KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12 jaanuar 2010 kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-19710 Kohtukoosseis Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Maksim Jeremejev’i apellatsioon sularaha 10 detsembri 2009 otsus konfiskeerimise osas RESOLUTSIOON Jätta Maksim Jeremejev’i apellatsioon Harju Maakohtu 10 detsembri 2009 otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD: Määrusele võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil sai või pidi saama teada kohtumäärusest. ASJAOLUD:
- Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Maksim Jeremejev süüdi KarS 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat ja 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28 september
- KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus Põhja PP tagatiskontol oleva sularaha summas
- 00 krooni. APELLATSIOON:
- Maksim Jeremejev oma apellatsioonis märgib, et pole nõus temalt äravõetud sularaha konfiskeerimisega kuna sellel rahal pole puutumust toimepandud kuriteoga. Sai selle raha töötu abirahana. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
- Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. M.Jeremejev’i apellatsioonis esitatu ei sisalda endas viiteid ülalnimetatud sätete rikkumisele.
- Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.Jeremejev on nõustunud koos kaitsjaga 27.
- 2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati M.Jeremejev’ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, M.Jeremejev ja kaitsja ( tl 59-60). Samal päeval sõlmisid prokurör, M.Jeremejev ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud muuhulgas ka äravõetud sularaha konfiskeerimine(tl 61-62).
- Kohtuistung toimus 10.
- 2009.Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ( t.lk. 69-70) arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on M.Jeremejev kohtu küsimustele vastates märkinud, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistataval oli võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud.
- Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest.
- KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao mingi sätte rikkumisele. M.Jeremejev’i poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-
- Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
- aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik süüdistatava M. Jeremejev’i apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale. Kohtunik IVI KESKÜLA