lg 1I, mootorsõidukit Mazda Xedos 6 registreerimisnumbriga xxx, liikudes Tallinnas mööda Rummu teed Kose tee poolt suunaga Pirita tee poole, hakates tehniliselt korras sõiduautoga Rummu tee 2 juures sooritama vasakpööret Selveri parklasse, kuid kuna ta ei olnud läbinud ARK-is sõidukijuhi koolitust, ei omanud ta piisavalt teadmisi liikluseeskirjast, mille tõttu ei veendunud enne manöövri sooritamist, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid /LE § 91/, ei andnud teed vastassuunas otse Pirita tee poolt Kosemetsa tee suunas mööda eesõigusega teed liikunud mootorrattale Aprilia RSV1000R registreerimisnumbriga xxx, sõites mootorrattale ette, mille tagajärjel sõitis mootorratas sõiduauto paremale küljele sisse /LE § 156/, põhjustades järgmised rasked tervisekahjustused mootorratta juhile LR: parema reieluukaela killustunud murru, reie alaotsa (keskpidise põntjätke) ja põlvekedra hulgikillulise lahtise murru, ajuvapustuse, 16.,
lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. Oma tegevusega pani Margus Kaldjärv toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KOHTULIK UURIMINE Süüdistatav Margus Kaldjärv tunnistas end kohtuistungil osaliselt süüdi, arvas, et õnnetuse põhjustas tema ja kannatanu kaassüü. Kohtuistungil oma viimases sõnas tunnistas, et liiklusõnnetus juhtus ikkagi ainult tema süül, palus kergemat karistust. 2 Kohtuistungil ütlusi andes selgitas, et mõned kuud enne avariid ostis auto, pigem emale, kuna isa raske haiguse tõttu oli teda vaja vahepeal arsti juurde viia, dokumentide järgi kuulus auto talle, peale liiklusõnnetust müüs auto maha. Juhtimisõigust ei ole, käis autokoolis ,kuid enne kohtuotsust ei tahtnud lube taotlema hakata. Sellel õhtul tuli rumal mõte autoga poodi sõita , oli sõbra pool ja koos otsustati sõita Pirita Selverisse. Õnnetus juhtus õhtul, , oli juba pime, kas liiklusõnnetuse kohal tänavavalgustus põles, ei mäleta. Teekate oli heas olukorras, ilm oli kuiv.Tahtis keerata Rummu teelt vasakule Pirita Selveri parklasse . Süüdistatava väitel oli tema ees rida autosid, mis tahtsid pöörata peateele s.t. Pirita teele. Leiab, et veendus manöövri ohutuses ja asjaolu, et tal load puudusid, ei olnud liiklusõnnetuse põhjuseks. Mootorratast vastas-suunast lähenemas ei näinud, nägi hetke, kui mootorratas hakkas pidurdama, tuli väga suure kiirusega.Arvas, et mootorratta kiirus oli kusagil 80 km/h, sest on sõitnud rolleriga 50 km/h ja mootorratas tuli tunduvalt kiiremini. M.Kaldjärv arvas ka, et kuna Aprilia on võimas masin, siis arvatavasti sõitis mootorrattur Opelist, mis tuli vastassuunavööndist ja mida ta umbes 80 m kauguselt nägi, mööda, kuna pidurdusjälg oli suhteliselt tee ääres. Prokurör kohtuistungil leidis, et liiklusõnnetus toimus Margus Kaldjärve süül. Margus Kaldjärvel puudus juhtimisõigus, puudus ka kogemus pimedas sõitmisel. Liiklustehnilise ekspertiisiga tuvastati mootorratta arvestuslik sõidukiirus enne kokkupõrget sõiduautoga ning ekspertarvamusest tulenevalt ei ületanud mootorrattur sõidukiirust. Prokurör taotleb Margus Kaldjärv süüdi mõista ja karistada sanktsiooni keskmises määras s.o. vangistusega, mida ei pöörata KarS § 74 sätteid kohaldades täielikult täitmisele, kui M.Kaldjärv ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ning kohustusi kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Lisakaristust M.Kaldjärve osas kohaldada ei saa, kuna juhtimisõigus tal puudub käesoleva ajani. Süüdistatava kaitsja kohtuistungil leidis, et Margus Kaldjärv’e tegu on õigesti kvalifitseeritud. Möönas, et liiklustehniline ekspertiis annab kõige otsesema ja täiuslikuma pildi toimunud liiklusõnnetuse asjaoludest. Juhib oma kaitsekõnes tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks ei oma tähtsust asjaolu, et süüdistataval puudus juhtimisõigus ja tema sõidukogemused olid väikesed, see ei mõjutanud kaitsja arvates