nad teada politsei käest. Miks ta suri, sellest Romaniga juttu ei ole olnud, ei kohtunud temaga pärast seda, kui teada sai J surmast. Roman palus eelnevalt politseile rääkida, et neljapäeval J sõitis ema juurde, et poleks liigseid jutte. J oli varemgi ära jooksnud. Suhted olid neil nii ja naa, suur armastus ja siis jälle riidlesid. Tülid tekkisid peamiselt armukadedusest. VS andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 23.08 koos tulid nad (O, tema, V, Roman ja J)bussi pealt ja jõid bussipeatuses. Hommikupoole kella 5-6 vahel heitis tema magama ja O äratas teda, kutsus endaga kaasa, Roman ütles, et J on kraavis ja et ta vist lõi ta surnuks. Ta läks sinna, kraavis oli J. Kraav oli bussipeatusest ca 30 m kaugusel aiamajakese poole. Linna poolt tulles paremat kätt. J lebas kraavis, ta katsus pulssi kaelalt ja siis käelt, pulssi polnud. Ütles Romanile, et J ei ela, ei hinga enam ja tuli kraavist välja. Roman väitis , et tema lõi ainult ühe korra näkku. Näitas tema peal, kuidas ta oli lõua alla löönud. Lahtise labakäega lõi lõua alla ja rohkem ei olevat löönud. Ta ütles, et nendega koos oli bussipeatusest tulles mingi poiss või mees ka, et kes, ta ei tea. Kuidas J kraavi sai, seda ta ei küsinud, aga vaevalt, et ta ise sinna sattus. Keha oli kraavis nii, et pea oli bussijaama ehk linna poole, nägu ei näinud, sest pime oli. Laiba juures ei näinud mingeid esemeid. Teksad olid tal jalas, aga musta jakki, mis enne oli tema seljas olnud, seda enam seljas ei olnud. Tal oli musta värvi väikeste taskutega villasest materjalist jakk. Ees oli 2-3 nööpi. Aga kraavis tal seda jakki ei olnud. Järgmisel päeval ehk hommikul, kui tagasi tuli, oli see jakk aiamajas tooli peal. Roman ütles, et tema seda jakki sinna ei toonud. Arvas, et ehk J ise käis ja pani selle sinna. Tema vastas, et ta oleks kuulnud, kui J oleks seal käinud. Lõuna ajal läksid nad linna poole (tema, O ja Roman) otsisid kraavist J laipa, aga seda enam seal ei olnud. Mõtlesid, et ehk oli ikka elus ja läks N juurde või mujale. Läksid N juurde küsima, N ütles, et ei ole teda näinud. See on sama N, kes oli bussijaama juures. Järgmisel päeval tulid kraavi juurde uurijad ja näitasid neile ühte pilti, nemad foto järgi ei tundnud kedagi ära. Romanil oli eelmisel õhtul sinised dressid või viigipüksid ja kampsun, ei mäleta täpselt. Aga tal olid heledad riided tema meelest. Kiirabi ei kutsunud, sest aku oli telefonil tühi ja inimesi ei liikunud. Roman ütles, et politseile peaks rääkima nii, et viimast korda nägid nad J neljapäeval ja siis ta läks ära kusagile. Taskunuga on tema oma, leidis selle prügikastist. Selle noa andis Romani kätte, kuna taskud ei käinud lukuga kinni ja tal polnud seda nuga kusagile panna. Andis selle noa enne seda sündmust paar päeva ja see jäigi Romani kätte. See nuga oli valge avajaga, lühike nuga. Kokkupandav nuga. J ja Romaniga elas Lasnamäel koos ca kaks nädalat ja aiamajas umbes nädal. J ja Romani kooselu oli selline, et iga päev riidlesid ja kisklesid. Romanile ei meeldinud, kuidas J süüa tegi. Põhjust tüliks kas oli, ei tea. Ükskord J karjus ja siis ta läks nende tuppa vahele. Kas Roman lõi J , ei tea. Roman käskis mitte vahele segada. Kaklused algasid joomise käigus. Joobnuna oli Roman agressiivne, miski ei meeldinud talle. J tegi talle niigi kõik ette ja taha ära. Tunnistaja NM andis ütlusi selle kohta, et tunneb R. Karavainikovi lapsepõlvest. Tundis J , kuna tutvus bussipeatuses temaga. V S ja O M ka teab. Augustis 2008.a elas Suur-Sõjamäel suvilas koos OB, kes on tema elukaaslane. 