4-09-3138/5

4-09-3138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-09-3138 Kohtunik Paavo Randma Väärteoasi Andres Sarapuu väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31.03.
3. a otsus Kaebuse esitaja Andres Sarapuu (ik: 37810316019, viibib xxxxxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu 31.03.
5. a otsus Andres Sarapuu väärteoasjas nr 4-09-3138 jätta muutmata.
6. Andres Sarapuu apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 13.02.
8. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1042357 kohaselt viibis A. Sarapuu 13.02.
9. a kell 08.50 Tallinnas, Xxxxx xx-xx, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellise teoga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 3 lg 1 nõudeid ning pannes sellega toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1
10. 31.03.
11. a otsusega mõistis Harju Maakohus A. Sarapuu süüdi NPAS § 151 järgi ja karistas teda 6 päevase arestiga, mida kohustas A. Sarapuud kandma asuma hiljemalt 20.04.
12. a. Ühtlasi mõisteti A. Sarapuult välja riigituludesse menetluskuludena ekspertiisitasu 450 krooni. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku ütlustega, kus A. Sarapuu märgib, et 13.02.
13. a tarvitas ta liiga palju amfetamiini (tlk 1); 13.02.
14. a kiirabikaardiga, kus on märgitud, et 13.02.
15. a kell 08.30 oli A. Sarapuu vannist välja võetud, põrandal….ei hinga, käsivarrel süstlajäljed“ (tlk 2); Wismari Haigla AS joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 394/128, mille kohaselt esines A. Sarapuul 13.02.
16. a narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist (tlk 4); saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (tlk 5); Wismari Haigla AS saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 409 (tlk 6) ning Põhja PP Ida PO 27.02.
17. a õiendiga A. Sarapuu varasemate karistuste kohta (tlk 7-8). Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtunud, et menetlusalusel isikul olnuks väärteoprotokollis kirjeldatud episoodis arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli ja amfetamiini tarvitamiseks, leidis kohus, et menetlusalune isik A. Sarapuu on toime pannud NPAS §-s 151 kirjeldatud väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Karistustena otsustas kohus kohaldada aresti, võttes arvesse seda, et A. Sarapuu ei ole talle varem mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, ta ei tööta ja rahatrahvid on tal tasumata. Aresti määra valikul lähtus kohus asjaolust, et A. Sarapuud on varem samalaadsete väärtegude eest arestiga karistatud. Apellatsioon
18. Harju Maakohtu 31.03.
19. a otsuse peale esitas menetlusalune isik A. Sarapuu apellatsiooni, milles ta taotleb vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja käsitletavas väärteoasjas enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendab A. Sarapuu sellega, et kuna Tallinna Wismari haiglal puudub vastav akrediteering, siis vastavalt Riigikohtu seisukohale ei tohi niisuguses asutuses läbiviidud ekspertiisi tulemust arvestada kohtu poolt isiku süüdimõistmisel. Samuti palub apellant tühistada maakohtu otsus temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu istungil apellant osaleda ei soovi.
20. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus A. Sarapuu apellatsiooni koopia Põhja Politseiprefektuurile ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud seisukohas märkis kohtuväline menetleja järgmist. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-16-08, peab mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. NPAS § 151 järgi kvalifitseeritavate väärtegude koosseisuliseks asjaoluks ei ole joobeseisund, mistõttu ei pea tõendama mitte joobeseisundit, vaid keelatud aine tarvitamist. AS Wismari Haigla arst on määranud narkootiliste ainete olemasolu uriiniproovis. Tegemist ei ole mõõtmisega mõõteseaduse kohaselt, sest tegemist pole täpse ainete kontsentratsiooni määramisega proovis. Seega ei 2 ole vaja saata selliseid proove Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja bioloogia Laboratooriumi või Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Ühendlaborisse. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-4-05 kohaselt tuleb tuvastada konkreetse narkootilise aine tarvitamine. Antud juhul on arsti poolt tuvastatud konkreetsete narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joove. Seetõttu on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 394/128 käsitletav tõendina. Lisaks sellele tõendile on vaadeldavad tõenditena veel kiirabikaart ja tunnistaja S. R. ütlused. Sotsiaalministri 18.05.
21. a määruse nr 73 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 järgi kuulub amfetamiin I nimekirja ja fentanüül II nimekirja. A. Sarapuul puudus arsti ettekirjutus nende ainete tarvitamiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et eeltoodu alusel on antud asjas tõendatud, et A. Sarapuu pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohtuistungist osa võtta ei soovi, mistõttu ringkonnakohus lahendab A. Sarapuu apellatsiooni VTMS § 145 lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud argumentidel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
23. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kuna Tallinna Wismari haiglal puudub narkojoobe tuvastamiseks ja muuks otstarbeks tehtavate ekspertiiside tegemiseks Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteering, siis on A. Sarapuu süüdimõistmine ja karistamine Tallinna Wismari haiglas tehtud uuringu tulemuse alusel ebaseaduslik. Tõepoolest, Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse
24. aprilli
25. a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord" (edaspidi – Kord) § 10 lg 3 kohaselt võib bioloogiliste vedelike uurimine toimuda samas tervishoiuasutuses või muus pädevas laboris. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg-le 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud aga vaid siis, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Kuid siinkohal osundab ringkonnakohus, et 14.06.
26. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-17-07 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et eelpoolnimetatud Kord „reguleerib joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist üksnes liiklusalaste süütegude puhul. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides. Seda seisukohta on kriminaalkolleegium väljendanud ka
27. novembri
28. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-120-05 (RT III 2005, 41, 404, p 12). Seega võib teiste süütegude korral joovet tuvastada ka nt tunnistaja ütlustega, samuti KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus koostatud protokolliga. Ja kuigi isiku läbivaatuse käigus on menetlejal 3 õigus võtta isikult proove ja ekspertiisimaterjali, selleks vajadusel ka sundi kasutades, ei ole menetlejal joobe tuvastamisel otsest kohustust selliste proovide või võrdlusmaterjali võtmiseks ega ka kohustust määrata joobe tuvastamiseks ekspertiis.“ Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine on NPAS §-s 151 ette nähtud väärteo koosseisuline tunnus, kuuludes seega ka A. Sarapuu suhtes toimetatud väärteomenetluse tõendamisesemesse. Kuivõrd käesoleva väärteoasja puhul ei ole tegemist liiklusalase süüteoga, oli menetlusaluse isiku A. Sarapuu poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides, sealhulgas ka Wismari Haigla AS poolt menetlusaluse isiku suhtes koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 394/128, mis oli koostatud kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel ning A. Sarapuu suhtes teostatud uuringute tulemuste tõendina arvestamise lubatavus ja seaduslikkus ei eelda uuringu läbi viinud tervishoiuasutusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeringu olemasolu. Ka teised väärteoasjas olemasolevad ning maakohtu poolt põhjalikult uuritud tõendid (vt käesoleva otsuse p 2) kinnitavad üheselt ning täiesti arusaadavalt, et A. Sarapuu pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on Harju Maakohus seaduslikult ja põhjendatult lugenud tõendatuks NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise A. Sarapuu poolt ja apellatsioonis esitatu ei anna alust apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kohtunik Paavo Randma 4