lg 1 p 5 kohaselt tehakse kordustaatlus mõõtevahendile taatluskehtivusaja möödudes. Kordustaatluse tegemine antud kiirusmõõteseadmele ei olnud aga võimalik, kuna sellel puudusid taatlusele esitamisel taatlusmärgised (infokleebis ja sulgemiskleebised). Seega oli nõutav
Kiirusmõõteseadmel olnud hõbedaste ümmarguste kleebiste tekst ei ole loetav, mistõttu neid ei saa käsitleda taatlusmärgistena. Nimetatud kleebised ei vasta samuti nõuetele, mis on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2006.a. määrusega „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“.
lg 6 sätestab, et Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel nende EÜ üksikdirektiivide loetelu ja kehtivustingimused, mille alusel on välja antud EÜ tüübikinnitused, samuti EÜ tüübikinnitustähiste ja EÜ esmataatluse märgiste ning vastavushindamismärgiste kirjeldused ja kehtivusajad. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel avaldatud informatsioon võimaldab tutvuda üksnes Eesti taatlusmärgistega, seega tuleb lähtuda
alusel ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt avaldatust ning asuda seisukohale, et taatlusmärgistena Eesti Vabariigis kasutatavatel seadmetel saab käsitleda üksnes Eesti taatlusmärgiseid. Kiirusmõõtmeseadmel puudusid mitte ainult Eesti taatlusmärgised, vaid ka muu riigi taatlusmärgised, hõbedad ja ümmargused kleebised ei asenda taatlusmärgist, kuna ei võimalda ei menetlustoimingule allutatud isikul ega kordustaatlust teostaval taatluslaboril veenduda selles, et mõõtevahend on taadeldud. Taatlusmärgiseta või rikutud taatlusmärgisega mõõtevahendile tuleb kooskõlas
3 Teiseks, kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kiirus ei saanud olla menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks. Kiiruse mõõtmisel on kohtuväline menetleja rikkunud Politseipeadirektori 18.11.2005.a. käskkirjaga nr 189 kinnitatud kiiruse mõõtmise metoodikat, mille p 6.5.1 kohaselt mõõtmiste tulemusena saadakse taadeldud kiirusmõõteseadmelt lugem, mis kantakse kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli. Kiiruse lugemina on protokolli kantud number
lg 4 legaalmetroloogiline ekspertiis, tunnistati see taadelduks ning selle kohta märgistas Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni legaalmetroloogia osakonna spetsialist Aili Võrk kiirusmõõtevahendi kalibreerimistunnistuse taatluskleebisega ja kinnitas seda oma allkirjaga. Kohus leiab, et
lg 4 sätestatud eriregulatsioon käsitleb taatluskohustuse täitmise viisi vaid sellistel juhtudel, kui mõõtevahend tunnistatakse taadelduks legaalmetroloogia ekspertiisi käigus.
lg 1 p 10 kohaselt on legaalmetroloogia ekspertiis menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega. Sellest järeldub, et kiirusmõõteseadme taadelduks tunnistamine ei ole taatlemine
lg 1 p 29 mõttes, mis omakorda tähendab, et nende mõõtevahendite puhul ei ole kohaldatavad
Lyte UX018490 koos olemasoleva dokumentatsiooni põhjal võib veenduda, et tegemist on Austria riikliku metroloogiaasutuse poolt kalibreeritud, mitte aga taadeldud mõõtevahendiga. See tuleneb sealhulgas kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja IK ütlustest. Sellest lähtuvalt ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et mõõteseadmel olnud märgised ei vasta nõuetele, mis on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2006.a. määrusega „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“. Samal põhjusel 4 ei nõustu kohus järgmise kaitsja argumendiga, et kuna Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatud informatsiooni põhjal on võimalik tutvuda üksnes Eestis taatlusmärgistega, siis tuleks tõdeda, et taatlusmärgistena