← Eesti

4-09-23475/5

Obsah (4)§ 547§ 2§ 5411§ 48

4-09-23475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2010. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-23475 (20098343) kirjalikus menetluses Kohtun

§ 547lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o.

360 krooni. Otsuse kohaselt Nele Reial 22.09.2009.a. kell 15.35 Tartu linna avalikul liiniveol nr. 24 sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Rikkumine tuvastati Kaare peatuses. Oma tegevusega rikkus ta majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.

  1. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja 1 kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Märgistamata talong DP 0052466 8 krooni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 26.10.2009.a. esitas Nele Reial Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt 22.09.
  2. a kella 15.20 paiku astus kaebuse esitaja Maarjamõisa peatuses bussi nr 24 peale. Asjaolude kokkusattumise tõttu („Neuroloogia aluste“ loeng lõppes vahetult enne bussi nr 24 Maarjamõisa bussipeatusse saabumist) avanes tal võimalus bussipileti väljaotsimiseks üksnes siis, kui buss oli juba liikuma hakanud. Kui tal õnnestus liikuvas ja inimesi täis olevas bussis jõuda kompostrini, selgus, et piletit ei ole võimalik enam nõuetekohaselt märgistada, kuna komposter oli selleks hetkeks juba lukustatud. Kompostri lukustamise põhjus selgus juba Kaare bussipeatuses, kui bussi sisenesid kontrolörid ning hakkasid bussis viibivate sõitjate sõiduõigust kontrollima. Kui kontrolör asus kontrollima kaebuse esitaja sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis ta üritas kontrolörile selgitada asjaolusid, millede tõttu pilet märgistamata jäi. Kontrolör teda ei kuulanud ning küsis temalt isikut tõendavat dokumenti, mispeale käskis tema järel bussist maha minna. Teda suunati mikrobussi, kus kohtuvälise menetleja ametnik K. H. koostas talle väärteoprotokolli nr ÜM
  3. Õiguslikud põhjendused. Tulenevalt VTMS § 69 lg 2 p 1 peab väärteoprotokollis olema märgitud väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Sellele nõudele on korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikohus oma lahendites nr. 3-1-1-84-07, 3-1-1-84-07, 3-1-1-29-06 ja nr. 3-1-1-9-
  4. Väärteoprotokollis on rikkumise kirjelduse lahtrisse kirjutatud: Menetlusalune isik sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.
  5. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Märgistamata talong DP 0052466 8 krooni. Taoline rikkumise kirjeldus on aga üksnes süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamine, mitte aga faktiliste asjaolude, s.o. toimunud sündmuste asjaolude kirjeldus. Kirjeldus on oma olemuselt vastuoluline. Augustamata talong viitab sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollis on märkimata väärteo toimepanemise koht. Toimepanemise kohaks ei saa lugeda bussiliini numbrit. Koht kui selline peab olema määratletud püsivate tunnuste alusel, näiteks tänava nimetuse ja maja numbri järgi. Bussiliini marsruut on piiritletud Tartu linnaga. Olukorras, kus menetlusalusel isikul on võimatu aru saada, millist konkreetset sündmuskohta väärteoprotokollis kirjeldatud on, millal väidetav õiguserikkumine aset leidis, on raske teostada oma kaitseõigust ning seetõttu on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Väärteoprotokollis puudub VTMS § 69 lg 2 p 6 tulenev nõue, mille kohaselt tuleb protokolli märkida, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta. Ka see rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine. Kaebuse esitaja väidab, et ta pole sõitnud sõiduõigust tõendava dokumendita, nagu talle ette heidetakse

§ 547lg 1 järgi.

