1-09-6695/8

(09230101400)Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Ilja Malštšukov Kriminaalasi Miron Leonovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi, Kokkuleppemenetluses Prokurör Maria Sutt Süüdistatav Miron Leonov ik 35108230317; elukoht: xxx; kodakondsuseta; keskharidus; emakeel: vene keel; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata tõkend – kohaldamata Kaitsja Marina Leis RESOLUTSIOON Tunnistada Miron Leonov KarS § 209 lg 1 järgi süüdi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista Miron Leonovilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks välja tsiviilhagi 110 325 (sada kümme tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Miron Leonovilt riigituludesse välja sundraha osaliselt 1500 krooni ulatuses. 2 Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “Miron Leonov; 1-09-6695; sundraha, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistuse sisu Miron Leonovile on esitatud süüdistus selles, et tema sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema esitas 06.11.2000 Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonnale (Pronksi 12 Tallinn) avalduse talle pensioni määramise kohta väljateenitud aastate eest, millele lisas Vladimir Kalenda poolt võltsitud dokumendid: OÜ Archivali väljateenitud aastate pensioni tõendi nr 287 31.07.2000 ja isikukaardi. Nimetatud võltsitud dokumentidega soovis Miron Leonov pensioniametile tõendada, et omas tööstaaži RAS-s Ookean madrusena järgnevatel ajavahemikel: - alates 18.05.1973 kuni 07.09.1993; - alates 25.07.1994 kuni 23.10.
2. Tegelikkuses omas Miron Leonov vastavat tööstaaži RAS-s Ookean alates 18.05.1973 kuni 11.04.1989 ja alates 25.07.1994 kuni 23.10.
3. Miron Leonovi poolt esitatud valeandmete alusel otsustas Tallinna Pensioniamet 10.11.2000 otsusega nr 1561 maksta Miron Leonovile alates 06.11.2000 eluaegselt väljateenitud aastate pensioni, millele väljateenitud aastate pensionide seaduse § 14 p 2 kohaselt Miron Leonovil tegelikkuses õigust ei olnud. Sel moel sai Miron Leonov tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ajavahemikul 06.11.2000 kuni 31.03.2007 kokku 114 082 krooni. Seega Miron Leonov pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Miron Leonov põhjustas oma tegevusega Eesti Vabariigile (Tallinna Pensioniameti kaudu) varalise kahju summas 114 082 krooni. Kuna osa alusetult saadud pensionist on kohtuistungi ajaks M. Leonovi pensionist kinni peetud, esitas Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) täpsustatud tsiviilhagi 110 325,00 krooni ulatuses. Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määratakse 3 aastat. 3 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Miron Leonov mõista talle KarS § 209 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt. M. Leonovi sõnul peetakse tema pensionist seoses enam makstud summaga kuus kinni 800 krooni. Sellest tulenevalt on põhjendatud tsiviilhagi suuruse täpsustamine. Kuigi riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 annab võimaluse pidada enammakstud summa kinni makstavast pensionist, ei takista see kohtu hinnangul tsiviilhagi väljamõistmist. Kohus leiab, et nimetatud säte annab riigile võimaluse ilma kohtu ja kohtutäituri vahenduseta pidada kinni pensioni enammakstud summasid, lihtsustades seega menetlust ja vähendades kulusid. Samas ei ole selline meede piisav, kui alusetult makstud summa on niivõrd suur, nagu käesolevas asjas. Seda põhjusel, et RPKS § 47 võimaldab üksnes pensionist kinnipidamist, kuid mitte sundtäitmist. Tsiviilhagi väljamõistmist ei takista ka asjaolu, et M. Leonovi pensionist peetakse summasid kinni, kuna pensionist on võimalik kinni pidada ka tsiviilhagi täitmiseks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi ja mõistab M. Leonovilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks välja tsiviilhagi 110 325,00 krooni. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Arvestades, et M. Leonov on pensionär ja tal on suur rahaline kohustus riigi ees, leiab kohus, et süüdistatav ilmselgelt ei ole võimeline hüvitama kõiki kohtumenetluse kulusid. Selles tulenevalt tuleb kohtukulud mõista välja järgnevalt: sundraha osaliselt 1500 krooni ulatuses. Määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. Sten Lind Kohtunik