23.08.08 õhtul tuli O eelviimase bussiga linnast. Ca kella 11 paiku. Kohtusid Karavainikovi , V , O, J ja O bussipeatuses. Neil oli juua alkoholi, jõid koos odekolonni, palju , ei mäleta. Roman hakkas armukadetsema, V ja O lahkusid. Roman meenutas seda, kuidas ta sai J koos armukesega kätte. J oli väga purjus, vaevu seisis jalul, nad tõuklesid ja Roman andis talle kõrvakiilu ja J kukkus peatuse juures maha. O läks koera järgi suvilasse. O ei näinud seda tõukamist. Tema läks ka koju ja ütles , et tal on sellest kõrini. Roman tõstis J üles , J suutis vaevu käia. Kaklus nende vahel oli selline, et J sai algul kõrvakiilu ja kukkus. Tundub, et ta lõi end peaga ära. Roman lõi mitmel korral J kätega kindlasti. Lõi näkku. J kukkus löömise ajal maha. J ei olnud suuteline midagi vastu ütlema ega end kaitsma, aga peatuses oli ta ikkagi elus. Ta hingas ja Roman tõstis ta püsti, siis ta suutis end ise ka liigutada. Ta kõndis omal jalal, Roman toetas teda. Ta siis ütles Romanile, et ta saadaks J kindlasti maja juurde. Rohkem J ei näinud. Järgmisel päeval Roman, O ja V tulid tema juurde ja küsisid, kas ta pole näinud J . Nad otsisid J . Sellest, mis eelmisel õhtul juhtus, juttu ei olnud. Nad ainult küsisid, kas tema pole J näinud. O ja V ütlesid, et miks on kodus J jope, aga J ennast ei ole. J oli eelmisel õhtul must jakk seljas vist ja teksad. Romanil oli mingi spordiriietus vist. Ei mäleta täpselt. Kui kaua löömine peatuses kestis , ei tea, ta oli peatuses ainult 10-15 min. Tema läks koju ca kella poole ühe paiku öösel. J ja Roman olid koos maja lähedal, 3-4 m peatusest eemal. Mis neist edasi sai, ei tea. Tema elas kunagi koos Romani isaga. Roman oli lapsena hea poiss, ei olnud agressiivne. Temaga koos alkoholi tarvitanuna Roman agressiivne ei olnud. Roman Karavainikov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kaua ta elas J koos, ei mäleta, ca 2-3 a. Augustis 2008.a. elas XXXkoos J . See oli üürikorter. Välja aeti sealt, sest tal lõppes töö otsa ja polnud enam maksta millestki. Töötas mitteametlikult. Lõikas metalli. Augustis enam ei töötanud. Läks koos J, V i ja O aiamajja elama. V ja O tegid ettepaneku sinna minna. Majakeses elas ca 2 nädalat. Suhted J olid normaalsed, kui mõlemad kained olid. Aga kui ei, siis tuli kõik halb meelde. Alkoholi tarvitasid nad peaaegu iga päev sel kuul. Tülid tekkisid ikka alkoholi tõttu. Muud põhjust eriti ei olnud. 23.08.08.a. õhtut eriti ei mäleta. Kusagil 11 paiku jõudis bussipeatusesse. Mäletab, et joodi palju. Oli koos O, V , J , N ja O. V ja O läksid ca tunni pärast ära. Tema jõi odekolonni. Kui palju, ei mäleta. Tüli ei mäleta, kuidas ta J lõi, ka ei mäleta. Kui hakkas mäletama, siis J oli juba surnud. Nad olid siis kahekesi pikali. J kõrval ta ärkaski. J lamas peatuses maas. Tõukamist ega löömist ei mäleta. Kui toibus, siis mingi noormees tuli. Tema arvas, et J magab ja palus sel noormehel aidata J tassida. Ta võttis kätest kinni J , noormees võttis jalgadest ja tassisid ca 20 m. Siis noormees läks minema. Tema pani J endale õlale ja läks veel ca 20 m ja siis kukkus kraavi koos J Tõusis ja vaatas J keha, ehmus, ei teadnud, kas ta on surnud või elus, sikutas J käest, jooksis koju V juurde, äratas ta üles ja ütles, et läheksid J vaatama kraavi juurde. V tuli koos temaga, katsus pulssi ja ütles, et J on surnud. Siis hakkas juba väljas valgenema. Kiirabi ei kutsunud, sest telefoni polnud, V telefonil oli aku tühi. Ümbruses kedagi polnud ja ta oli šokis. J nägu ta ei näinud, sest oli pime, verd ka ei näinud ega ka ei tundnud. Rohu viskas J peale koos V . Ta ehmus ja ei teadnud, mida teha. Majja tagasi jõudnud, hakkas edasi jooma. Jõi ilmselt hommikuni (kella seitsmeni) , siis heitis magama. Kui ärkas, siis ei mäletanud midagi. V