← Eesti

4-09-14746/6

4-09-14746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7.detsembril 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Väärteoasi Erast Gontšarov kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa 13.07.2009..a. otsusele väärteoasjas nr 2302,09,010205; Menetlusosalised kaebuse esitaja Erast Gontšarov (ik 33910040286), elukoht: xxx; Kaitsja Vladimir Buldakov kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132 p 1; 133-135 otsustas: 1. Jätta Erast Gontšarov´i kaebus rahuldamata, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa poolt 13.07.2009.a väärteoasjas nr 2302,09,010205 tehtud otsus jätta muutmata. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 23.detsembril 2009.a. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa poolt 13.07.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt Erast Gontšarov rikkus Liikluseeskirja § - de 91; 105 ja § 227 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et Erast Gontšarov 26.11.2008.a. kell 21:05 Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Mustakivi tee 17 asuvas Prisma parklas juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses, mille tagajärjel sõitis otsa tema taga pargitud s/a MB reg.märk 2 xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju IM’le. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa on Erast Gontšarov suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § - dest 56 lg 1 ja § 63 lg 3, väärteomenetluse käigus menetleja raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud, isiku poolt toime pandud väärteo luges kohtuväline menetleja tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku tähelepanu juhtinud sellele, et LE § 227 kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja(

  1. d)on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja sellele alla kirjutanud. Vastutuse LE § 227 rikkumise eest näeb ette LS § 7431 lg 1. Kohtuväline menetleja võtnud arvesse liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastuste asukohti asus seisukohale, et tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral liiklusoludesse pidi menetlusosaline isik tajuma asjaolu, et toimus liiklusõnnetus. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu on menetluse käigus kogutud materjalidega sh. liiklusekspertiisi aktiga nr. LT-11-09/52 tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning karistatav LS § 7417 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale ka selles, et seevastu LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on vaadeldav iseseisva teona ning sellise teo eest tuleb määrata eraldi karistus. Erast Gontšarov’ile määrati LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o. 720,00.- krooni, LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900,00.- krooni ning VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti menetlusaluselt isikult Erast Gontšarov’ilt välja menetluskulud kogusummas 2100.- krooni. 28.07.2009.a. esitas Erast Gontšarov Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tarmo Pajumaa poolt 17.07.2009.a. väärteoasjas 2302,09,010205 tehtud otsusele, juhindudes VTMS § -dest 115 ja 132 lg 3 taotleti kaebuses Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna väärteoasja nr. 2302,09,010205 otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kohtule esitatud kaebuses on Erast Gontšarov märkinud, et tema vaidlustab eelmärgitud otsust tervenisti, selgitades, et tema ei ole talle süüksarvatavaid väärtegusid toime pannud st. tema ei ole pannud toime 26.11.2008.a. liiklusõnnetust. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et otsuse tegemisel on rikutud süütuse presumptsiooni juhtides kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt VTMS § 4 ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Samuti juhti kaebuse esitaja kohtu tähelepanu sellele, et tema süülisuse tõenditena on kasutatud vigastatud sõiduauto omaniku tunnistaja ütlusi ja liiklusekspertiisi akti nr LT-11-09/52. Kaebuse esitaja asus seisukohale, et antud juhul on tema ja tunnistaja ütluste konkurents, märkides, et tunnistaja on huvitatud isik, kuna viimane on vigastatud sõiduauto omanik. Samuti leidis kaebuse esitaja, et ekspertiisiakti alusel ei saa tõsikindlalt tuvastada, kas 26.11.2008.a. toimunud liiklusõnnetus toimus sõiduautode Volvo V40 reg.märk XXX ja MB reg. märk xxx osavõtul. 