Seda tõendavad menetlusaluse isiku ütlused, millest nähtub, et tal oli sõidupilet olemas, kui ka tunnistaja M. P. ütlused, mille järgi reisija esitas mulgustamata sõidupileti. Kuna menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega vastavalt VTMS § 150 lg 1 p

  1. Tulenevalt VTMS § 72 lg 2 peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama VTMS § 108 loetletud küsimused, s.h. välja selgitama, kas on toime pandud seadusega sätestatud 2 väärteotunnustele vastav tegu ning teo õigusvastasus ja süülisus. Väärteootsuse puudub hinnang väärteokoosseisu täidetuse kohta. Jääb arusaamatuks, millistele väärteomenetluse raames kogutud tõenditele tugineb järeldus, et menetlusalune isik sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Ka Riigikohus oma lahendites nr. 3-1-1-105-03, nr. 3-1-1-18-05, nr. 3-1-1-45-06 ja nr. 3-1-1-65-08 on öelnud, et tõendite hindamata jätmise põhistuste puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Võimalik bussiliiniveo üldeeskirjade rikkumine sõitja poolt ei ole leidnud kohast kirjeldamist väärteoprotokollis ega –otsuses. Nimetatud seisukohta on jaganud ka Riigikohus lahendis nr. 3-1-1-52-
  2. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Tartu Linnavalitsus esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluses kohaldanud materiaalõigust õigesti ja ei ole rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud ega anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Menetlusalune isik on kaebuse faktilistes asjaoludes kirjutanud, et sõidupilet jäi märgistamata nõuetekohaselt, kuna kompostrini jõudmise hetkeks oli komposter lukustatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ühistransporditeenuse kasutamine ei peaks olema mitte juhuslik, vaid teadlik ja eesmärgipärane tegevus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.
  3. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. See tähendab, et sõitja peab enne bussi sisenemist teadma, kas tal on sõiduõigust tõendav dokument (antud juhul üksikpilet /talong/) ning bussi sisenedes püüdma see võimalikult kiiresti komposteerida, s.t. muuta üksikpilet /talong/ sõiduõigust tõendavaks dokumendiks. Seega ei ole sõitja asjakohaseks vabanduseks bussis pileti otsimine ja võimetus õigeaegselt ja nõuetekohaselt märgistada. Kui ühistranspordi kasutaja siseneb bussi teadmata pileti asukohta, võtab ta sõitjana endale teadlikult riski, et ei jõua enne järgmist peatust komposteerida piletit. Kaebuses kirjeldatud asjaolud, mille tõttu menetlusalune isik ei saanud piletit õigeaegselt märgistada, ei saa vabastada teda bussi sisenemise järel pileti õigeaegse märgistamise kohustusest. Kohtuväline menetleja möönab, et teatud juhtudel võib asjaolude kokkulangemine tähendada vastutusest vabastamist KarS § 30 alusel, kuid antud juhul ei ole selle rakendamise eeldused täidetud. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokolli koostamisel on täidetud seaduses esitatud nõuded ning väärteo lühike kirjeldus vastab osundatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohtadele. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo kirjelduses esitatud andmed on piisavad tõendamaks

§ 547lg 1 tunnustele vastavat tegu.

Kohtuväline menetleja võib ise valida, millises sõnastuses ta faktilised asjaolud esitab. Oluline on tagada kirjelduse arusaadavus. Lühidalt ja piisavalt on kirjeldatud väärteoasja lahendamisesk sündmuse olulised faktilised asjaolud. Menetlusalune isik on

§ 547

lg 1 grammatilisel tõlgendamisel jätnud tähelepanu pööramata sätte mõttele.