ei rääkinud alul midagi. Ta küsis , kus J on. Pärast, ca kahe tunni pärast V rääkis temale, ütles, et ta (R.Karavainikov) tappis J . Siis jõi tema edasi. Mida öelda politseile, seda arutas ta Viga. Ütles, et justkui mitte tema vaid keegi teine…ühesõnaga , et pole J näinud. Ta ehmus väga. Kui fotot näidati, siis ta ka veel midagi ei rääkinud, oli šokis. Sel õhtul olid tal heledad riided seljas, pruunid kingad jalas. J oli must jakk, jalas teksad, spordijalatsid. Kuidas J must jakk suvemajja sai, seda ei mäleta. Kuidas tema pintsak J kõrvale jäi, seda ka ei mäleta. Taskunuga oli kokkupandav, metallist, V andis selle talle. V ja O ta ei rääkinud, mis juhtus, ainult V ütles, et lõi J . Riided vahetas pärast seda, kui V endaga kaasa kutsus. Kuritegu kahetseb, tappa J ei tahtnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l. 2-29), koos fototabelitega (t.l. 5-29), nähtub sündmuskoha olustiku fikseerimine 24.08.2008..a. alates kella 18.40-st Tallinnas SuurSõjamäe tee ääres, Suur-Sõjamäe 37/39 asuvatest hoonetest u 1 km edasi Rae valla suunas. Vaatluse käigus on fikseeritud tundmatu naise surnukeha Piiri tee JA Roosimäe tee vahelisel alal, teekraavis. Tegemist on u 40-aastase naisterahva surnukehaga, mis on sellilasendis, pea suunaga Roosimäe tee suunas, jalad suunaga Piiri tee poole. Surnukeha kaugus Roosi teest u 55m, keha horisontaalselt piki kraavi põhja. Vaatlusel on kirjeldatud surnukehal nähtavaid vigastusi, samuti riietusesemeid. Surnukeha kõrval on ohakahunnik, ohakataimed on värsked, närbumata lehtedega. Vaatluse käigus fotografeeriti, pakendati ja võeti kaasa: hammas, juuksekumm, taskunuga, halli värvi pintsak, valgest nahast tennis. Surnu isiku tuvastamise õiendist (t.l. 31) nähtub, et tundmatu naisterahva laiba isikuandmed on J T , ik XXX. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l. 33-41), koos fototabelitega (t.l. 34-40) nähtub sündmuskoha olustiku fikseerimine 24.08.2008.a. alates kella 18.40-st Tallinnas SuurSõjamäe tee ääres, Suur Sõjamäe 37/39 asuvatest umbes 1 km edasi Rae valla suunas asuvas hütis. Hütist leitud püksid Dockers reageerivad TetraBase lahusele. Vaatluse käigus fotografeeriti, pakendati ja võeti kaasa: jope, püksid jalatsid. Eksperdiarvamusest surnu ekspertiisi aktis nr. 664 (t.l. 44-67), nähtub, et J.T surma põhjustas pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga suuraju parema poolkera pinnal, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega suuraju parema poolkera pinnal, verevalumitega kõõlustanul ja oimulihastes, alalõualuu ja hammaste murdudega, põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, põrutushaavadega ja verevalumitega suulimaskestal ning verevalumiteega huultel. Vigastuste tüsistusena kujunes peaajuturse, milline on eluohtlik tervisekahjustus. Nimetatud vigastused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel teatud ajavahemiku jooksul enne surma saabumist, mis võib olla mõõdetav tundides, hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikas, kängitsetud jalg) pea erinevatesse piirkondadesse. Peale surma põhjustanud tervisekahjustuse esinesid laibal ka teised tömbi vägivallaga tekitatud vigastused. Kõik tervisekahjustused oli elupuhused. Surnukeha verest leiti 3,35 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkoholijoobele. Surm võis saabuda orienteeruvalt 9-24 tundi enne laiba esmast vaatlust kohtuarsti poolt sündmuskohal. Eksperdiarvamusest DNA ekspertiisiaktis nr GE-1508-08/4211 (t.l. 76-79) nähtuvalt leiti, et: 1. laiba vasaku tossu talalt ja pintsaku „Evermen“ kraest võetud väljalõikest määratletud DNA profiil on kokkulangev JTDNA profiiliga, kuid mitte Roman Karavainikovi DNA profiiliga. 