3 Eeltoodut arvestades asus kaebus esitaja seisukohale, et otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt tõendeid, kohtueelne menetleja ei võtnud arvesse tema – Erast Gontšarov ütlusi, otsus on rajatud vaid huvitatud isiku tunnistaja ütlustele ja ekspertiisiaktidele, mille kohaselt ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, mil moel tekitati sõiduautole MB vigastused. Samuti ei saa ekspertiisiakti alusel teha järeldust, et sõiduauto MB reg. märk XXX juht tekitas kahju sõiduautole Volvo V40 reg. märk XXX. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.10.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Erast Gontšarov selgitas, et tema jääb esitatud kaebuse juurde ja midagi lisada tal ei ole. Kaitsja Vladimir Buldakov kordas 19.10.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil kaebuses märgitut, et tema kaitsealune vaidlustab otsust ja leiab, et selles asjas on tema ja tunnistaja ütluste konkurents, asudes seisukohale, et tunnistaja on huvitatud isik, kuna viimane on sõiduauto kasutaja, samuti ei saa ekspertiisiakti alusel tuvastada, kas liiklusõnnetus toimus Volvo ja Mercedes Benz osavõtul. Kohtuväline menetleja märkis, et nemad vaidlevad esitatud kaebusele vastu. Kaebuse esitaja Erast Gontšarov selgitas kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et ta ei tea ega ka ei kinnita, et sel päeval 26.12.2008.a võis ta olla Mustakivi Keskuse juures, märkides, et ta ei pane oma käike kirja, aga, kui ta autot seal nähti, siis võis ta tol päeval seal olla. Auto vigastused on fikseeritud, kus need saadud on ta ei tea. Ta kirjutas ka liiklusõnnetuse aktis, et ta ei saa nõustuda sellega, et ta seda seal parklas tegi, tema autot võis ju hoopis teine auto vigastada. Põhjus, miks ta ei teatanud politseisse oli see, et siis ta ei teadnud vigastusest. Ta ei teadnud, miks politsei ta välja kutsus, alles seal politseis sai ta teada, et teda kahtlustatakse parklas teisele autole vigastuste tekitamises. Tema autol olid nii väikesed kahjustused, et ta lihtsalt ei märganud neid. Ta ei tea ka seda, kas need vigastused tema autole tekkisid 26.12.2008.a. Ta autol on igasugu kriimustusi ka praegu, mida ta ei tea, millest või millal need tekkisid. Ta ei ole neid ka kõrvaldanud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.12.2009.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja DB kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja on talle tuttav seoses 2008.a. novembris toimunud avariiga, vihavaenu tal ei ole, selgitades, et 26.11.2008.a parkis ta oma sõiduauto Mercedes parkimisplatsile. Ta tuli kauplusest välja ja nägi, kuidas teine auto tagurdas tagumise osaga vastu ta autot. Teine auto hakkas ära sõitma. Tema – DB oli liiga kaugel, pakid olid käes ja ta ei jõudnud enne kohale, kui teine sõiduk oli ära sõitnud. Ta istus autosse ja hakkas teisele autole järgi sõitma. Seda momenti ta nägin, kui auto vastu tema – DB’i autot tagurdas. Ekspert andis 07.12.2009.a. kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema on koosseisuline ekspert, eriala nimetus on autotehnika ja staaži on tal aastast 1996.a. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele andis ekspert selgitusi selle kohta, et tema jääb oma ekspertiisiaktis antud arvamuse juurde. Sellele arvamusele jõudis ta jälgede vaatlusel. Jälgede võrdlemisel st. jälgede paiknemine, ulatuse, iseloomu võrdlemisel jõutaksegi tulemuseni. Sellele arvamusele jõudis ta vigastuste võrdlemisel. „Võimalust, et teine auto need vigastused tekitas“, selle kohta ütleks ta nii, et eksperdile esitatakse sõiduk ja vigastuste analüüsil jõutakse järeldusele, et kas need konkreetsed vigastused võisid olla tekitatud sõiduki poolt, seda kas võis mõni teine sõiduk olla, siis vastab ta, et oleks tulnud esitada teine sõiduk ekspertiisiks. Nagu arvamuses on öeldud, „et võivad olla tekitatud“. 4 Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja Vladimir Buldakov märkis, et nemad jäävad oma esitatud kaebuse juurde ja paluvad tühistada otsus, selgitades, et nemad leiavad, et otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt tõendeid, arvesse ei ole võetud Gontšarovi ütlusi. Ekspertiisiakti alusel võib väita ka vastupidist, et B tekitas tema kaitsealuse sõiduautole kahjustused, tunnistaja ei osanud nimetada ka sõiduauto marki. Samuti esitab ta kohtule õigusabi kulud ja palub need vastaspoolelt välja mõista. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Erast Gontšarov midagi lisada ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esitaja palus kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata, asudes seisukohale, et ekspertiisitulemustega ja B ’i ütlustega on menetlusaluse isiku süüd väärteo toimepanemises tõendatud. Lisaks uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud ja avaldatud tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Avariitalituse vanemkonstaabel Annely Loik 08.12.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akti LÕ nr 2864 ja selle juures olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et märgitud kuupäeval on koostatud Mustakivi tee 17 olevas Prisma parkas, Tallinnas, Harju maakonnas toimunud avariikohta akt. Nimetatud akti kohaselt liiklusõnnetuses osalejateks olid Erast Gontšarov, sõidukiga Volvo V40 reg. märk XXX, mootorsõiduki omanikuks isik ise ja DB sõidukiga MB reg. märk XXX, mootorsõiduki omanikuks IM. Toimunud liiklusõnnetuse tulemusel fikseeris menetleja mootorsõidukite esmased kahjustused ja nimelt – Volvo V40 reg. märk XXX esinesid kriimustused tagumisel pampril vasakul pool ja paremal pool ning Mercedes Benz reg. märk XXXesines esi – ja tagauksel paremal pool mõlk; DBi poolt omakäeliselt kirjutatud ja Põhja Politseiprefektuurile 26.11.2008.a. esitatud selgitust liiklusõnnetuse kohta, millistes isik selgitab toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid ja nimelt 26.11.2008.a. kell 21.05.a. kui tema väljus kauplusest nägi ta, kuidas ta autole tagurdas Mustakivi tee 17 Prisma parkas otsa teine auto ja lahkus kiiresti, ta hakkas autole järgi sõitma aga kaotas silmist ja siis helistas 110; Teine auto oli valget värvi universaalkerega Volvo või Honda Civic, registreerimisnumber võis olla XXX. Poliisi väljavõtet, millisest nähtub, et sõiduauto Mercedes Benz reg. märk XXXomanikuks on IM ning kindlustuspoliisi sõlmijaks on DB, kindlustusandjaks IF Eesti Kindlustus ning sõiduauto Volvo V40 reg. märk XXX omanikuks on Erast Gontšarov, kindlustusandjaks aga BTA Kindlustus Eesti filiaal; Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemkonstaabel Annely Loik 06.01.2009.a. koostatud ekspertiisimäärust, millisest nähtub, et menetleja juhindudes KrMS § 95 lg 3; 105 lg 1 ja 106 määras eelpool märgitud kuupäeval liiklustrassoloogia ekspertiisi, ekspertideks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid, eksperdi käsutusse anti liiklusõnnetuse nr 2864 materjalid ja eksperdile esitati järgmised küsimused: 1. Kas sõiduauto Mercedes Benz reg märk XXXvigastused paremal pool esi – ja tagauksel on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Volvo V40 reg märk XXX tagumise pamperiga (parempool) ja 2. Kas eeltoodud sõidukitel olevate vigastuste alusel on võimalik tuvastada liiklusõnnetuse tekkemehhanismi; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert 04.06.2009.a. koostatud ekspertiisiakti nr LT-1109/52, (sh fototabeleid ja ekspertiisiakti vene keelset tõlget), millise ekspertarvamuse punktides 1-2 nähtub, et sõiduauto MB reg märk XXX vigastused paremal pool esi – ja tagauksel võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Volvo V40 reg märk XXX tagastange parempoolse nurgaga 5 ning liiklusõnnetuse tekkemehhanismi ei ole üldjuhul üksnes sõidukitel esinevate vigastuste alusel võimalik tuvastada; Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemkonstaabel A. Loik 16.06.2009.a. koostatud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrust, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval menetleja juhindudes VTMS § 212 määras lugeda väärteoasjas nr 2302,09,010205 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1131726 blokis „Menetlusalune isik“ alablokis „Juhiluba seeria number“ õigeks ET389671 ning määruse koopia saata menetlusalusele isikule Erast Gontšarov’ile; Menetlusaluse isiku Erast Gontšarov suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et isikut ei ole karistusregistrisse kantud; KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistaja ütlused, eksperdi selgitused ekspertiisiaktis antud arvamuse kohta ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab et hoolimata sellest, et Erast Gontšarov end väärtegude toimepanemises süüdi ei tunnista, on talle inkrimineeritud väärtegude toimepanemine Erast Gontšarov´i poolt tõendatud ja ta on neis väärtegudes süüdi. Tunnistajana üle kuulatud DB andis ütlusi kokkupõrke asjaolude kohta, Prismast väljudes nägi ta, et tema pargitud sõidukile tagurdas otsa teine sõiduk, mis lahkus sündmuskohalt. Oma kirjalikus selgituses, mis oli esitatud politseile vahetult pärast sündmuse toimumist – 26.11.2008. kell 21.59, kirjeldas DB avarii põhjustanud sõiduki värvi, marki ja registreerimisnumbrit nii täpselt, kui see talle meelde jäi. Nende andmete pinnalt tuvastas politsei, et liiklusõnnetuses osalejaks võis olla Erast Gontšarov´ile kuuluv sõiduk Volvo V40 registreerimisnumbriga XXX. Sõidukite vaatlusel fikseeriti mõlema sõiduki vigastused, need on fotografeeritud. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis andis ekspert arvamuse, et sõiduauto MB reg märk XXXvigastused paremal pool esi – ja tagauksel võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Volvo V40 reg märk XXX tagastange parempoolse nurgaga. Oma kaebuses ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlustes eitab Erast Gontšarov avarii põhjustamist. Samas on teiste kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega kohtu arvates tõendatud, et teiseks sõidukiks, mille juht põhjustas liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, oli just Erast Gontšarov´ile kuuluv sõiduauto Volvo XXX. Kohtu arvates on Erast Gontšarov´i väited selles, et tema ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, paljasõnalised ja ennast õigustavad. Erast Gontšarov ei eita, et sõiduk Volvo kuulub temale ja ta kasutab seda ainuisikuliselt, samuti ei eita ta seda, et käib sageli Mustakivi Prismas ja võis seal viibida ka 26.11.2008.a, kuigi ei saa seda ka kinnitada. Samas ei ole Erast Gontšarov väitnud, et keegi teine oleks võinud tema auto roolis olla. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 7417 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Erast Gontšarov, kes tagurdamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses, põhjustas 26.11.2008.a. tema poolt juhitud sõidukiga liiklusõnnetuse, mille käigus tekitati vigastusi sõiduauto MB reg märk XXXparemal pool esi – ja tagauksel. Sellise käitumisega põhjustas sõiduautot Volvo juhtinud Erast Gontšarov varalise kahju IM’le. Kuna Erast Gontšarov tagurdas oma sõidukiga otsa seisvale objektile, millele tekkisid eelpool nimetatud vigastused ja tunnistaja DBi ütluste kohaselt sõitis 6 seejärel liiklusõnnetuse sündmuskohalt kiiresti minema, siis ei pea kohus põhjendatuks kaebuse esitaja väidet, et ta ei olnud teadlik, et oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Liiklusseaduse § 7431 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Tingimused, mille puhul ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, on kirjeldatud LE § 227. Nimetatud sätte kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(
  2. d)on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Eelnevalt asus kohus seisukohale, et Erast Gontšarov põhjustas 26.11.2008.a liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja, siis oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liikluseeskirja, mille § 225 p 1 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti peatuma võimalikult kiiresti ning § 227 kohaselt õnnetusest teatama politseile kui kahju saaja ei ole teada. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlustatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.