§ 2

p 17 kohaselt on sõidupilet vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal. Antud juhul oli tegemist sõidupiletiga, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlas liinivõrgus, s.o. Tartu linnaliinide bussides ja mis on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks üksnes siis, kui ta on komposteeritud. Sellele osutab ka üksikpiletile /talongile/ trükitud märkus: kehtib komposteeritult. Menetlusalune isik oli pileti komposteerimise kohustusest teadlik. Oma kaebuse faktilistes asjaoludes on ta väga ühemõtteliselt kirjeldanud oma suunavat tegevust pileti komposteerimiseks. Asjaolu, et väärteoprotokolli kirjelduses on nimetatud ka komposteerimata pileti 3 omamist, ei muuda kirjeldust vastuoluliseks. Pigem on see faktiliste asjaolude kirjeldus, mille puudumist menetlusalune isik on kaebuses ette heitnud. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et menetlusaluse isiku poolt Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-29-06 viitamine ei ole asjakohane põhjendamaks rikkumise koha märkimisega seotud asjaolusid, sest Riigikohtu lahendi väljavõte käsitleb teo toimepanemise aega. Kohtuväline menetleja leiab, et piletita sõitmine on kestev ja dünaamiline rikkumine, mille puhul ei ole võimalik ja mõistlik nimetada kõiki geograafilisi laius- ja pikkuskoordinaate, kus menetlusalune isik konkreetsel liinil läbi sõitis või majade numbreid, mille eest buss möödus. Sõitjal on kohustus omada komposteeritud sõidupiletit kogu sõidu vältel, mistõttu on põhjendatud ja piisav koha määratlus liininumbri järgi. Lisaks rikkumise ajale on väärteoprotokollis märgitud ka väärteoprotokolli koostamise bussipeatuse nimi, mis annab piisavalt informatsiooni rikkumise tuvastamise koha kohta. Kaitseõiguse teostamise rikkumist tuleb hinnata igal konkreetsel ja individuaalsel juhul eraldi ning antud juhul on menetlusaluse isiku väide kaitseõiguse rikkumisest põhjendamatu. Menetlusalune isik on ekslikult arvanud, et igal juhul peab väärteoprotokollis olema märge selle kohta, kas menetlusalune isik soovib asja arutamisest osa võtta. VTMS § 69 lg 2 p 6 nõuet tuleb vaadelda koostoimes VTMS § 83, mis sätestab väärteoasjad, mida arutab maakohtunik.

§ 5411

kohaselt on

§ 547sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks valla- või linnavalitsus.

Ühistranspordiseadus ei sisalda sätteid, mille alusel peaks samas seaduses sätestatud väärtegusid arutama kohus. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku nõutud märke märkimine väärteoprotokolli on pigem eksitav. Ka jääb kaebuses nimetatud vastav väide paljasõnaliseks, sest ei ole põhjendatud, kuidas rikub nimetatud teabe märkimata jätmine menetlusaluse isiku kaitseõigust. Vaidlust ei ole selles, et sõidupilet oli komposteerimata. Komposteerimata sõidupileti kontrollijale esitamine ei muuda olematuks tegu, sõitu sõiduõigust tõendava dokumendita. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse tegemisel on järgitud VTMS § 72 lõikes 1 sätestatud nõuet ja lahendi tegemisel on lähtutud menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud tõenditest. VTMS § 26 lg 4 ja § 48 sätestatvad põhistamise nõude eelkõige määrustele. VTMS § 74 lg 1, kus on sätestatud nõuded kohtuvälise menetleja otsuse sisule, otsuse põhistamise nõuet ette ei näe. Tõendite hindamine ja nendele hinnangu andmine peegeldub lõppotsuses. Kohtuvälise menetleja otsuses on nimetatud tõendid, millele otsus põhineb ja seepärast on põhjendamatu menetlusaluse isiku väide arusaamtusest, millistele tõenditele väärteokirjeldus tugineb. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav otsus vastab VTMS §-des 72, 74 ja 108 esiattud nõuetele. Kohtu järeldused. Ühistranspordiseaduse (

) § 48 lõike 6 ja § 52 lõike 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.

  1. a määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ §
  2. Sõitja õigused ja kohustused

(1)Sõitjal on õigus: 1) saada veoteenust tasutud ulatuses; 2) saada seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustust; 3) saada teavet paragrahvi 10 lõigetes 7 ja 8 toodud liiniveoga seonduva kohta; 4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale; 5) nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud kohustustest kinnipidamist.
(3)Sõitja on kohustatud: 1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti; 2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama; 3) sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt; 4) hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni; 5) tagama enda ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või kärus oleva lapse ohutu sõidu; 6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu 4 sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel; 7) tagama, et temaga kaasasolev käsipagas või ese ei ohustaks ega muul viisil ei häiriks kaassõitjaid; 8) sõidupileti saamisel kohe kontrollima piletil olevate andmete õigsust; 9) hüvitama ühissõidukile või selle salongi sisemusele tekitatud kahju.

§ 2

. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu…; ……. 17) sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal;

§ 547. Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine

(1)Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus lahendab Nele Reiali kaebuse kohtuvälise menetleja 16.10.2009.a otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus hinnates kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse aluseks olevaid materjale, leiab, et kohtuväline menetleja otsus on tehtud väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras ja põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et Nele Reial sõitis sõiduõigust tõendava dokumendita. Ta on seda asjaolu omaks võtnud kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses. Põhjendused on samad ning seetõttu menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja M. P. on 22.09.
  1. a ajavahemikus kella 15.36 – 15.37 üle kuulatud Tartus Kaare peatuses. Tunnistaja ütluste järgi kontrollis ta 22.09.
  2. a kell 15.35 ühistranspordis liinil nr. 24 asunud reisijal sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu. Kui ta palus reisijal esitada kontrollimiseks piletit või sõiduõigust tõendavat dokumenti, esitas reisija temale mulgustamata sõidupileti DP0052466 (8 krooni). Kontrollimisel selgus, et kontrollitavaks reisijaks oli Nele Reial, isikukood:
  3. Väärteoprotokolli nr. ÜM 005473 andmetel on väärteoprotokoll koostatud 22.09.
  4. a kell 15.48 Tartus, Kaare bussipeatuses. Menetlusalune isik Nele Reial on tuvastatud 18.11.2002.a välja antud EV ID-kaardi nr. A0094460 alusel. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli kirjutanud omakäeliselt järgmised ütlused. „22.09.
  5. a jooksin Neuroloogia aluste loengust otse buss nr. 24 peale Maarjamõisa peatuses. Seega ei jõudnud sõidupiletit rahakotist varem välja otsida kui juba bussis olles. Kui ta hakkasin piletit augustama, oli augustaja juba lukustatud. Kontrolörid tulid bussi järgmises, Kaare peatuses. Pilet jäi augustamata tehnilistel, vahemaalisel põhjusel, ei olnud kavatsetud“. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud teo toimepanemise koht: ühistranspordis liinil nr. 24 Maarjamõisa ja Kaare peatuste vahelisel lõigul. Kaare peatuses toimus kontrollimine ja Nele Reiali 5 suhtes menetluse alustamiseks tema bussist väljaviimisega sõit katkes. Tunnistaja ütlused ei lükka menetlusaluse isiku ütlusi koha suhtes ümber, sest tunnistaja on ütlused andnud Kaare peatuses, kohas, kus menetlust alustati. Bussiliin ja -peatus on väga konkreetne koht ning seetõttu ei ole teo toimepanemise aega põhjust laiendada tänava nimetuse ja maja numbri märkimisega. Tunnistaja ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg. Menetlusaluse isiku ütlused ei lükka aja suhtes tunnistaja ütlusi ümber. Teo toimepanemise aeg on määratletud kestusega üks minut. Kui ka bussil kulus peatuste vahelise lõigu läbimiseks rohkem aega kui minut, on minutiga piiritletud aeg täpsem ega anna järeldada ebamäärasust. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et viide Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-29-06 ei ole asjakohane põhjendamaks rikkumise koha märkimisega seotud asjaolusid, sest Riigikohtu lahendi väljavõte käsitleb teo toimepanemise aega. Teo toimepanemise koht on tõendamisesemes tähtsust omav asjaolu, kuid menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on koht tõendatud ja selles suhtes ei ole kahtlust. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis tähelepanu juhtimine aja ja koha märkimise vajalikkusele tuleneb sellest, et menetlejatel ja menetlusosalistel oleks võimalik aru saada, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis kirjeldatud on. Ühtlasi tagatakse menetlusalusele isikule võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse. Just nimelt kõnealuse sündmuse aset leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka Nele Reial ise. Ta ei eita sõitmist liinibussis tuvastatud ajal ja kohas. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud teo toimepannud isik: Nele Reial, kes räägib teost minavormis. Tunnistaja ütluste järgi osutus kontrollimisel piletita sõitnud isikuks Nele Reial, isikukood:
  6. Väärteoprotokolli nr. ÜM 005473 andmetel on menetlusalune isik, Nele Reial, isikukood: 48808130213, tuvastatud 18.11.2002.a välja antud EV ID-kaardi nr. A0094460 alusel. Kohtule esitatud kaebuses on Nele Reial märkinud enda isikukoodiks
  7. Kaebuses märgitud isikukoodi järgi on rahvastikuregistrisse kantud Nele Reial. Isikukoodiga 48808130213 isikut rahvastikuregistris ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on Nele Reialile 18.11.2002.a välja antud EV ID-kaart nr. A
  8. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et menetlusalune isik tuvastati kehtiva isikudokumendi alusel, mille ta ise ametnikule esitas, kuid andmed isikukoodi koht ei ole ametniku poolt õigesti menetlusdokumentidesse kantud. Isikuandmete õigsuse eest vastutab kohtuvälise menetleja ametnik, ka tunnistajana ütlusi andnud ametnik. Menetlusalusele isikule ei ole selles ebatäpsuses põhjust etteheiteid teha, sest ta esitas enda isiku tuvastamiseks kehtiva isikudokumendi. Eksimus isikukoodis kajastatud sünniaasta arvus, mis annab alust järeldada kaks aastat nooremat isikut, ei ole oluline eksimus. Eksimus ei tekita kahtlusi menetlusaluses isikus, sest menetlusalune isik tunnistab enda sõitmist samal ajal samal bussiliinil ning teist sama isikukoodiga isikut ei ole olemas. Rikkumise kirjeldus on järgmine: aeg 22.09.
  9. a kell 15.35, koht Tartumaa, Tartu linn, avaliku liiniveo buss liininumbriga
  10. Menetlusalune isik sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Rikkumine tuvastati Kaare peatuses. Oma tegevusega rikkus ta majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.
  11. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Augustamata talong DP 0052466 8 krooni. Piletita sõitmine tuvastati Kaare peatuses, Maarjamõisa peatusele järgmises peatuses. See asjaolu, sõidupileti /talongi/ olemasolu ja selle komposteerimise tahtlus ei kinnita tahtlust piletita sõita. Tegelike asjaolude kokkulangemine - bussile hilinemisega kaasnenud sõidupileti otsimisega tekkinud ajakulu – ei võimaldanud sõidupiletit õigeaegselt komposteerida ja sel viisil muuta sõidupilet kehtivaks sõidudokumendiks. Nele Reial pani teo toime ettevaatamatusest selle kergemas liigis, hooletuses. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, 6 et sõidupileti leidmiseks ja komposteerimiseks kulub aega ning ta ei jõua seda õigeaegselt teha. Selle olukorra vältimiseks oli võimalik oodata järgmist bussi ja ooteajal sõidupilet käepäraseks võtta. Maarjamõisa peatust läbivate liinide ja sellest lähtuvalt ühissõidukite, liinibusside arv ja intervall ei oleks põhjustanud märkimisväärset ajakulu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud Nele Reiali süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nele Reial kasutas ühistransporti Tartu linna liiniveol

