← Eesti

4-09-25511/5

Obsah (5)§ 7431§ 7421§ 1§ 7417§ 741

Ärakiri 4-09-25511 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-25511 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi s

) § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 3000 krooni s.o 50 trahviühikut,

§ 7431

lg 1 alusel rahatrahv 3000 krooni s.o 50 trahviühikut,

§ 7421

lg 1 alusel rahatrahv 6000 krooni s.o 100 trahviühikut ja

§ 1

Ärakiri 4-09-25511 741 lg 2 alusel rahatrahv 6000 krooni s.o 100 trahviühikut, mida võlgnik tasunud ei ole. Otsus jõustus 25.03.

  1. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur T. Söömer esitas 11.11.
  2. a kohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks, mille kohaselt võlgnik M. Ungert suhtes on algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 09.03.
  3. a otsus nr 2570,09,000590

§ 7417

lg 1, § 7431 lg 1, § 7421 lg 1,

§ 741lg 2 alusel ja sissenõudja Lääne Politseiprefektuuri avaldus.

Rahatrahvi nõude suurus on 18 000 krooni, võlgnik on rahatrahvi tasunud 0 krooni ja nõude jääk on 18 000 krooni. Täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud 28.05.

  1. a ning täitmisteade on kätte toimetatud 21.07.
  2. a. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmiseid täitetoiminguid: 10.06.2009 käidud politsei avaldusel märgitud aadressil, kuid võlgnikku polnud kodus; 21.07.2009 edastatud täitmisteade võlgnikule *; 05.08.2009 arestitud kontod Swedbank-s, Sampo Pangas ning SEB Pangas; 15.10.2009 esitatud Lääne Politseiprefektuurile avaldus asenduskaristuse esitamiseks kohtule. Maksuameti andmetel võlgnik ei tööta ning registrites varad puuduvad. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur palub eeltoodu ja täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 201 lg 1 alusel otsustada rahatrahvi jäägi asendamine. Lääne Politseiprefektuur teatab 29.10.
  3. a saadetud vastuses kohtutäiturile, et tulenevalt avalduse sisust ja lähtuvalt TMS § 201 lg-st 1 taotleb sissenõudjana asenduskaristuse kohaldamist M. Ungert'i suhtes. Võlgniku seisukoht M. Ungert andis kohtuistungil ütlusi, et kuna raha trahvide tasumiseks ei ole, on nõus asendusaresti kandma. Õpib *, õppetöö kestab kolm ja pool aastat. Palub aresti kandmise määrata nii, et see õppetööd ei segaks. Läheb kooli, uurib õppetöö korraldust ja teatab kohtule, millal on võimalik minna aresti kandma. 19.01.2010 teatas kohtule telefonitsi, et esimest 14 päeva saab istuma minna 03-17.
  4. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 211 lg 1 alusel, mis sätestab, et rahatrahv asendatakse arestiga karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-le 72 kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt KarS §-le 72 lg 2 vastab üks päev aresti kümnele trahviühikule, seega 18 000 krooni suurusele rahatrahvile vastab 30 aresti päeva. KarS § 66 lg 1 lubab määrata karistuse kandmise ositi, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast seisundit. Kohus leiab, et asendusaresti kandmise määramisel tuleb arvestada, et M.Ungert õpib. Ta on ise soovinud aresti kandma minna ja teada andnud ka kuupäevad, millal see ei sega õppimist. Kohus leiab, et esimene osas käesolevast asendusarestist – 14 aresti päeva tuleb M.Ungert`il ära kanda alates 03.veebruarist
  5. Kuna M.Ungert praegu täpselt edasist õppetöö korraldust ei tea, määrab kohus ülejäänud aresti kandmise päevad, kui õppetöö edasine käik on selgunud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 66 lg 1, 72 lg-st 1, 2, 3, § 82 lg 1 p-st 3, VTMS § 211 lg-st 1 määrab kohus, et määratud ja tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.