1-09-2470/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2470 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Taotlus kandmata karistuse täitmisele pööramine Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Linda Paap Süüdimõistetu/ Raino Õun isikukood: 38210112788 elukoht: xxx kriminaalhooldusalune Prokurör RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75 lg 3, KrMS §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 1, kohus määras:
3. Jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Linda Paap’i taotlus.
4. Kergendada Raino Õunale Tartu Maakohtu
5. märtsi 2009.a. kohtumäärusega (muudetud Tartu Maakohtu
6. novembri 2009.a. määrusega) määratud kohustust, so heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt 300.- krooni ulatuses ja vabastada Raino Õun kohustusest perioodiks, mil tal puudub töö tegemise võimalus ja ta on töötuna registreeritud Eesti Töötukassas. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kriminaalhooldusametniku taotluse sisu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Linda Paap taotleb erakorralises ettekandes, et kohus pööraks täitmisele Raino Õunale Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest süüdimõistetu ei ole täitnud kuriteoga tekitatud kahju heastamise maksekohustust igakuiselt 300 krooni ulatuses. Kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et kui jätta kõrvale R. Õuna poolt toimepandud rahalise kohustuse osaline mittetäitmine, siis on katseaeg kulgenud edukalt ja ta ei pea R. Õuna ühiskonnale ohtlikuks isikuks. Süüdimõistetu seisukoht R. Õun kinnitas kohtus, et talle pandud rahalise kohustuse mittetäitmine tuleneb objektiivsetel põhjustel ilmnenud majandusraskustest. Prokurör seisukoht Prokurör on seisukohal, et kuivõrd KarS § 76 lg 5 kohaselt tuleb kontrollnõudeid rikkunud isik saata kandma kandmata karistuse osa, siia formaalselt tuleks kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada, kuid käesolevas asjas ilmnenud objektiivseid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Linda Paap’i poolt esitatud taotlus on küll seaduslik ja igati põhjendatud, kuid tuleb konkreetseid asjaolusid arvesse võttes jätta rahuldamata. Kohus, ära kuulanud nii kriminaalhooldusametniku poolt kohtule edastatud informatsiooni kui ka R. Õuna poolt avaldatu, on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole mõistlik pöörata kandmata karistuse osa täitmisele. R. Õun on rikkunud tema poolt ennetähtaegsel vabanemisel võetud kohustust tasuda kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt 300 krooni ulatuses. Ülejäänud kohustused ja eesmärgid on R. Õuna poolt täidetud korrektselt, kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et katseaega saab lugeda muus osas edukaks ning see on täitnud oma eesmärgi. R. Õun on hetkel töötu, kuigi on end töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas. R. Õun selgitas, et töötutoetus ja riiklik lastetoetus on tema ainuke sissetulek, millest peab piisama nii tema kui ka lapse ülalpidamiseks, seepärast ei ole tal võimalik täita rahalist kohustust 300 krooni ulatuses. Süüdimõistetu kinnitas, et asub esimesel võimalusel hüvitama igakuuliste maksetena talle määratud rahalist kohustust. Kohus on seisukohal, et ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanenud isikult tuleb nõuda, et ta elaks õiguskuulekalt, kuid samas ei pea kohus õigeks, et kohustuse rikkumine, mis ei tulene süüdimõistetu pahatahtlikkusest, peaks ilmtingimata tingima paranemise teele asunud isiku vanglasse tagasi saatmise. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et R. Õun on katseaja lõpuks suutnud asuda selliselt oma elu korraldama, et on tekkinud suur lootus, et ta suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Lisaks soovib R. Õun leida tööd ning soovib hüvitada talle pandud rahalise kohustuse. Kohus on veendumusel, et katseaja eesmärk on suunata vanglast vabanenud isikut normaalsele elule ja kui isik on asunud selle tee algusesse, siis oleks tema tagasisaatmine vanglasse konkreetsel juhul kohtu meelest seaduse sätte mõtte vastane. Seega peab kohus põhjendatuks anda R. Õunale võimaluse jätkuva katseaja jooksul näidata, et tema usaldamine polnud alusetu ja et ta on oma elu suuteline juhtima ning elama õiguskuulekalt. Kohus vabastab R. Õuna talle pandud rahalise kohustuse täitmisest 300 krooni ulatuses töötuse perioodiks. Rutt Teeveer Kohtunik 2