1-08-11834/12

(2)aastat kaheksa

(8)kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.07.2008.a. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 08.05.2009.a. Alates 28.10.2009.a. kannab Aleksandr Rudomjotov karistust Tartu Vanglas, kuhu ta toodi Tallinna Vanglast vastavalt 02.06.2009.a. tema suhtes koostatud paigutustaotlusele. Aleksandr Rudomjotovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 06.03.2011.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Aleksandr Rudomjotov on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Rudomjotov ära kandnud rohkem kui poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi rohkem kui kuus kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus Aleksandr Rudomjotovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Aleksandr Rudomjotov on varem 12 korral kriminaalkorras ja samuti väärteokorras karistatud. Tallinna Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Rudomjotovile vangistuse jooksul määratud kolm distsiplinaarkaristust: 16.12.2008.a. kartser 5 päeva kuna ei allunud vanglaametniku korraldusele; 20.07.2009.a. kartser 27 päeva kuna ei allunud vanglaametniku korraldusele; 18.09.2008.a. noomitus kuna segas vanglaametniku tööd. Iseloomustuse kohaselt ei ole Aleksandr Rudomjotovil lähedasi suhteid oma perekonnaga ega pereväliste isikutega, minimaalset kontakti hoiab ta vaid oma vanema õega, sõbrad puuduvad ja suhtlusringkond koosneb üldiselt kriminaalse taustaga isikutest. Kinnipeetaval on poeg, kuid vanemakohustusi ta ei täida ja lapse kasvatamises ei osale. Enne vangistust elas Aleksandr Rudomjotov juhuslikes kohtades, kindel elukoht puudus ja puudub ka vabanemisel ning tema Eesti Vabariigi elamisluba on kehtetu. Kinnipeetava enda sõnul on tal omandatud kesk- ja kutseharidus tisleri erialal Sindi erikoolis, kus ta viibis seoses käitumisprobleemidega lapsepõlves. Samuti on ta Rummu Vanglas omandanud elektriku eriala, kuid kinnipeetav ise ei näe hariduses ega enda ametialases täiendamises mingeid eeliseid. Enne vangistust töötas Aleksandr Rudomjotov aegajalt mitteametlikult ehitustöödel, kuid pikemaajalised töökogemused kindlas ametis puuduvad ning enne viimast vangistust teenis ta raha vaid kuritegelikul teel. Tallinna Vangla andmeil on isiku suhtes rahalisi nõudeid 85 156.21 krooni ulatuses. Kinnipeetav ise ei hooli oma tegude tagajärgedest, teeb sageli äärmiselt riskantseid otsuseid, väljendab järjekindlalt kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti ning vabandab oma käitumist üldiste asjaoludega, omamata seejuures süütunnet. Kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ta ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ja ei näe mõtet oma käitumise piiramiseks teiste heaolu nimel. Kinnipeetav võib kriisisituatsioonides väljendada agressiivsust, konflikti korral kasutada füüsilist vägivalda ning võib tõlgendada juhiseid või kriitikat solvanguna. Isiku hakkamasaamise variatiivsus on väike, tulevikuvaade ja maailmataju on ähmased ning ta kipub keskenduma lühiajalistele või kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi plaane. Kinnipeetav on mitme aasta jooksul tarvitanud narkootikume, ka vanglas, ja läbinud võõrutusravi, kuid jätkanud pärast ravi narkootikumide tarvitamist. Narkootikumide tarvitamise kahjulikkusest saab isik aru, kuid süüdistab olukorda ja õigustab ennast. Isik on mitu korda saanud autoavariis raskeid peatraumasid ja tal on esinenud enesehävituslikke hoiakuid, ta on minevikus tekitanud endale kehavigastusi. Narkootikumide võõrutusravil kohtus Aleksandr Rudomjotov pidevalt psühhiaatriga, kuid psüühikahäiret tal diagnoositud ei ole. Alkoholiga kinnipeetaval enda sõnade kohaselt probleeme ei ole ning vabaduses olles tarvitas ta alkoholi vahel harva. Iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Rudomjotov ühiskonnaohtlikkuse seisukohalt väheohtlik, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud kõrge risk isiku edaspidisteks seaduserikkumisteks. Peamiseks riskiteguriks on narkootikumide tarvitamine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, maksmata rahalised nõuded ja kindla elu- ja töökoha puudumine. Eelnevast tulenevalt ei toeta Tallinna Vangla Aleksandr Rudomjotovi tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Aleksandr Rudomjotovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna kriminaalhooldaja hinnangul ei ole selleks vajalikud eeldused täidetud ning isiku poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Rudomjotovi sotsiaalne võrgustik nõrk, sugulastega ta ei suhtle ja neist rääkida ei soovi, sõpru isikul ei ole ning suhtlusringi kuuluvad üldiselt kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetaval on poeg, kelle kasvatamises ta ei osale ja vanemakohustusi ei täida. Perekonnast suhtleb Aleksandr Rudomjotov vaid õega ja sedagi vaid juhul kui kinnipeetaval on midagi vaja. Õel puudub veendumus, et Aleksandr Rudomjotov hakkab vabaduses seadusekuulekalt elama. Isikul puudus enne vangistust kindel elukoht ning ka peale vangistust võivad tekkida raskused eluaseme leidmisega. Isiku dokumendid on kehtetud ning vanemad on rahvastikuregistri andmetel surnud. Aleksandr Rudomjotovil on olemas kesk-eriharidus, kuid tal puudub töökogemus ja töökohta vabaduses ootamas ei ole, seega on isiku materiaalne olukord raske ja puudub ka veendumus, et õde hakkaks teda peale vabanemist materiaalselt toetama. Aleksandr Rudomjotovil on esinenud enesehävituslikke hoiakuid, psüühikahäiret diagnoositud ei ole, kuid enesekahjustamise risk on olemas. Kinnipeetav on staažikas narkomaan, kes on narkootikume tarvitanud mitme aasta jooksul ja seda ka vanglas. Ta on läbinud võõrutusravi, kuid hakanud uuesti narkootikume tarvitama. Isik mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda ja õigustab ennast. Kinnipeetav kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirama pikaajalisi plaane, ning tema tulevikuvaade ja maailmataju on ähmased. Kriisiolukorras võib väljendada agressiivsust, kasutada vägivalda ning tõlgendada tema suhtes esitatud kriitikat või tegevusjuhiseid solvanguna. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, väljendab järjekindlalt kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti, tal puudub süütunne ning ta ei näe mõtet oma käitumise teiste heaolu nimel piiramiseks. Aleksandr Rudomjotovit on ka vanglas karistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumiste eest karistatud, mis viitavad sellele, et isik ei pruugi toime tulla käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Seega eelnevast tulenevalt on kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt isiku käitumist vabaduses mõjutavad negatiivsed asjaolud elu- ja töökoha puudumine, nõrk sotsiaalne võrgustik, narkosõltuvus, kriminaalse taustaga tutvuskond, vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatus, korduv kriminaalkorras karistatus, vägivaldsus ning kehtivate dokumentide puudumine. Isiku käitumist vabaduses mõjutavad positiivsed asjaolud kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt puuduvad. Aleksandr Rudomjotov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda, tema kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Aleksandr Rudomjotovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Aleksandr Rudomjotov varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas on teda seitsmel korral karistatud reaalse vangistusega. Samuti hulgaliselt väärteokorras. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Rudomjotov karistust isikuvastase süüteo toimepanemise eest. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid. Samuti on isikut käesoleva vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud allumatuse eest. Seega on kohtul alust kahelda selles, kas isiku poolt käesolevaks ajaks ära kantud karistus on olnud piisav täitmaks karistuse eesmärke ja mõjutamaks isikut edaspidi kuritegevusest hoiduma. Eriti ohtlikuks peab kohus, et isik on toime pannud erinevaid kuritegusid, mis on seotud vägivallaga. Selliste isikute ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb eriti rangelt suhtuda. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Aleksandr Rudomjotovil vabaduses olemas kindlat elukohta ega töökohta. Isiku materiaalne olukord on raske, tema varasem töökogemus on puudulik, enne käesolevat vangistust on ta raha teeninud kuritegevusega ja tema suhtes on täitemenetluses rahalisi nõudeid. Aleksandr Rudomjotovil puuduvad lähedased suhted perekonna või pereväliste isikutega, kes saaksid teda materiaalselt ja emotsionaalselt toetada ning tema suhtevõrgustik koosneb üldiselt kuritegeliku taustaga isikutest. Isikul esineb enesekahjustamise risk ja ta ei tunneta ennast ühiskonna liikmena. Eelnevast nähtuvalt leiab kohus, et isiku vabanemise järgsed elutingimused ja võimalused ei ole kohased isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja katseajal käitumiskontrollile allutamiseks. Aleksandr Rudomjotov on pikka aega tarvitanud narkootikume ja osalenud ka võõrustusravi, kuid pärast selle läbimist narkootikumide tarvitamist jätkanud, samuti on ta narkootikume tarvitanud vanglas. Tallinna Vangla poolt Aleksandr Rudomjotovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikke mõjusid, kuid õigustab ennast ja süüdistab olukorda. Samuti ei hooli ta oma tegude tagajärgedest, vabandab oma käitumist üldiste asjaoludega ja väljendab järjekindlalt kriminaalset hoiakut. Isikul puudub süütunne ja ta võib konflikti korral muutuda agressiivseks ning kasutada füüsilist vägivalda. Eelnevast tulenevalt on kohtul kahtlusi selle kohta, kas isik oskab objektiivselt hinnata oma tegusid ja nende tagajärgi ning oma käitumist vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele ja väärtustele suunata. Samuti suurendab isiku narkosõltuvus seadusvastase käitumise riski kuna sõltuvushäirest tulenevalt, ja legaalsete vahendite puudumisel, on väga tõenäoline, et isik võib narkootikumide ostmiseks hakata raha teenima kuritegelikul teel. Samuti on isik varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning arvestades materjalidest nähtuvalt isiku hoiakuid ja mõtlemist käesoleval ajal, ei ole kohtul alust arvata, et isik oleks oma käitumist selles osas muutnud. Arvestades eelnevat elukäiku, tervislikku seisundit, käitumist karistuse kandmise ajal ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses olles ei pea kohus põhjendatuks Aleksandr Rudomjotovi ennetähtaegset vabastamist kuna puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole täidetud Aleksandr Rudomjotovi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused selles osas, et isikul puudub kindel elukoht, mis omakorda on negatiivseks asjaoluks isiku katseajaks käitumiskontrollile allutamisel, mida KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral teha. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Aleksandr Rudomjotov (IK 37208020273) temale Harju Maakohtu 07.05.2009.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista Aleksandr Rudomjotovilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada

(300)krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik