KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2009, Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-16130 (07940000011) Kohtunik Anu Erni

§ 1lg 3 kohaselt jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba.

RMK Avinurme metskonna kvartali XX er 16 pindalal 1900 m2 (0,19 ha) oli ülepinnaliselt laiali mootorsõidukeid, nende osasid, sealhulgas ka rehve, muid ehituslammutus-, olme-, plast- ja metalljäätmeid. Selline olukord kestis kuni 2008, sest 03.10.2007 RMK Avinurme metskond tegi ettekirjutuse rikkumine kõrvaldada tähtajaga 05.11.2007. Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p 3 järgi kuuluvad mootorsõidukid, nende osad, sealhulgas ka rehvid Jäätmeseaduse § 25 lg 1 mõistes probleemtoodete hulka, kuna need jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Samuti puudusid Ida Virumaal, Avinurme vallas, RMK Avinurme metskonna kvartalil XX er 16 Raivo Villersi poolt rajatud omavolilise romusõidukite jäätmekäitluskohas keskkonnaministri 8 juuli 2004 määrus

§ 3

ettenähtud romusõidukite kogumiskohale ja lammutuskojale esitatavad nõuded, mille kohaselt romusõidukite kogumiskoht peab olema ümbritsetud taraga; varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega; pinnaga, mille kate ei lase läbi vett; varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega; hoiuruumid või rajatised osade ja ohtlike jäätmete ladustamiseks; konteinerid akude, filtrite, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks; mahutid romusõidukitest eraldatud vedelike ja gaaside eraldi kogumiseks ja ladustamiseks; eraldatud alad kasutatud rehvide ja muude tuleohtlike osade ladustamiseks; kaal. Raivo Villers, täites RMK Avinurme metskonna kvartali XX er 16 pindalaga 1900 m2 oleva metsamaa killustikuga ja rajades sinna romusõidukite jäätmekäitluskoha, on rikkunud Metsaseaduse1 § 35 lg 1 p 1 (kehtivad avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas piirangud), mille kohaselt ei tohi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustada, samas tohib viibida metsas metsa püsivaid jälgi jätmata ja metsaomaniku nõudeid järgides. Vastavalt Metsaseaduse § 67 lg 2 p 6 tekitatakse keskkonnale kahju, kui risustatakse metsa sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil ning sellisel juhul arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju Metsaseaduse § 67 lg 8 p 1 kohaselt 100 krooni risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta. Seega on Raivo Villersi ebaseadusliku romula rajamisega Ida Virumaal, Avinurme vallas, RMK Avinurme metskonna kvartali XX er 16 keskkonnale tekitatud kahju 1900x 100= 190 000 krooni. Peale selle Raivo Villers omamata keskkonnaministri 8 juuli 2004 määrus

§ 1

lg 3 kohaselt jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba rajas 2003-2004 ebaseadusliku romusõidukite jäätmekäitluskoha Ida-Virumaal, Avinurme vallas, Avinurme külas, maaüksuse xxx eraldusele 1 pindalaga 1470 m2. Eeltoodud asukohta oli koondatud mootorsõidukeid, nende osasid, sealhulgas ka rehve, muid ehituslammutus-, olme-, plast- ja metalljäätmeid. Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p 3 järgi kuuluvad mootorsõidukid, nende osad, sealhulgas ka rehvid jäätmeseaduse § 25 lg 1 mõistes probleemtoodete hulka, kuna need jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Samuti puuduvad Ida-Virumaal, Avinurme vallas, Avinurme külas, maaüksuse xxx eraldusel 1 Raivo Villersi poolt rajatud omavolilise romusõidukite jäätmekäitluskohas Jäätmeseaduse § 29 lg 4 alusel vastuvõetud keskkonnaministri 8 juuli 2004 määrus

§ 3

ettenähtud romusõidukite kogumiskohale ja lammutuskojale esitatavad nõuded (loetletud eespool) Vastavalt Metsaseaduse § 67 lg 2 p 6 tekitatakse keskkonnale kahju, kui risustatakse metsa sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil ning sellisel juhul arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju Metsaseaduse § 67 lg 8 p 1 kohaselt 100 krooni risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta. Seega on Raivo Villersi ebaseadusliku romula rajamisega Ida-Virumaal, Avinurme vallas, Avinurme külas, maaüksuse xxx eraldusele 1 keskkonnale tekitatud kahju 1470x 100= 147 000 krooni. Kokku on Raivo Villers oma ebaseadusliku tegevusega keskkonnale tekitanud kahju 337 000 krooni. Seega Raivo Villers pani toime looduskasutus- või saasteloata tegutsemise, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise s o KarS § 363 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.Seega Raivo Villers pani toime inimese tervisele või keskkonnale ohtlike kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või keskkonnale s o KarS § 367 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Tuvastatud asjaolud ja põhjendus. 2.

1. Raivo Villers end süüdi ei tunnistatud. Süüdistatav Raivo Villers andis ütlusi, et süüdistuses nimetatud kohtades oli temale kuuluv tehnika, masinate varuosad ja muud asjad. Veskinõmme maaüksuse tee on tema maa, sest ta maksis xxx 6000 krooni. Selle ääres olevad asjad ei olnud seega võõra maa peal. Ka RMK maal olevad autod, osad jm olid tema ja ta poegade omad. Need seisid seal aastaid. RMK töötajad olid ammu sellest teadlikud. Siis, kui tuli Keskkonnainspektsiooni korraldus kõik ära koristada, viis ta asjad riigimaalt xxx tee äärde. Praeguseks on kõik koristatud. Keskkonnakahju ta ei tekitanud. Mingit romuautode lammutuskohta ta ei pidanud, seepärast ei olnud tal ka mingeid lubasid vaja. 2.2.Kannatanu esindaja U L ütluste kohaselt kontrollimisel selgus, et Avinurme alevikus xxx maaüksusel olev metsamaa 0,147 ha oli muudetud vana tehnika ladustamise kohaks. Avinurme metskonna kvartali 094 eraldusel 16 pindalaga 0,19 ha oli rajatud vana tehnika hoiustamise ja lammutamise platsiks. Sellega oli rikutud Metsaseadus (MS) § 35 lg 1 p 1 sätteid - Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides. RMK on selgitanud, et riigimetsas sellise platsi rajamisega on nende huve kahjustatud ja nende käest ei ole küsitud kas on võimalik sinna rajada seda platsi või mitte. MS § 67 lg 2 p 6 alusel kahju - metsa on risustatud sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisin ja keskkonnale tekitatud kahju arvestuse aluseks on MS § 67 lg 8 p 1 mille kohaselt on kahju arvestamise määraks 100 krooni ühe ruutmeetri kohta Veskinõmmes tekitatud kahju summas 73.200 krooni ja riigimetsas kahju 190.000 krooni. Kokku on keskkonnakahju 263.200 krooni. 2.3.Kannatanu esindaja E K andis ütlusi: Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p 3 järgi kuuluvad mootorsõidukid ,nende osad, rehvid 25 lg 1 mõistes probleemtoodete hulka, põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Selleks ,et seaduse kohaselt käidelda probleemtoodet Villers pidi taotlema vastavat litsentsi ja jäätmeluba. Need dokumendid seaduse kohaselt väljastab Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium väljastab litsentsi peale selle saamist Keskkonnaamet väljastab loa. Selleks ,et saada keskkonnaametilt ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi, on vaja täita keskkonnaministri nr 89 romusõidukite käitlemise nõuded. On romusõidukite kogumise nõuded, koha nõuded jne. Avinurme metsakvartalil ja Veskinõmme maaüksusel ei olnud tagatud kõik need keskkonnaministri määrusega nõutud nõuded. Samuti sündmuskoha vaatluse protokollides ,mis oli koostatud 18 09 ja 21 11 ( lk 5-39, 44-64 ) on näha fotode peal kogu see ebaseaduslik tegevus. Samuti 21 11 keskkonnainspektsiooni poolt oli võetud , kuna oli tuvastatud maa peal hulgaliselt naftatoodetega reostatud alasid, oli võetud proovid. Riigimetsas neli proovi ja võrdluseks oli võetud proov puhtast metsast. Oli tehtud ekspertiisimääruse ja toimiku lk 72-74 on analüüside aktid. Määruse kohaselt naftasaaduste kogunorm on 500 mikrogrammi pinnases. Kui vaadata analüüside akte siis on näha proov näiteks nr. 1 - naftaproduktide sisaldus 1010 mikrogrammi kilos, jne. Proov ,mis oli võetud võrdluseks puhtalt pinnaselt oli sisaldus 200 mikrogrammi kilos. Võrdlusproov on number
2. Sündmuskoha vaatluse protokollis 21 11 on kirjeldatud sündmuskoht, seal on ladustatud igasugused jäätmed, isegi olmejäätmed. Mootorsõidukid olid üksteise peale ladustatud, seal liikumine võis ohustada elu. Kui vaadata fotosid, mis on tehtud ( toimiku lk 17 ) siis neid võiks nimetada olmejäätmeteks. Tunnistajad R K ja R K andsid ütlusi, et R K kuulub V maaüksus, mille kõrval asub Raivo Villersi krunt. Raivo Villers maksis aastaid tagasi R K 6000 krooni selle eest, et omanik lubaks tal teha tee oma krundile K maale. Selleks ta loa sai ja tee ehitas. Hiljem on Raivo Villers soovi avaldanud maad osta, kuid R K ei müü seda. V maaüksuse eest maksab maamaksu R K. Raivo Villers on temale ehitada lubatud ja tema kasutuses oleva V maaüksuse tee äärde ja metsa alla vedanud ja hoiab seal igasuguseid vanu autosid, kumme jm prügi. 2.4.Tunnistaja I K(K) ütluste kohaselt 2007 septembris avastas Keskkonnainspektsioon, et riigimaale ja ka eramaale on ladustatud mootorsõidukeid , neid seal osadeks võetud. Koostati sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tehti fotod. Kuna antud ajal oli ala kaetud mootorsõidukitega siis täpseid mõõtmisi teha ei olnud võimalik. Teisel korral käies nägi, et riigimaalt oli sõidukid ära veetud, aga V maaüksusel oli veel neid. Tehti täiendav mõõtmine- õnnestus mõõta see ala ,mis asus riigimetsa maal. Püüti mõõta ka Veskinõmme maal olevat reostatud ala, kuid kuna seal oli sõidukite tõttu see raskendatud. Mõõdeti nii täpselt kui sai ja tulemused kanti vaatlusprotokolli. Eile koos süüdistatavaga teostatud korduval mõõtmisel saime ala suuruseks, kus oli ladustatud mootorsõidukid on 732 ruutmeetrit. Metsatukk on 574 ruutmeetrit ja kogu välimine ring 1306 ruutmeetrit. Mõõdetud nurkmõõturi ja mõõdulindiga. Kuigi tehnika on kõrvaldatud, on olemas keskkonnakahju, sest seal olnud masinad olid osaliselt võetud osadeks, vihmavesi uhtus masinaosadelt õli, määrde pinnasesse. 2.5.Kohtuistungil avaldatud tõenditega on tõendatud: Sündmuskoha vaatlusprotokollide ja selle lisaks olevate fotode ning plaaniga (tl 5-39, 44-64) on tõendatud, et 21.11.2006 oli RMK Avinurme kvartali XXX eraldusel 16 vedelemas metsa all autokummid, metalltünnid, romu roostes mootorsõidukid ja sõidukite osad, autode numbrimärgid, olmeprügi jm. Sama oli ka Veskinõmme eraldusel
3. Maapinnal olid õlireostuse jäljed, millest võeti proovid Võrdlusproov võeti samas kohas reostamata maa-alalt. Analüüsi aktidega on tõendatud, et õlireostusega kohtadest võetud proovides oli naftaproduktide sisaldus kordades suurem kui võrdlusproovis ( tl 71-77). Vastavalt KKI poolt koos süüdistatavaga teostatud viimaste mõõtmiste tulemusele oli Veskinõmme maaüksuse jäätmetega reostatud ala pindala 732 m
4. Nende tõenditega on tõendatud, et Raivo Villers süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil, kasutas riigile ja eraisik R K kuuluvat metsamaad vastuolus MS § 35 lg 1 kehtestatud korraga ja ladustas sinna erinevaid jäätmeid, millest osa moodustasid romusõidukid, nende osad, olmejäätmed, autokummid, kemikaalide tünnid jm. Jäätmete käitlemiseks ei omanud ta JäätmeS § 73 sätestatud jäätmeluba.. Sel moel oli tema poolt jäätmetega risustatud 1900 m2 riigimaad ja 732 m2 Raivo Villersile kuuluvat eramaad, kokku 2632 m
5. Metsa risustamine on vastavalt MS § 67 lg 2 p 6 keskkonnale kahju tekitamine. § 67 lg 8 p 1 kohaselt arvestatakse metsa risustamisega sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil kahju 100 krooni risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta. 2632 m2 metsaala risustamisega tekitas Raivo Villers keskkonnale kahju 263200 krooni, mis on oluline kahju. Raivo Villersi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 järgi jäätmeloata (looduskasutusluba) tegutsemisena. 2.6.Raivo Villers tuleb KarS § 367 lg 1 järgi õigeks mõista süüteo tunnuste puudumisel, sest tema teos puuduvad kuriteo tunnused : romusõidukid ei ole JäätmeS § 6 lg 1, § 8 järgi ohtlikud jäätmed, kuigi Vabariigi Valitsuse
6. detsembri
7. a määrusega nr 352 sätestatud Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad ning Keskkonnaministri
8. juuli
9. a määrusega nr 89 kehtestatud Romusõidukite käitlusnõuded sätestavad nende käitlemise korrale samasugused tingimused kui ohtlikele jäätmetele. 3.Tsiviilhagi. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 263.200 krooni kuulub rahuldamisele. MS § 35 alusel tuleb Raivo Villersilt välja mõista looduskeskkonnale kuriteoga tekitatud kahju 263.200 krooni Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks. Vabastada arestist Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12.05.2008 määrusega arestitud Raivo Villersile kuuluv kinnistu - Ida-Viru maakonnas, xxx asuv elamumaa, katastritunnusega xxx. 4.Karistuse mõistmine. Raivo Villers on kriminaalkorras karistamata. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest lähtudes tuleb teda karistada KarS § 263 lg 1 sanktsiooni kergema karistusliigi- rahalise karistusega ning rahalise karistuse suurus määrata KarS § 263 lg 1 keskmisest väiksem - 100 päevamäära. Päevamäära suurusest 50 krooni lähtudes mõista talle karistuseks rahaline karistus 5000 krooni. 5.Menetluskulud. Vastavalt KrtMS § 180 lg 1 tuleb Raivo Villersilt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel –kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 129,60 krooni. Kohtunik Anu Ernits