2. esimeses proovis taskunoa käepidemelt ja taskunoa teralt võetud proovis määratletud DNA profiil osutab naissoost isikule. Kõik neis DNA profiilides ilmsiks tulnud DNA alleelid langevad kokku JT võrdlusproovis esinevate alleelidega. Saadud DNA profiil ei ole seostatav Roman Karavainikovi DNA profiiliga. 3. pükste „Dockers“ püksilukult võetud proov on segaproov, milles sisaldus bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Analüüsi tulemusel ei saa välistada Roman Karavainikovilt pärineva bioloogilise materjali esinemist selles proovis, kuna analüüsitud lookustes olid esindatud kõik Roman Karavainikovil esinevad alleelid. Saadud DNA profiil ei ole seostatav JT DNA profiiliga. 4. Esimene proov naiste pintsaku paremalt hõlmalt, teine proov naiste pintsaku paremalt hõlmalt, esimene proov naiste pintsaku vasakult küljelt tagant, teine proov naiste pintsaku vasakult küljelt tagant, esimene proov pükste „Dockers“ püksilukult , esimene proov pükste „Dockers“ värvli seesmiselt küljelt, teine proov pükste „Dockers“ värvli sisemiselt küljelt, teine proov taskunoa käepidemelt, hammas – neis õnnestus määrata vaid üksikuid inimese DNA alleele ning selle tulemuse alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 178 (t.l. 85-87) antud arvamusest nähtuvalt ei ole Roman Karavainikov nõrgamõistuslik, ei põe nõdrameelsust ega vaimuhaigust. Tal esineb alkoholisõltuvus. Öösel vastu 24.08.2008.a. ei esinenud tal selliseid psüühikahäireid, mis oleksid takistatud tal oma teo keelatusest aru saamast ja oma käitumist vastavalt juhtimast. Ta oli tavalises mälulünkadega alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Ta on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema eeluurimises, esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. Tema vaimse arengu tase ega kuriteosündmuse asjaolud ei takistanud tal mõistmast oma tegude tähendust ja neid juhtimast, küll aga mõjutas tema käitumist alkoholijoove, mis aktiveeris tema armukadedust. Asitõendi vaatlusprotokollidest, (t.l 91-93), nähtub kokkupandava noa vaatlus. Selle üldpikkus 165mm, tera pikkus 75mm, tera laius keskosas vastavalt 12mm ja 1mm. Tera teritatud ühest servast. Käepideme üldpikkus 90mm, laius 15mm ja paksus keskosas 9mm. Pudeliavaja 60mm pikkune, laius ja paksus keskosas vatsavalt 12mm ja 1mm, avaja on ümara otsaga, keskel konks;(t.l. 94-115), millest nähtub naisterahva ja meesterahva riietusesemete vaatlus. Naisterahva pintsakul, samuti heledatel pükstel olevad verekahtlased jäljed osutusid vereks. Ütluste olustikuga seostamise protokolli (t.l. 177-185) kohaselt on Roman Karavainikov seletanud, et JT peksmine toimus Suur-Sõjamäel, busside lõpp-peatuses. Ta lisab, et alguses viibiti koos Vi O ja veel kahe inimesega paviljonis. Öösel kella 2-3 ajal jäi ta tugevasti purju kuna oli joonud odekolonni. Ta osutab kõrvalpaviljonile, kus hakkas JT peksma, see oli kella 3.00 ajal 24.08.2008.a. Ta näitab löömise kohta ja selle viisi ning lisab, et J T kukkus ja teadvusele ei tulnud. Löömise põhjusena nimetab armukadedust. Ta osutab teiste sealviibijate kohale ja lisab, et nad pidid löömist nägema. Ei mäleta täpselt, kui kaua ta JT peksis, samuti seda, kas lõi teda siis, kui viimane maas lamas, kuid peab seda võimalikuks. Vastupanu J Teas ei osutanud. Lõi enda sõnul näkku, ei mäleta, kuid arvab, et võis ka kehasse lüüa. Enda sõnul lõi rusikatega, mingeid esemeid tal polnud. Noa olemasolu ei mäleta, arvab, et see võis tal olla. Peksmise lõpetas enda sõnul siis kui teadvusele tuli ja normaalselt nägema hakkas, selleks ajaks olid teised peatusest lahkunud. Ta näitab kohta, kus J tal kanda aidanud noormees lahkus, kus ta J õlale tõstis ja kus ta temaga koos kukkus. J kukkus selili. Ta lisab, et puudutas J , ei saanud aru, kas ta hingab või mitte ning tal tekkis paanika, mispeale jooksis oma majakese poole. V, kelle ta kaasa kutsus, katsus T kaelalt ja käelabalt ning vastas talle, et Leena on surnud. Nad jätsid siis Leena ja jooksid koju. Kannatanu jättis asendisse, mille järgi oli ta selili, peaga linna suunas, jalad lebasid otse. Ei mäleta kindlalt, kuid arvab, et võttis seal kannatanul jope seljast, võib-olla tegi seda peatuses Ta kirjeldab kannatanu ja enda riietust. Enda sõnul ehmusid nad tugevasti, neil puudus telefon, maanteel autosid ei olnud ning linnani oli pikk tee ja seepärast ei kutsunud kiirabi. Ta seletab, et ei tassinud kannatanut koju, kuna ei soovinud, et viimase surma korral seda keegi näeks. Politseid ei informeerinud, kuna nad olid ehmunud. Ta on lisanud, et koju jõudes riietus ümber. Kannatanu nägu oli tema sõnul hoopide järel paistes, verd ta ei näinud. Ta ei mäleta, et ta riietel oleks verd olnud, mäletab, et püksisäär oli määrdunud. Kohtuotsusest (t.l. 194-195), nähtub, et Roman Karavainikov on süüdi mõistetud selles, et tema 12.03.2007..a kella 22.40 ajal peksis oma elukaaslast JT, põhjustades viimasele füüsilist valu, käeluu murru ja verevalumid kogu keha piirkonda. 03.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega karistati Roman Karavainikovi
MS 238 lg 2 kohaselt 1 kuu võrra.
lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja jäeti
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistus 1 kuu 29 päeva tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Roman Karavainikov kohustus täitma
Roman Karavainikovi tegu oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärje- kannatanu surmaga. Löömine toimus muuhulgas eluohtlikku piirkonda - pea piirkonda Löömisel pea või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist, ja tegu on seetõttu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanut jõuga jalgadega kehasse ja pähe, oli Roman Karavainikovil alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. R.Karavainikovi teadvus kuriteo toimepanemise ajal ei olnud osaliselt piiratud, psühholoogilist afekti ei ole tuvastatud, ta oli võimeline oma tegevust juhtima. Ka alkoholijoobes säilib võime tagajärgedest aru saada, kuigi see võime võib väheneda. Teades, et joobes ta hakkab agressiivselt käituma, tarvitas R.Karavainikov ikka korduvalt alkoholi. Seega tahtlikult viis ennast sellisesse seisundisse. Teo toimepanemise ajal oli R.Karavainikov süüdiv. Kuriteo toimepanemise ajal oli tema alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, kuid temal ei esinenud psüühikahäireid ega sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh oma tegude keelatusest aru saada ja oma käitumist juhtida. Vastavalt toimepandule tuleb R.Karavainikovi karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et R.Karavainikov on ka varasemalt kannatanu suhtes käitunud vägivaldselt ja vaatamata tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvale kohtuotsusele jätkas R.Karavainikov tema suhtes vägivallatsemist, kusjuures uue kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Arvestades R.Karavainikovi süü suurust, õiguskorra kaitsmise huvisid ja ühiskonna üldist õiglustunnet , samuti võimalust süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tuleb R.Karavainikovi karistada vangistusega, kusjuures karistusele kuulub liitmisele varasem kandmata karistus. Anne Ennok kohtunik Siiri Gelkova rahvakohtunik Sven Sommer rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.