õnnetuse toimumist ja tagajärgi. Teiseks juhib kaitsja tähelepanu sellele, et ekspertiisiga on tuvastatud mootorratta arvestuslik sõidukiirus, mis oluliselt ei ületanud lubatut, kuid õhku jääb küsimus, kas mootorratta väiksemal liikumiskiirusel oleks olnud tagajärjed sama rasked või mitte. Kolmandaks väärib tähelepanu erinevused kannatanu ja süüdistatava ütlustes mootorratta liikumistrajektoori kohta. Ekspertarvamuse kohaselt ei liikunud mootorrattur keset oma sõiduvööndit ,vaid paremal tee ääres, mis annab tõepärasuse süüdistatava ütlustele, et mootorrattas tegi paremalt eesliikuvast sõidukist möödasõitu ning M.Kaldjärvel oli raske ette aimata sellist mootorratta manöövrit. Taotleb karistusmäära kergendamist ja tingimisi vangistuse kohaldamist ilma käitumiskontrollita. Kannatanu LR andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt peab end liikluses hoolikaks juhiks, kiiruseületamise eest karistada saanud ei ole. Mootorrattaload on alates 1986.a ja autojuhiluba alates 1988.a. Õnnetuse ajal sõitis teed, kus õnnetus toimus, igapäevaselt nii auto kui mootorrattaga, see on tema kodutee. Liiklusõnnetusest mäletab seda, et tegi peatuse Pirita tee bensiinijaamas ja väljudes sealt keeras Pirita teelt paremale Rummu teele, asus teele kodu poole teele. Selveri teeotsale jõudes tuli vastu mitu autot, milledest üks keeras vasakule, mootorrattale ette. Ei mäleta, et mootorratta sõidusuunas oleks teisi sõidukeid liikunud. Pärast pööret Pirita teelt Rummu teele kannatanu Rummu teel möödasõite ei sooritanud, sõitis üsna ühtlaselt sõiduraja keskel, ei „vingerdanud“ - ei liikunud mootorratta asukohta tee telgjoone ja teepeenra suhtes. Sõitis tavalise linnakiirusega 50 km/h, mis on Rummu teel ka kiirusepiirang. Enne 3 kokkupõrget nägi vastassuunast tulemas mitut autot, rattale ette keeranud auto võis jääda enda ees liikunud auto varju ja kannatanu ning talle ette keeranud sõidukijuht ei pruukinud üksteist näha. Vastu liikunud autode liikumiskiirust hinnata ei oska, ei tea, kas vastutulnud autol oli suunatuli sisse lülitatud. Õnnetusest on kaks mälupilti – et auto oli järsku ees ja et hoidis pidurit. Arvab, et vajutas nii esi- kui tagapidurit. Pidurduse intensiivsust hinnata ei oska, pidurdusaeg jäi väga lühikeseks. Mootorratas oli tehniliselt täiesti korras, on automaattuled, seega põlesid kõik vajalikud tuled. Kandis vastavat turvavarustust, -riietust ja kiivrit. Õnnetuse kohal oli nähtavus kaunis keeruline, sündmus toimus mändide all, tee ilme on üsna laiguline ja teel on ülevalt tulles väike kühm, tsiklit võis olla keeruline märgata. Ei oska öelda, kas tänavavalgustus põles või mitte, ilm polnud ei pime ega valge. Liiklusõnnetuses tekkinud põlve- ja puusavigastused tekitasid tagajärjed kogu eluks. Avariiga tekkinud materiaalset kahju täpsustada ei oska, kindlustusandja ei ole ütluste andmise ajaks kahju hüvitanud. Pärast õnnetust mootorrattast juhtida ei saa, ehkki füüsiliselt oleks see vist võimalik. . Kohtuistungil avaldatud tunnistaja VP’i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste (toim lk 34) kohaselt sõitis tema liiklusõnnetuse toimumise ajal töölt koju, Selveri bensiinijaamast väljus tema ees mootorratas, mis pöördus paremale Kose tee poole. Tunnistaja liikus mootorratturiga samas suunas, kiirusega u 30-40 km/h. Mootorratas liikus tunnistaja sõidukist veidi kiiremini. Tunnistaja nägi, kuidas mootorrattur paiskus õhku, tunnistaja seiskas oma sõiduki ja jooksis sündmuskohale, sinna tuli veel paar meest. Tunnistaja JR kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 3 aastat tagasi toimunud liiklusõnnetuse ajal Margus Kaldjärve, kes on tema lapsepõlvesõber, autos kaasreisijaks. M.Kaldjärv oli just oma auto tööle saanud ja tuli tema poole koju, oli vaja poes käia ja Margus oli nõus sõitma. Ilm oli hea, vihma ei sadanud ,juba hämardus. Tunnistaja väitel ei näinud ka tema, et vastassuunas tulnud Opeli ees oleks mootorratas olnud. Tee oli tühi, kui nad hakkasid vasakpööret Selveri parklasse tegema. Korraga käis pauk ja tuuleklaasi eest lendas mööda mootorrattur. Arvab, et mootorratta kiirus oli tunduvalt suurem lubatust. Teadis, et sõbral juhtimisõigus puudub, juttu oli autokoolis käimisest, kuid see ei takistanud autosse istumast, sest teadis M.Kaldjärve sõiduoskusi päris hästi. Pärast kokkupõrget ei saanud tema kohe autost välja, sest temapoolne uks oli kinni kiilunud, sai välja juhipoolsest uksest peale seda, kui Margus Kaldjärv oli välja läinud. Kui kannatanut läks vaatama, lebas kannatanu muru peal. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid 06.09.2006.a liiklusõnnetuse aktist nr 2405 (toim lk 2) ja skeemist (toim lk 3), samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotomaterjalist (toim lk 10-13) nähtub, et 06.09.3006.a kell 21:03 sooritas sõiduauto Mazda reg. numbriga XXX, mida juhtis Margus Kaldjärv, Tallinnas Rummu tee 2 vasakpöörde, mille ajal toimus sõiduauto ning mootorratta Aprilia reg. numbriga XXX, mida juhtis LR, kokkupõrge, mille tagajärjel mootorratas deformeerus täielikult ning LR sai kehavigastusi. Kokkupõrkele eelnevalt liikus mootorratas Pirita tee poolt suunaga Kosemetsa tee suunas ning sõiduauto vastassuunas. Kokkupõrke järgselt asus sõiduauto Rummu teega ristuva ja Pirita tee poolt vaadates paremal asuva Selveri parklasse viival sissesõiduteel suunaga parkla poole, sõiduauto paiknes vasaku esinurgaga kohakuti sissesõidutee Kosemetsa poolse teeservaga, tagumise vasaku nurgaga 1,2 m samast teeservast Kosemetsa tee poole ning 1,8 m Rummu tee parempoolsest servast sõidutee keskosa poole. Mootorratas asetses Mazda parema külje kõrval maas suunaga Kosemetsa tee poole, juhtrauaga Rummu tee parempoolsest katkendjoonest 0,9 m kaugusel sõiduteel ja tagumise rattaga 1,6 m kaugusel samast katkendjoonest. Mootorratta alt läbi, sõiduauto tagumise parempoolse nurgani, viis kaarjalt 10,3 4 m pikkune pidurdusjälg, mille alguspunkt oli 1,0 m kaugusel Rummu tee parempoolsest teeservast suunaga Pirita tee poolt Kosemetsa tee poole. Vaatlus toimus kell 21:55-22.20 pimedal ajal, tee oli valgustatud tänavavalgustusega. Õnnetuse toimumise kohas Rummu teel kahesuunaline liiklus, sõidutee kaetus asfaltbetoonkattega, tee horisontaalne, ilma aukudeta ja kõrgemate kohtadeta, teekate oli kuiv. Rummu tee kogulaius õnnetuse toimumise alal 7,9 m, paremalt ääristab teed pidevjoon, sellest 0,5 m kaugusel teeserv. Rummu teel kahe sõidusuuna vahel pidevjoon, Selveri parklasse viiva sissesõidu tee kohal pidevjoone asemel katkendjoon. Sõiduauto Mazda XXX vaatlusprotokollist (toim lk 6-7) nähtub, et sõidukil oli mõlkis parem esitiib ja purunenud parem esirehv. Mootorratta Aprilia xxx vaatlusprotokolli (toim lk 8-9) kohaselt oli sõidukil purunenud esikondel, juhtraud, esituled ja tahavaatepeeglid, rooliseadme seisukorda ja käsipidurit (esipidurit juhtraualt) oli võimatu kontrollida, jalgpidur avaldas vajutades piduripedaalile vastusurvet ja vabastades liikus jalgpiduripedaal esialgsesse asendisse tagasi. Rehvide seisukord vastas nõuetele. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 416 (toim lk 29-32) sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati LR 13.12.2006.a läbi viidud ekspertiisi käigus tervisekahjustustena parema reieluukaela killustunud murd; reie alaotsa (keskpidise põntjätke) ja põlvekedra hulgikilluline lahtine murd, ajuvapustus, 16., 36. ja 47. hambakrooni murd; siseelundite - maksa ja parema neeru - põrutus. Nimetatud luumurdude järgselt pärast taastusravi lõppu sedastati LR jätkuvalt parema puusa traumajärgne kontraktuur (kokkutõmbumine), samuti parema põlveliigese kontraktuur ja parema reie- ning tuharalihase kõhetumus. Parema alajaseme funktsiooni taastamiseks viidi läbi parema reieluukaela