1-09-18043/6

(7)aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.03.2005.a. Aare Peebu esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 25.04.2005.a. otsusega rahuldamata. Tartu Maakohtu 01.03.2005.a. otsus jõustus 27.07.2005.a. Riigikohtu määrusega Aare Peebu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Tartu Maakohtu 20.09.2005.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-706/2004 mõisteti Aare Peebule KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 25.01.2005.a. otsuse (kriminaalasjas nr 1-917/04) ja Tartu Maakohtu 01.03.2005.a. otsuse (kriminaalasjas nr 1-706/04) kogumis, suurendades Aare Peebule Tartu Maakohtu 01.03.2005.a. otsusega mõistetud liitkaristust seitse

(7)aastat vangistust ühe

(1)aasta vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Aare Peebule liitkaristuseks kaheksa

(8)aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Aare Peebule Tartu Maakohtu 25.01.2005.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakantud osa, s.o üks

(1)aasta kakskümmend

(20)päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kuus

(6)aastat üksteist

(11)kuud kümme

(10)päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.03.2005.a. Kohtumäärus jõustus 03.10.2005.a. Aare Peebu karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 11.02.2012.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aare Peebu ära kandnud enam kui 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS § 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus Aare Peebu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Aare Peebu on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 05.08.1983.a. Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 204 lg 2 alusel mõisteti 2 aastat vabadusekaotust tingimisi 2 aastase katseajaga;
2. 25.06.1987.a. Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti 2 aastat vabadusekaotust;
3. 26.10.1987.a. Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti 3 aastat vabadusekaotust;
4. 14.01.1997.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2 aastase katseajaga;
5. 25.01.2005.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 323 ja § 120 alusel mõisteti 2 aastat vangistust. Aare Peebu on varem väärteokorras karistatud. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt on Aare Peebule vangistuse jooksul määratud kaks distsiplinaarkaristust: 24.12.2004.a. kartser 20 päeva, kuna viskas ametnikule läbi akna vett; 24.03.2005.a. kartser 10 päeva, kuna omas keelatud esemeid. Vangistuse jooksul viibis Aare Peebu kaks aastat psühhiaatrilisel sundravil Jämejala Psühhiaatriahaiglas, kust Tartu Vanglasse karistust edasi kandma saabus ta 18.08.2009.a. Hetkel saab Aare Peebu ambulatoorset ravi. Psüühiliste probleemide tõttu on talle määratud töövõimetus 80%. Isik on vabaduses olles omandanud hariduse 10 klassi ja vanglas olles õmblemise eriala (osa mooduleid läbimata) ning on huvitatud hariduse jätkamisest. Enda sõnul tuli Aare Peebu vabaduses majanduslikult hästi toime ning oli harjunud elama väheste vahenditega. Tartu Vangla andmetel Aare Peebu suhtes nõuded puuduvad ja ka isik ise ei oska oma nõuete suurust kommenteerida. Iseloomustuse kohaselt on Aare Peebu vangistuse ajal suhelnud oma õe Külli Johansoniga ja venna Aleksander Piiriga, samuti on kinnipeetava enda sõnul tal väljaspool vanglat üks kirjasõber. Kinnipeetava enda sõnul on ta tuttavatest võõrdunud, lähedasi pereväliseid kontakte on minimaalselt ja kriminaalse taustaga inimestega ta ei suhtle. Kinnipeetaval on üks täiskasvanud ja üks alaealine laps, kellega ta ei suhtle ja samuti ei suhtle kinnipeetav oma laste emaga. Suhtumine vanemlike kohustuste täitmisesse viitab kinnipeetava hoolimatule käitumisele, samuti võib toimiku andmetest nähtuvalt pidada isiku alkoholi tarvitamisest tingitud käitumist riskeerivaks. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, millega seoses on esinenud ka vägivaldset käitumist. Ette on tulnud ka agressiivset käitumist pereliikmete suhtes, mis võib eelkõige tõusta esile alkoholijoobes. Iseloomustuse kohaselt on Aare Peebu otsustanud lõpetada alkoholi tarvitamise, kuid ei soovi osaleda vastavateemalistes sotsiaalprogrammides. Kuritegelikku mõtteviisi kinnipeetav üldiselt ei poolda, kuid ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest arusaam on puudulik ja vestluse põhjal võib väita, et kinnipeetaval on kesine teiste inimeste õigustest arusaamise oskus – isik tunnistab oma tegu, kuid on veendunud selle õigsuses. Kinnipeetaval on mõningaid suhtlemisraskusi nagu silmavaade ja vestluse hoidmine. Enesevalitsust on kinnipeetav kaotanud harva, väidetavalt vaid mõnel üksikul juhul, kuid üldiselt suudab ta oma käitumist ette planeerida, samas viitavad kuriteoga seotud asjaolud impulsiivsusele ja samuti on intsidente esinenud vangistuses viibimise ajal. Probleeme on kinnipeetav võimeline märkama, aga nende lahendamise viisid on olnud ebaefektiivsed – vägivald ja alkoholi tarvitamine – ning teiste inimeste tunnetele tähelepanu pööramine ja oma tegude tagajärgede mõistmise oskus on puudulikud, isik keskendub ainult enda seisukohtadega kokku käivatele tulemustele. Aare Peebu vabanemisel on ohustatud ühiskond tervikuna, eriti aga tema viha alla sattunud isikud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui isik on alkoholijoobes ja ärritunud. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Aare Peebu ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna isik on hinnatud kõrgohtlikuks, teda on korduvalt karistatud, muuhulgas ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, vabaduses on isik korduvalt kuritarvitanud alkoholi ning tema seadusekuulekas toimetulek on tervislikust seisundist lähtuvalt kahtluse all. Kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt suhtles Aare Peebu enne vangistust oma ema ja õdedega ning sugulased on teda ka vangistuse ajal toetanud, kuid praeguseks on kinnipeetava ema surnud. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava õde K. J. valmis pakkuma vangistuse järgselt talle mõnevõrra sotsiaalset tuge, kuid eriti lähedaseks ta siiski nendevahelisi suhteid ei pea. Valla sotsiaaltöötaja sõnul oli koostöö Aare Peebuga isiku vabaduses viibimise ajal võimalik, kui isik oli kaine, kuid alkoholijoobes muutus mees vägivaldseks ja suhtlemine temaga oli võimalik vaid politseiniku juuresolekul. Sotsiaaltöötaja sõnul tunnevad pereliikmed Aare Peebu ees hirmu, kuna isiku käitumine pole ettearvatav ja seetõttu loobusid nad väidetavalt ka ema pärandist Aare Peebu kasuks. Vabanemise korral oleks Aare Peebul võimalik elama asuda talle kuuluvas korteris Võnnus, kus tuleks vaid elektriühendus taastada, muus osas on tingimused korteris elukõlbulikud. Hetkel on Aare Peebule psüühiliste probleemide tõttu määratud töövõimetus 80% ja seega oleks talle kindlustatud püsiv sissetulek. Aare Peebu õe ja valla sotsiaaltöötaja sõnul sai isik varem vabaduses olles majanduslikult hästi hakkama. Vangla andmeil Aare Peebu suhtes nõudeid ei ole, kuid kohtutäiturite infosüsteemi järgi on tema suhtes täitemenetluses nõudeid umbes 60 000 (kuuekümne tuhande) krooni ulatuses. Iseloomustusest nähtub, et Aare Peebul on 1995.a. diagnoositud alkoholisõltuvus, 2004.a. traumajärgne ajukahjustuse sündroom ja alkoholisõltuvus, 2007.a. orgaaniline luuline psühhoos ja alkoholisõltuvus ning Tartu Maakohtu 06.07.2007.a. otsusega kohaldati Aare Peebu suhtes psühhiaatrilist sundravi. Nimetatud otsuse tegemisel on kohus tuginenud kohtupsühhiaatria ekspertiisile, milles muuhulgas märgiti, et Aare Peebu toimetuleku tagamiseks sundravi järgselt on vajalik tugevalt kontrollitud sotsiaalne keskkond, milles oleks tagatud isiku pideva meditsiinilise toetusravi jätkamine. Sundravi lõpetati Tartu Maakohtu 06.08.2009.a. määrusega, kust nähtub et Aare Peebul puudub iseseisev haigusteadvus, esineb formaalne ravijärgimus ning tema raviarst peab vajalikuks tagada isiku ravijärgne psühhiaatriline toetusravi tugevdatud režiimiga ööpäevaringse järelvalvega hooldusasutuses. Kinnipeetava õe ja valla sotsiaaltöötaja hinnangul on Aare Peebu käitumine alkoholi tarbides teisi ohustav. Iseloomustuse kohaselt on kriminaalhooldusametniku arvates Aare Peebu uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid isiku psühhiaatrilised probleemid, alkoholitarvitamise muster vabaduses, puudulik arusaam ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest ja piiratud võime mõista teiste õigusi. Riskide maandamiseks on kriminaalhooldusametniku arvates vajalik, et isik ei tarvitaks alkoholi ja narkootikume ning alluks ettenähtud ravile. Aare Peebu kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda, tema kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Aare Peebu ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Aare Peebu varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas on teda mitmel korral karistatud reaalse vangistusega. Käesoleval ajal kannab Aare Peebu karistust