KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2009. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-16336 Kohtunik Peet Teidearu V

§ 15

lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§-le 18 lõikele 1 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Väärteoprotokollis antud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt unustas ta kehtiva tõendi kaasa võtta. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna Kristjan Kitse unustas sõiduõigust tõendava dokumendi koju, ei teadnud ta süüteokoosseisule vastavat asjaolu, kuid oleks pidanud enne ühistranspordiga sõitma asumist kindlaks tegema, et sõidab kehtiva piletiga. Seega on Kristjan Kitse teo toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Kristjan Kitse toime pannud Üldeeskirja § 7 lg 3 p 6 rikkumise, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestatud teona. Kohtu seisukoht karistuse osas Ühistranspordiseaduse §-s 541 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 58 järgi raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse kohaselt on Kristjan Kitse juhtunut kahetsenud. Isik on avaldanud kahetsust tehtud teo üle 07.07.2009. a vastulauses Tartu Linnavalitsusele. Vastulauses on Kristjan Kitse välja toonud, et tema omas tasuta sõidu tõendit, kuid oli selle maha unustanud. Kaebuses on tähelepanu pööratud Tartu Linnavalituse poolt otsuses kohaldatud valele normile, mitte eitatud rikkumist. Kuna Kristjan Kitse on oma tegu tunnistanud ja tehtut kahetsenud, arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus arvestab karistuse määramisel KarS § 57 lg 2 alusel ka asjaolu, et Kristjan Kitsel varasemalt rikkumised puuduvad.

§-le 47 lg 1 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Kristjan Kitse süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Kristjan Kitse puhul saavutatavad minimaalse karistusmäära kohaldamisega ning Kristjan Kitset tuleb karistada ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Peet Teidearu Kohtunik