ja parema põlveliigesesiseste kildmurdude metallosteosüntees. Parema reieluu alaotsa ja põlvekedra lahtine hulgikilluline murd põlveliigese traumaatilise avamisega oli elule ohtlik tekitamise ajal ja sellele järgnevalt. Kõigi nimetatud tervisekahjustuste paranemisperioodi kestvus on mitte vähem kui 4 kuud, mis on raske kehalise haiguse tunnus, ja need võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 06.09.2006.a ja asjaoludel tömbi vägivalla toimel liiklusõnnetuse käigus - auto otsasõidul mootorratturile, kusjuures esmane löök lokaliseerus autokere välisosadega mootorratturi parema puusa-põlve piirkonda. Liiklustehnilise ekspertiisiakti nr. LL-231-09/3876 17.11.2009.a. /II kd. lk. 32-36/ ekspertarvamuse kohaselt oli tehniliselt reaalne järgmine kokkupõrke toimumise mehhanism s.o. mootorratta Aprilia RSV 1000R reg. Märk xxx asend kokkupõrke hetkel tee suhtes on määratud tema pidurdusjälje ja kraapejäljega teekattel. Kuivõrd pidurdusjälg kulgeb tema tagarattast mööda(juht pidi kasutama esiratta pidurit) ning kraapejälg lõikub pidurdusjäljega ja algab selle kõrvalt paremalt , on tehniliselt reaalne,et mootorratas paiknes kokkupõrke hetkel praktiliselt mõlema rattaga pidurdusjäljel. Kokkupõrkel on mootorratas paiskunud ümber parempoolsele küljele ja sõiduk on pöördunud päripäeva nihkudes tagarattaga pidurdusjäljest kõrvale vasakule. Kokkupõrke kohast mootorratas tee pikisuunas praktiliselt edasi liikunud ei ole. Sõiduautost Mazda Xedos 6 reg. märk xxx tehtud fotodelt nähtub, et tema juhtrattad on kokkupõrkejärgselt pööratud vasakule. Nimetatud asjaolu ja kõike eelnevat arvestades on sõiduauto Mazda ja mootorratta Aprilia tehniliselt reaalne paiknemine kokkupõrke hetkel sõiduteel toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 8,2 rekonstruktsiooni skeemidel 1 ja 2. Ekspertarvamuse p.2 kohaselt oli mootorratta Aprilia RSV 1000R reg. märk xxx arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne pidurdusjälge ca 54 km/h. Ekspertarvamuse p.3 kohaselt oli mootorratta Aprilia RSV 1000R reg. märk xxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel ca 35 km/h. Ekspertarvamuse p.4 kohaselt alates sõiduauto Mazda Xedos 6 reg. märk xxx poolt tee mõttelise telgjoone ületamisest puudus akti uuri- 5 muslikus osas tehtud arvutuste kohaselt mootorratta Aprilia RSV 1000R reg. märk xxx juhil lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrke kohta sõiduautoga Mazda. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Margus Kaldjärv’ele on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Liiklusnõuete rikkumiseks on käesolevas asjas LE § 91ja § 156 ning
22 lg 1 nõuete rikkumine. Vastavalt süüdistusele sõitis Margus Kaldjärv’e juhitud sõiduk liikluseeskirja nõuete rikkumise tagajärjel ette eesõigusega mööda teed liikunud mootorrattale, mida juhtis LR, mille tagajärjel sai viimane raske tervisekahjustuse. Kohus, kuulanud üle kannatanu ja tunnistaja JR, tutvunud teise tunnistaja VP’i (surnud ) eeluurimisel antud ütlustega, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et Margus Kaldjärv’e poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, Margus Kaldjärv’le süüks pandav tegu vastab KarS § 422 lg.1 sätestatud teo süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning et Margus Kaldjärv on teo toimepanemises süüdi. KarS § 422 lg 1 kohaselt karistatakse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi ja või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, kuni viieaastase vangistustega. Mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõuded ehk sõidukiga liiklemisele ja ekspluateerimisele kehtestatud nõuded tulenevad liiklusseadusest (
) ja liikluseeskirjast (LE). LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 156 kohaselt peab juht pöörates vasakule või tagasi andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul.
lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest nähtub ka KarS § 422 lg 1 koosseisu subjektiivse tunnuse -tahtlus esinemine koosseisupärase teo ning ettevaatamatus sellega põhjustatud tagajärje suhtes. Margus Kaldjärv istus sõidukirooli, omata selleks juhtimise õigust ,samuti tuvastati kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus, et isikul olid vähesed juhtimiskogemused ning just sellel põhjusel toimus liiklusõnnetus, milles sai raske tervisekahjustuse LR. Tuginedes liiklusteh-nilise ekspertarvamusele ei rikkunud mootorratta Aprilia RSV 1000R reg. märk xxx juht liiklus-eeskirja nõudeid, ei ületanud lubatud sõidukiirust /arvestuslik sõidukiirus oli ca 54 km/h enne pidur-dusjälje algust ning kokkupõrke hetkel 35 km/h. Samuti ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et mootorrattur oleks teinud eesliikuvast Opelist paremalt möödasõitu, vaatamata sellele, et ta liikus oma sõidurea paremas ääre lähedal, kuid sõiduteel. Need süüdistatava kaitsja väited on ümber lükatud Opeli juhi VP’i eeluurimisel antud ütlustega (V. P suri 22.12.2006.a. ), mille kohaselt sõitis mootorratas tema ees ja kui tema liikus kiirusega 30-40 km/h, siis mootorratas pisut kiiremini ning need tunnistaja eeluurimisel antud ütlused ühtivad ka liiklus-tehnilise ekspertarvamusega tooduga, et mootorrattur ei ületanud sellel teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust.Oletuslik on ka kaitsja seisukoht, et väiksema kiirusega sõites võinuksid mootorratturi vigastused olla väiksemad. On üldteada , et mootorrattur liikluses on vähem kaitstud liikleja võrrel-des autoga ning seetõttu ei saa teha oletusi , millise kiirusega liigeldes oleksid liiklusõnnetuse tagajärjed võinud olla kergemad. 6 Kriminaalasja materjalidest ei nähtu Margus Kaldjärv’e käitumises teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ja tema poolt KarS § 422 lg 1 koosseisupärase teo toimepanemine on leidnud täielikku tõendamist, seega tuleb Margus Kaldjärv talle süüks pandava teo toimepanemises süüdi tunnistada ning teda selle eest karistada. Karistuse mõistmine KarS § 422 lg 1 näeb sanktsioonina ette kuni 5-aastase vangistuse. Kohus juhindub karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja kohtuvaidlustes avaldatud kahetsus , karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning lähtudes prokuröri esitatud karistustaotlusest, leiab kohus, et mõistetava karistuse eesmärke on võimalik saavutada vangistusega, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele . Kohus peab võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada Margus Kaldjärve’ vangistusega tingimisi ning katseajaga KarS § 73 sätteid rakendades s.o. ilma käitumiskontrolli nõueteta , seda ülaltoodud põhjendustel. KarS § 50 lg 1 p.1 alusel kohaldatakse reeglina liiklusalaste kuritegude eest karistuse mõistmisel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist . Antud juhul ei saa kohus lisakaristust kohaldada, kuna isikul puudus kuriteo toimepanemise ajal ja kuni käesoleva ajani mootorsõiduki juhtimise õigus.
lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Eelnevast tuleneb, et igal inimesel mootorsõiduki juhtimisõigust automaatselt olemas ei ole, seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval . Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul olemas ei ole. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.