Eestis kasutatavatel seadmetel saab käsitleda üksnes Eesti taatlusmärgiseid. Kohus kordab veel, et kuivõrd kiirusmõõteseadmele UltraLyte UX018490 ei ole teostatud teises riigis taatlust, siis ei pidanud sellel olema Eestisse saabumisel ei Eesti ega muu riigi taatlusmärgiseid. Kiirusmõõteseadme UltraLyte UX018490 22.09.2008.a. kohtuistungil väärteoasjas nr 4-08-6352 vaatlemisel oli tuvastatud, et seadmel on olnud Austria labori kalibreerimiskleebised ja garantiiplommid. Samuti oli tuvastatud, et 17.09.2008.a. on seadmele teostatud kordustaatlus, mille kohta on aparaadile pandud 4 sulgemiskleebist ja taatlemismärgis nr. AA054275 (t.l.58). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud AS Metrosert taatleja IK kinnitas kohtule, et kordustaatluse teostamiseks tulnud kiirusmõõteseadmel UltraLyte UX018490 olnud hõbedased ümmargused märgised ei saanud olla taatlusmärgised, kuna mõõtevahendit ei olnud taadeldud, vaid kalibreeritud. Tunnistaja seletas, et need märgised, mida ta algul käsitles sulgemiskleebistena, on tegelikkuses maaletooja märgised. Enne kordustaatluse teostamist veendus ta, et mõõtevahendile pandud märgised on terved. Märgised asusid mõõtevahendi kruvide peal, seega olid kruvid suletud tervete kleebistega. Kohus leiab, et asjaolu, et kiirusmõõteseadme UltraLyte UX018490 kruvide peal olnud märgiste tekst ei olnud loetav, ei anna alust automaatselt lugeda seadet mittetaadelduks. Kuna Eestis puudub lasekiirusmõõturite esmataatluse võimalus, kohaldatakse vastavalt
lg 4 legaalmetroloogilise ekspertiisi alusel mõõtevahendi tunnistamine taadelduks, mille tulemusena tuleb märgistada taatlusmärgisega kas mõõtevahend või asjakohane dokument. Antud juhul märgistati taatlemismärgisega kiirusmõõteseadmel kaasas olnud dokument ning mõõtevahendi enda märgistamine ei olnud vajalik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt seadme testid leidsid aset 14.02.2009.a., s.o. samal päeva kell 07.50. oli seade töökorras Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et mõõtmisel kasutatud mõõtevahend UltraLyte UX018490 oli nõuetekohaselt taadeldud. Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja teise seisukohaga, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud ka sellepärast, et mõõtmisel ei järgitud mõõtemetoodikat. Kaitsja viitab kõigepealt politseipeadirektori 18.11.2005 käskkirjaga nr 189 kinnitatud kiiruse mõõtmise metoodika p 6.5.1 rikkumisele, mille kohaselt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantakse mõõtmiste tulemusena saadud kiirusmõõteseadme lugem. Kuna vastavalt tuvastatud faktilistele asjaoludele Fred Poomi poolt juhitav sõiduk mõõtmise ajal eemaldus politseiautost, kust kiirust mõõdeti, siis kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhendi kohaselt peab tablool olema miinusmärk. Seda protokolli kantud ei ole, samuti nagu mõõdetud sõiduki kaugust. Kohus peab vääraks sellist kaitsja järeldust, et miinusmärgi puudumine tähendab automaatselt, et mõõdetud oli läheneva sõiduki kiirust, seega ei saanud tegemist olla kaebaja sõiduki kiirusega. Kohus osundab siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (lahendis 3-1-1-8-09), et lahendades küsimust sellest, kas on aset leidnud teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas need teod on toime pannud menetlusalune isik ja kahtluste esinemisel tuleb kohtul püüda neid kahtlusi tõendite uurimisel ja hindamisel kõrvaldada – näiteks selles osas üle kuulata kõnealuse protokolli koostanud politseiametniku. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostanud AV seletas kohtule, et kiirust mõõdeti Tallinna ringtee 14.km-l, politseiauto seisis risti kõrvalteega, tema istus juhi kõrvalistmel. 5 Mõõdetav sõiduk oli tume Audi, küljel suured Audi rõngad. Mõõtmisel oli Audi möödasõidu tegemas. Kiirusmõõteseade fikseeris kiiruseks 140 millegagi. Miinusmärk jäi protokollis kajastamata, samuti nagu ka teistel analoogilistel juhtudel, kuna protokollis on selle kohta, kas tegemist oli eemalduva või laheneva sõidukiga, olemas eraldi lahter, kuhu ta Fred Poomi juhitava sõiduki puhul tegi vastava märke, s.o. sõiduk eemaldus patrullautost. Sõiduk sõitis mööda mitmest autost, patrullautost paremalt vasakule, tee oli sirge, puid vahel ei olnud. Kiirusmõõteseadme näitu sai menetlusalusele isikule näidatud, mida ta kinnitas oma allkirjaga. Tunnistajana ülekuulatud Aivar Vainsalu paarimees Neeme Toming seletas, et sõiduk sõitis nendest mööda, n.ö. nina alt läbi, kiiruse mõõtmisel tegi möödasõitu, politseiautost oli ca 200300 m kaugusel. Kiirusmõõteseade näitas kiiruseks 147 km/h ning kuna sõiduk eemaldus, oli tablool ka näidu ees miinus. Tunnistaja Neeme Tominga ütlustest samuti tuleneb, et mõõdetava sõiduki eemaldumisel ei pane ta kunagi miinusmärki protokolli, vaid teeb sellekohase märke eraldi lahtrisse. Hinnates menetlustoimingu läbiviinud ja selle juures olnud politseinike ütlusi, järeldab kohus, et F.Poomi sõiduki kiiruse mõõtmisel ei esine kiiruse mõõtmise metoodika rikkumisi. Küll peab kohus nõustuma, et kiirusmõõteseadme lugemi kajastus on puudulik. Politseipeadirektori 18.11.2005.a. käskkirjaga kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika MM 01-2005 p 4.6 kohaselt (t.l.24) mõõtmise lugem on mõõdetava suuruse kiirusmõõteseadme tabloolt loetud väärtus. Kiirusmõõteseadme lugem peab olema kantud mõõteseadme kasutamise protokolli ( p 6.5.1). Kui kiirusmõõteseadme lugem oli kõnealusel juhul miinusmärgiga, oleks pidanud seda protokolli kandma samamoodi miinusmärgiga. Vaatamata sellele, metoodika punkti 6.5.1 puudulik täitmine ei moodusta veel mõõtmise metoodika rikkumist tervikuna. Metoodika p 6.5 käsitleb mõõtetulemuste protokollimise reegleid ning tehtud hooletusviga ei sea kiiruse mõõtmist kui menetlustoimingut algusest lõpuni kahtluse alla. Kohus on seisukohal, et sellest, kas kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduv seadme lugem 147 oli miinusmärgiga või ilma, ei muutu see ei väiksemaks ega suuremaks, vaid jääb 147 km/h. Kiirusmõõteseadme UltraLyte kasutusjuhend sätestab (t.l.35): „näit võib olla ka miinusmärgiga, siis mõõdeti eemalduvat sõidukit“, millest kohus järeldab, et miinusmärgi olemasolu tablool pigem aitab mõõtmisi teostaval politseiametnikul miinuse tabloole ilmumisel veenduda, et mõõdetakse õige sõiduki kiirust, s.o. eemalduva sõiduki kiirust ja miinuse puudumine tähendab, et sõidukiga on eksitud. Kui oletada arutatavas asjas, et kiirusmõõteseadme tablool numbri ees miinusmärki ei olnud ning tegemist võis olla Fred Poomi sõidukile vastusõitnud sõidukiga, siis miski ei takistanud liiklusjärelevalve teostanud politseiametnikel seda kinni pidada. Väärteoasja arutamisel ei ole tuvastatud, et politseiametnikel oleks olnud mingi vihavaen just Fred Poomi vastu ja mis võiks olla põhjuseks, et vaatamata mõõtmise tulemustele hakata teda taga ajama ja seejärel väärteoprotokolli tegema. Kaitsja väide, et mõõdetud kiirus võis kuuluda vastutulnud sõidukile, on oletus, mis ei põhine mitte ühelgi väärteoasjas oleval tõendil. Kohtuvälise menetleja Aivar Vainsalu seletusest nähtuvalt hakkas ta Fred Poomi sõiduki kiirust mõõtma hetkel, kui sõiduk läks möödasõidule ja vastassuunalist liiklust läheduses ei olnud. See riimub ka kaebaja ütlustega, et vastusõitnud sõiduk ilmus välja siis, kui ta oli praktiliselt manöövrit lõpetamas ja seetõttu oli ta sunnitud kiirendama. Samuti on see asjaolu ka kooskõlas faktiliste asjaoludega, kuna vastasel juhul poleks Fred Poomil võimalik üldse alustada möödasõitu. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtuistungil ülekuulatud politseiametnike ütlused on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Väär on kaitsja väide, et politseiametnikud ei osanud meenutada ei Fred Poomi sõiduki täpset kiirust ega mõõtekaugust. Neeme Tominga ütluste kohaselt oli sõiduki kiiruseks 147 km/h, mõõtekauguseks nimetas 200-300 m. Aivar Vainsalu 6 ütlustest nähtuvalt suutis ta samuti sõiduki kiirust nimetada, vähemalt kaks esimest numbrit. Olukorras, kus liiklusjärelevalve kohustusi täitvad politseiametnikud koostavad igal valvepäeval kümneid väärteoprotokolle, ei leia kohus midagi imelikku sellest, et kohtule ütluste andmisel võivad nad mõõtmise tulemusi nimetada vaid umbkaudselt. Samas kohtu hinnangul mõõteseadme lugemi ees miinusmärgi olemasolu meelespidamine on täiesti arusaadav ja õigustatud, kuna see ühildub mõõtmiste tehioludega, mille kohta on mõlemad politseiametnikud andnud ütlusi, et Fred Poomi sõiduk sõitis politseiautost mööda paremalt poolt, oli möödasõidul, seega eemaldus nendest, seejärel hakkasid nad teda taga ajama. On asjakohane aga siin osutada Fred Poomi ütlustele, kelle puhul saab väita, et taolisi sündmusi temaga, kui menetlusaluse isikuga, iga päev kindlasti ei toimu. Fred Poom on nii oma kaebuses, kui ka vastulauses väitnud, et kiirusmõõteseadme näitu ei ole ta näinud, kohtuistungil aga ütles, et mitte üksnes nägi seda, vaid ka märkas, et tablool miinusmärki ei olnud. Selliseid ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on omavahel vastuolus ja ei ole eluliselt usutavad. Kiirusmõõteseadme talitamispõhimõtted ei ole tavakodaniku puhul üldteada asjaoluks, kellel ei ole kiiruse mõõtmisega igapäevast kokkupuutumist. Sellest kohus järeldab, et miinusmärgi määrav tähtsus sai kaebajale teatavaks alles kaebuse arutamise käigus ning tema ütlused selles osas ei lükka politseiametnike ütlusi ümber. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Fred Poomi sõiduki kiiruse mõõtmisel ei olnud mõõtmise metoodikat rikutud, on tuvastatud, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kiirus 147 km/h kuulus Fred Poomi poolt juhitavale sõidukile. Vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 12.12.2007.a. välja antud tunnistusele on Põhja Politseiprefektuur hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendit kasutades ja mõõtemetoodikat järgides, on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, mis tähendab, et mõõtetulemus on õige ning mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid on usaldusväärsed. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses. Fred Poomile on toimepandud väärteo eest lisakaristusena määratud KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ja LS § 7422 lg 5 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine Fred Poomi suhtes ei ole põhjendatud. Fred Poomi karistusõiendist nähtuvalt ei ole tal käesoleval ajal ega olnud 14.02.2009.a. kiiruse ületamise toimepanemise hetkeks ühtegi kehtivat karistust. Lisakaristuse kohaldamisel üldpreventiivsetel kaalutlustel ei tohi lähtuda n.ö. negatiivsest ehk hirmutamispreventsioonist, mis määratakse teistele isikutele hirmutava toime avaldamiseks. Seega ei pea kohus lisakaristuse kohaldamist Fred Poomi puhul õiglaseks. Temale määratud põhikaristust, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, peab kohus piisavaks, et mõjutada Fred Poomi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.