1-09-20241/6

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-20241 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Kriminaalasi Tarmo Kaldam’i süüdistus KarS §-i 121 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Tarmo Kaldam, isikukood 38304020269, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Andres Simson Resolutsioon Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas Tarmo Kaldami süüdistusasjas KarS § 121 järgi. Kohustada Tarmo Kaldamit maksma 10 000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse tähtajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse tegemise päevast, s.o
2. juuliks 2010.a. Selgitada, kui ei kriminaalmenetlus. täideta pandud kohustust määratud tähtajaks, siis uuendatakse Menetluskulud jätta riigi kanda. Tõkend – elukohast lahkumise keelud tühistada koheselt. Määrus jõustub koheselt. Tuvastatud asjaolud Tarmo Kaldami kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus selles, et tema
3. oktoobril.2009.a kella 12 kuni 13.00 vahelisel ajal xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxx xx korrusmaja ees parklas tungis kallale R. A, lüües teda ühe korra peaga näkku, tekkis sõnavahetus ja rüselus, rüseluse käigus R. A kukkus pikali maha, kus Tarmo Kaldam lõi kaks korda rusikaga R. A rindkere piirkonda, peale lööki liikudes sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxx taha ossa haljasalale, tekkis rüselus, kus R. A kukkus pikali maha, Tarmo Kaldam haaras maas lamavalt R. A mõlema käega rinnust kinni, lõi kaks korda rusikaga rindkere piirkonda, haardest vabanedes liikus R. A ümber punase sõiduauto Opel Vectra esikapoti juurde, kus Tarmo Kaldam haaras kahe käega R. A rinnust kinni, surudes jõuga vastu esikapotti pikali, samas sõimates, haardest vabanedes lõi Tarmo Kaldam ühe korra põlvega R. A rindkere piirkonda, peale peksmist Tarmo Kaldam takistas R. A sõiduautosse sisenemast auto parempoolse esiuksega vastu surudes, millega tekitas R. A täiendavalt vigastusi - rindkere eeseina turse, nahaaluse verevalumi, rindkerepõrutuse vasaku seitsmenda ja kaheksanda roidemurru. Teisele isikule füüsilise valu tekitamise ja kehalise väärkohtlemisega pani Tarmo Kaldam toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Kohus andis kohtuistungil kaitsja taotlusel menetluspooltele võimaluse läbi rääkida menetluse lõpetamise võimalus. Prokurör teatas peale läbirääkimisi, et on nõus menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Kaitsja ja süüdistatav kinnitasid peale läbirääkimist, et on nõus menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Rahalise kohustuse võtmine on võimalik. Prokurör esitas kohtuistungil tingimused menetluse lõpetamiseks süüdistusasjas KrMS §-st 202 lg 1 ja lg 2 p 2 tulenevalt. Tegemist on II astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur, kannatanu ja süüdistatav on saanud asja arutada, kannatanu ei vaidlusta ega esita pretensioone süüdistatavale, asjas puudub avalik huvi, süüdistatav on võtnud kohustuse maksta kindel rahasumma riigituludesse. See rahasumma on 10000 krooni, mis kataks ka kohtueelse menetluse kulud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut prokuröri tingimustega, mis on täidetav. Kaitsja teatas oma nõusolekust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohus, olles läbi vaadanud kriminaaltoimiku materjalid ning menetlusosaliste taotlused ja nende nõusolekud, leiab, et menetlusosaliste taotlused on võimalik rahuldada vastavalt KrMS §-le 202 lg 1, mis sätestab, et kohus võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui prokurör ja süüdistatav taotlevad, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse. Asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 sätestab, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 2 kohaselt võib kohus prokuröri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kolmanda lõike alusel ei või kohustuse täitmise tähtaeg ületada 6 kuud. Neljanda lõike järgi võib kohtunik lahendada taotluse ainuisikuliselt. Sama paragrahvi
4. lõige sätestab, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. 2 Kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Süüdistatav on nõustunud tasuma kindla summa riigituludesse. Kohtu alla antud isiku süü ei ole suur, kahju ei esine, tegemist on II astme kuriteoga ning puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetlusekuludeks on kaitsja tasu 450 krooni ja käibemaks kohtueelses menetluses ja kohtu eelistungil, mille kohta teeb kohus eraldi määruse, ning kaitsjale toimiku paljundamise kulu 51.10 krooni. Kohus, lähtudes KrMS §-st 183, mille järgi menetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, jätab need rahalised kulud riigi kanda. Kohus juhindus määruse tegemisel KrMS §-dest 145, 183, 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4, 6 ja 274 lg
5. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3