Obsah (5)

§ 74§ 75§ 424§ 50§ 329

1-09-2442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2009.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-09-2442 (07260201220) Taotluse sis

§ 74lg 4 ja Kr

MS § 427 lg 1 Pikendada Toomas Helmele Harju Maakohtu 08.04.2009. a otsusega

§ 74lg 1 ja 3 alusel määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o.

kogupikkusega 2 (kaks) aastat kuni 07.04.2011. a.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Toomas Helmele katseajaks kontrollkohustus: osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, mille läbimise tähtajaks määrata 01.09.

1. a. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus. Edasikaebamise kord. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Harju Maakohtu 08.04.
2. a otsusega mõisteti Toomas Helme süüdi

§ 424järgi ning karistati vangistusega 3 kuud. Kr

MS § 238 lg. 2 alusel vähendati karistust !/3 võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. 1

§ 74lg.

1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Helme ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja Toomas Helmelt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist 6 kuu võrra ja katseajaks täiendava kontrollkohustuse – sotsiaalprogrammis osalemise - määramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Toomas Helme ei ilmu registreerimisele ja ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kontrollnõuete täitmine oli korrektne kuni suveni. Alates 23.07.

1. a ei ilmunud Toomas Helme kokkulepitud registreerimisele, põhjendades unustamisega. Ka järgmisele registreerimisele 19.08.
2. a ta ei ilmunud. Kolm järgmist registreerimist on toimunud hilinemisega, põhjendades unustamise või töökohustuste täitmisega. Oktoobrikuus selgus, et Toomas Helme ei ole kutset kätte saanud. Ta vahetas elukohta luba küsimata. Riskihindamise tulemusel selgusid isiku järgmised riskifaktorid. Riskiv ja hoolimatu elustiil, oma tegevuse tagajärgede puudulik mõistmine, kuritegelikud hoiakud, vähene motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Toomas Helme käitumine olnud kriminaalhooldust takistav. Toomas Helme on katseajal toime pannud uue kuriteo ja väärteo. Politsei menetleb veel ühte juhtimisõiguseta sõitmise juhtumit. Lähtuvalt isiku katseajal toimepandud süülisest käitumisest peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks lisaks katseaja pikendamisele osalemist sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, mis tuleb läbida 01.09.
3. a. Karistuse täitmisele pööramine pole ametniku hinnangul katseaja käimasolevas faasis ja rikkumiste iseloomu arvestades mõõdukooskõlaline. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Katseajal ei ole Toomas Helme nõuetekohaselt täitnud

§ 75lg 1 p 2, 3 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid.

Ta ei ole ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja ei ole elukoha vahetamiseks küsinud eelnevat nõusolekut. Luba küsimata elukoha vahetamisega on takistatud registreerimiskohustuse täitmine, sest ilmumata jäämise korral ei jõua kätte kutse järgmisele registreerimisele. Samuti takistab elukoha loata vahetamine kriminaalhooldaja kontrolli elukohas. Toomas Helme on katseajal karistatud Tartu Maakohtu 12.05.2009. a otsusega

§ 329järgi rahalise karistusega 11 325 krooni.

Eeluurimisel olevas kuriteos süüdimõistmisel otsustatakse liitkaristuse mõistmine koos süüküsimuse lahendamisega. Kuna kriminaalhooldus on veel algusjärgus, ei ole otstarbekas karistuse täitmisele pööramine. Rikkumist tuleb heastada katseaja pikendamisega taotletud ulatuses ja täiendava kontrollkohustuse määramisega. Taotletud ulatuses katseaja pikendamine ja probleemi tõsidust arvestades kontrollkohustuse määramine on proportsionaalne rikkumisega. Ene Muts täitmiskohtunik 2