isikuvastaste süütegude ja avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid. Kohus on varem korduvalt andnud Aare Peebule võimaluse kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid kinnipeetav on varasematel katseaegadel toime pannud uusi kuritegusid. Samuti on isikut käesoleva vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Aare Peebul vabaduses olemas kindel elukoht talle pärandatud korteris Võnnus ning tema õde on valmis pakkuma talle vangistuse järgselt mõnevõrra sotsiaalset tuge. Samas aga ei ole Aare Peebu suhted oma õega väga lähedased ja samuti puuduvad kohtule teadaolevalt kinnipeetaval lähedased suhted teiste isikutega. Sotsiaaltöötaja sõnul tunnevad Aare Peebu pereliikmed isiku suhtes mõnevõrra hirmu ja toimiku materjalidest nähtuvalt on ette tulnud agressiivset käitumist pereliikmete vastu. Aare Peebule on määratud töövõimetus 80% ja seega kindlustatud püsiv sissetulek. Kinnipeetava enda, tema õe ja Võnnu valla sotsiaaltöötaja sõnul sai Aare Peebu varasemalt vabaduses olles majanduslikult hästi hakkama. Samuti on Aare Peebu vanglas omandanud õmblemise eriala (mõned moodulid läbimata) ning tunneb huvi hariduse jätkamise vastu. Samas esineb aga isikul ka hoolimatut käitumist, mis väljendub vanemlike kohustuste mittetäitmises ja selles, et isikul puudub ülevaade tema suhtes esitatud täitemenetluses olevatest nõuetest. Isikul esineb mõningaid suhtlemisraskusi, ta pöörab vähe tähelepanu teiste inimeste tunnetele ja õigustele ning ei oska oma tegevust ja selle tagajärgi objektiivselt hinnata. Samuti on isikul olnud alkoholiprobleemid – tal on mitmel korral diagnoositud alkoholisõltuvus, varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamise tagajärjel on isik muutunud vägivaldseks. Enda sõnul on kinnipeetav otsustanud alkoholi tarvitamise lõpetada, aga samas ei soovi ta osaleda vastavateemalistes sotsiaalprogrammides tõhustamaks alkoholist loobumist. Seega jääb kaheldavaks, kas isik ka tegelikult soovib ja suudab alkoholi tarvitamise täielikult lõpetada. Alkoholi tarvitamise jätkamine aga on väga kõrgeks riskifaktoriks uute kuritegude sooritamiseks. Samuti on isikul psühhiaatrilised probleemid ja ta vajab enda ümber tugevalt kontrollivat sotsiaalset keskkonda ja psühhiaatrilist toetusravi, et tagada isiku sotsiaalne toimetulekut. Kuna isikul ei ole väga lähedasi sidemeid oma pereliikmetega ja samuti puuduvad sidemed teiste isikutega, kes saaksid pakkuda talle vajalikku tuge ja kontrolli psühhiaatriliste probleemidega tegelemiseks, siis jääb kaheldavaks, kas isik suudaks iseseisvalt, piisava kontrollita, vabaduses toime tulla ja käituda edaspidi õiguskuulekalt. Valla sotsiaaltöötaja saaks ilmselt küll pakkuda Aare Peebule tuge, kuid kaheldav on, kas sellisel viisil võimaldatav abi ja toetus oleks asjaolusid arvestades piisavaks ning samuti võib takistavaks teguriks osutuda see, kui isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Psühhiaatriliste probleemidega tegelemiseks vajaliku kontrolli ja piisava toetuse puudulikkuse tõttu ei ole Aare Peebu vabastamine käesoleval hetkel ilmselt otstarbekas ka isiku enda tervisliku seisundi ja hilisema toimetuleku huvides. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad seega psühhiaatrilised probleemid, varasemad probleemid alkoholiga ja tõenäosus alkoholi tarvitamise jätkamiseks, puudulik arusaam ühiskonna väärtustest ja oma tegude tagajärgedest ning oskamatus probleemidega adekvaatselt tegeleda. Erilise rangusega tuleb suhtuda isikute ennetähtaegsesse vabastamisse, kes on toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Aare Peebu karistatust iseloomustab just vägivaldsus ja eriline jõhkrus. Arvestades eelnevat elukäiku, tervislikku seisundit, käitumist karistuse kandmise ajal ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses olles on Aare Peebu ennetähtaegne vabastamine liiga ennatlik kuna ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on isiku poolt ära kantud karistusaeg veel liiga lühike, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, et lugeda karistuse eesmärke täidetuks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Aare Peebu (IK 36008182753) temale Tartu Maakohtu 01.03.2005.a. otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 20.09.2005.a. määrusega suurendatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista Aare Peebult KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada

(300)krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik