lg 4 alusel määrata Siim Salmistule katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada Siim Salmistut täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
lg 2 alusel määrata Siim Salmistule katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning vajadusel alluda spetsialisti poolt määratavale ravile; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalsete oskuste programmides; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus Siim Salmistu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talitusele. Vabastada süüdimõistetu Siim Salmistu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Siim Salmistu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.07.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10369
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust ja
lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati
lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.08.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust.
lg 1 loeti
lg 1 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.02.2009.a ja lõpeb 05.09.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.11.2009.a. 20.11.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.01.2010.a seisuga on Siim Salmistu kandmata karistusaeg 7 kuud 23 päeva vangistust. Siim Salmistu on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 21.08.2008.a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Siim Salmistu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei ole kindel, kas Siim Salmistu suudab enda eluviise muuta, mis viisid ta kuritegelikule käitumisele. Vabaduses oleks prokuröri arvate selliste muutuste tegemiseks ilmselt siiski paremad tingimused. Kaitsja palub Siim Salmistu vabastada ja märgib ära, et süüdimõistetu kannab esimest korda vangistust. Ei ole teada, kas ta nüüd on võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma, kuid tuleks teda usaldada. Praegu vabastamisel oleks katseaeg pikem kui karistusaeg, mis jäänud. Kriminaalhoolduse all on Siim Salmistul lihtsam hakkama saada ja suuremad lootused, et ta ei 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Siim Salmistu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Siim Salmistu on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid vangistust kannab ta esmakordselt ning tema poolt vangistuses viibitud küllalt pikk aeg (ligi aasta) võiks olla piisav mõjutamaks teda edaspidisele seaduskuulekale käitumisele. Vangistuse ajal Salmistule distsipliinirikkumisi ei ole olnud, mis näitab kohtu arvates, et tema soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline. Vabaduses on kinnipeetaval tugev sotsiaalne võrgustik – lähedaste inimestega on säilinud head suhted, teda oodatakse ja ollakse valmis toetama. Siim Salmistu on ise valmis võtma erinevaid kohustusi, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus leiab, et käesoleval ajal võiks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata Siim Salmistule lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel täiendava kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja
Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Siim Salmistut
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul või, arvestades hetke majandusolukorda, töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas.
lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Et muuta süüdimõistetu mõtlemist ja hoiakuid, mis on viinud kuritegelikule käitumisele, tuleb
75 lg 2 p 8 alusel määrata veel ka kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalsete oskuste programmis. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.