§ 2p 1 tähenduses ja oli selle eest kohustatud tasuma.

Nele Reialil oli sõidupilet

§ 2

p 17 tähenduses sõitmiseks Tartu linna liinivõrgus üheks sõiduks, kuid selle komposteerimata jätmisega oli sõidupilet vormikohaseks dokumendiks muutmata ega tõendanud seetõttu sõitja õigust kasutada ühissõidukit. Ühissõidukis eelmüügist ostetud sõidupileti /talongi/ komposteerimata jätmine võimaldab piletit veelkord kasutada, kuid tuvastatud pilet ei olnud ette nähtud mitmeks sõiduks.

§ 48lõike 6 ja § 52 lõike 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.

a määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ (edaspidi Eeskiri) § 7 sätestab sõitja õigused ja kohustused. Eeskirja § 7 lg 1 p 1 järgi on sõitjal õigus saada veoteenust tasutud ulatuses. Sõitja õiguse tasakaalustab sama eeskirja § 7 lg 3 p 1 sätestatud sõitja kohustus omada ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Eeskirja § 7 lg 3 p-de 2 järgi ühissõidukisse sisenemisel on sõitja kohustatud esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti /talongi/ kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama ja sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt. Eeltoodud kohustustest lähtudes oli menetlusalusel isikul sõitjana vajadus valmisolekuks esitada juhi nõudel sõidutalong koheselt bussi sisenemisel. Sõidutalongi käepärasus võimaldanuks selle kiiret komposteerimist. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Õige, on kaebuses esitatud Riigikohtu mitmetele lahenditele tuginev väide, et VTMS § 69 lg 2 p 1 järgi peab väärteoprotokollis olema märgitud väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Eesnimetatud nõutavad andmed on väärteoprotokollis märgitud punktis 10 rikkumise kirjelduse lahtris punktides 10.1 - aeg ja 10.2 – koht. Eelpool kohus põhjendas nimetatud tõendamiseseme asjaolude tõendatust. Punktis 10.3 on antud kolm kirjelduse varianti ning märkest ja juurdekirjutusest punktis 10.3.1. on näha väärteo lühike kirjeldus, mis seisneb järgnevas: „22.09.2009. a kell 15.35, koht Tartumaa, Tartu linn, avaliku liiniveo buss liininumbriga 24. menetlusalune isik sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Augustamata talong DP 0052466 8 krooni.“ Teo spetsiifikat arvestades on eeltoodud teo lühike kirjeldus piisav asjaoludest ühemõtteliselt aru saamiseks. Tekstis olev viide seaduse alusel kehtestatud õigusaktile on kohustuslik viide õigusaktile, mille rikkumist isikule ette heidetakse.

§ 547

lg 1 näeb ette vastutuse teo eest, mis rikkus majandusja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.2004. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 nõuet. Õigusakti ja selle sisu väärteoprotokolli kandmine annab rikkujale teavet sellest, millist õigusvastast tegu talle ette heidetakse ja võimaluse isikul ennest kaitsta. Õigusnormi kui sätte väärteoprotokolli ümberkirjutamine ei ole kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumine vaid seadusest tulenevalt kohustuslik tegevus. Õigusnormi väärteoprotokollis märkimata jätmine oleks olnud oluline rikkumine, mida tulnuks hinnata kaitseõiguse rikkumiseks. Väärteoprotokoll on koostatud teo toimepanemisest kümnekonna minuti möödumisel Kaare bussipeatuses. Ka menetlusalune isik ise on väärteoprotokolli antud ütlustes nimetanud sama koha, Kaare bussipeatuse, kus kontrollid reisijaid ja teda kontrollisid. Nendel asjaoludel ei näe kohus mingit vastuolulisust väärteoprotokollis teo toimepanemise koha määratlemisel bussipeatuse ja –liini numbri teabe olemasolul. Augustamata talong kinnitab sõiduõigust tõendava dokumendi puudumisele selle dokumendi nõutaval viisil 7 märgistamata jätmisel. Sõidutalongil on vastav märge teabena olemas. Sõitja tahe talongi kompostris augustamisega märgistada tõendab teadmist märgistamise vajadusest. Põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, et väärteoprotokollis puudub VTMS § 69 lg 2 p 6 tulenev nõue, mille kohaselt tuleb protokolli märkida, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta. VTMS § 69 lg 2 p 6 järgi nõutav märke peab väärteoprotokolli kandma vaid juhul, kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse. VTMS § 83 sätestab kaks juhtumit, mil väärteoasja arutab maakohus. Neist kumbagi juhtumit ei esine. Vara konfiskeerimist ei toimunud ja

§ 547lg 1 ei näe ette karistuseks aresti mõistmist.

Mitte millegagi ei ole põhjendatud kaebuse väited, et kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ning seetõttu ei tuvastanud kohus VTMS § 150 lg 1 p 8 rikkumist. Otsuses esitatud järeldused on tõenditega kooskõlas, selgesti jälgitavad ja arusaadavad. Teo spetsiifikat arvestades ei ole selle pikemalt kirjeldamine vajalik. Nele Reial on varem karistamata isik. Arvestades temal tahtluse puudumist väärteo toimepanekuks ja ettevaatamatuse kergemat liiki, peab kohus võimalikuks väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kohus tühistab VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse. Ene Muts Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.