(vabanes karistuse kandmiselt 06.12.2005.a.), elukoht Xxx (vahi all alates 15.10.2008.a.) ARTUR OVSJANNIKOV, isikukood 38503250346, kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati Harju Maakohtu 24.03.2009.a. otsusega
4,8 järgi liitkaristusega vangistusega 7 a 1 k 23 p. (kannab karistust alates 05.12.2008.a.). Elukoht xxx Süüdistus Aleksei Kuvšinovil
2, § 415 lg 1, § 121, § 266 lg 2 p. 3- § 25 lg 2 Artur Ovsjannikovil
lg 1 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Aleksei Kuvšinov
2 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat 6 kuud. Süüdi mõista Aleksei Kuvšinov
Süüdi mõista Aleksei Kuvšinov
Süüdi mõista Aleksei Kuvšinov
3 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksei Kuvšinovile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg: 09.05.2007.a., 03.05.2008.a. – 04.05.2008.a., kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 15.10.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista Artur Ovsjannikov
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2008 – 05.12.2008.a., s.o. 3 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetud kandmata karistus kaetuks Harju Maakohtu 24.03.2009.a. otsusega mõistetud karistusega (7 aastat 1 kuu 23 päeva) ja mõista liitkaristuseks 7 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada Harju Maakohtu 24.03.2009.a. otsusega mõistetud karistuse kandmise algusest - 05.12.2008.a. AS Maket Kinnisvara poolt esitatud tsiviilhagi summas 3594.- krooni jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Aleksei Kuvšinovilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, - kaitsjatasu 14012.65 krooni, - ekspertiisitasud kokku 19 197.- krooni (viis lõhkeaine ekspertiisi maksumust kokku 10037 krooni, ½ detonaatoriga seotud DNA ekspertiisi maksumusest - 4015 krooni, ½ lõhkeseadeldise ekspertiisi maksumusest – 825 krooni, jäljeekspertiisi maksumus – 4320 krooni) KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 72 270.- krooni riigi kanda. Välja mõista Artur Ovsjannikovilt riigituludesse: - ekspertiisitasud kokku 4840.- krooni (1/2 detonaatoriga seotud DNA ekspertiisi maksumusest – 4015 krooni ja ½ lõhkeseadeldise ekspertiisi maksumusest - 825 krooni), - kaitsjatasu 5532.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. 2 Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele selgitusse märkida süüdistatava nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-09-4205 ja tekst „ kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)musta värvi piklik kott, sõrgkang ja suured punaste käepidemetega lõiketangid (asuvad Põhja PP Ida PO asitõendite hoiuruumis) – hävitada, 2) lõhkeaine proovid, 3 suitsukoni, pakend pulbrilise ainega, plastikkarp, papitükk, veekeetja kasutusjuhend ja väike paberileht, klaaspurgi killud, plekist anum, kile tükk, papist veekeetja karp, metallist/plekist pudel punaste venekeelsete kirjetega, kilekott, läbipaistev kilekott, kolm ajalehte, ajalehe leht, kilekott K-MARKET, RIMI kilekott koos puutükiga, Stockmanni kilekott, õlakott, mobiiltelefoni Nokia aku, labidas (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada. 3) 2 DVD-plaati ja 1 CD-plaat menetlustoimingute videosalvestustega (asuvad kriminaalasja toimiku juures ) – jätta kriminaalasja juurde. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Aleksei Kuvšinov´it süüdistatakse selles, et tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 lg 1 p-dele 2, 3, 4, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks ning jättes täitmata LMS § 4 lg-s 3 tuleneva kohustuse teatada viivitamatult lõhkeaine leiust politseile, soetas 2008.a septembris kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ebaseaduslikult leidmise teel Tallinnas, Männikul asuvalt endise sõjaväeosa territooriumilt ja Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Hooldekodu tee lähistel asuvast metsast LMS § 3 lg 1 p 2 tähenduses lõhkeainet - trotüüli suures koguses (rohkem kui 200 g), s.o kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks koma seitse (2872,7g = 831,1g +291,4g +1463,5g +286,7g) grammi ning käitles alljärgnevalt: - trotüüli tükikesi kogumassiga 831,1 grammi, hoidis A. Kuvšinov kohtueelses menetluses tuvastamata ajast, kuid mitte varem, kui 2008.a septembrist ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis, Tallinnas, Xxx trepikojas (kuhu jäävad korterid vahemikus 35 – 46) asuvas hoiuruumis, kust need 16.10.2008.a toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti; - trotüüli kogumassiga 2041,6 grammi, mille Aleksei Kuvšinov kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui nädal peale eelnimetatud lõhkeaine trotüüli leidmist, sulatas Tallinnas, Xxx maja vahetus läheduses Pirita jõe kaldal ühte
Samuti tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt LMS § 14 lg 1 p-dele 2, 3, 4, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks ja jättes täitmata LMS § 4 lg-s 3 tuleneva kohustuse teatada viivitamatult lõhkeaine leiust politseile, omandas leidmise teel mitte varem kui 2008.a septembris Tallinnas, Lasnamäe linnaosas asuvast metsast ühe
Samuti tema, 03.05.2008 ajavahemikul alates kella 19.00 kuni kella 19.40 Tallinnas Xxx asuvas korteris ja sama maja trepikojas lõi OM’t rusikaga ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades OM’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo, kolju ja nimme põrutuse ja randmete nikastuse. Sellega Aleksei Kuvšinov pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o.
Samuti tema, ühise eesmärgi nimel grupis koos Nikolai Karetini ja Sergei Alhimenkoviga püüdis 09.05.2007.a kella 06.00 paiku ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, füüsilist jõudu kasutades ning kaasa võetud sõrgkangi abil garaažiuksele sisseehitatud lukustust lahti murdes, tungida Tallinnas, XXX asuvasse OV kuuluvasse garaažiboksi nr 41, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna oli sunnitud garaažile läheneva meesterahva tõttu sündmuskohalt lahkuma. Sellega pani Aleksei Kuvšinov oma tahtliku tegevusega toime grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise katse, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, s.o. pani toime
lg 2 p 3 –
4 Artur Ovsjannikov´i süüdistatakse selles, et tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 lg 1 p-dele 2, 4, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks, omandas ebaseaduslikult ajavahemikul 5.-10. september 2008.a Tallinnas Xxx asuva Meka Kaubanduskeskuse vahetus läheduses Alekesi Kuvšinov´i käest võõrandamise teel 500.krooniga ühe
Nimetatud detonaatori toimetas Artur Ovsjannikov 2008.a oktoobris kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ebaseaduslikult hoiule, s.o vastuolus LMS § 34 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele; lõhkematerjali ei tohi jätta valveta; lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis, Tallinnas Xxx–35, kust see 24.10.2008.a politseiametnike poolt toimetatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Sellise tegevusega pani Artur Ovsjannikov toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmise ehk käitlemise, mis on kvalifitseeritav
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatavad tunnistasid end täielikult süüdi nendele esitatud süüdistustes ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Järgnevalt analüüsib kohus tõendeid kuriteoepisoodide kaupa. Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine
2 järgi Aleksei Kuvšinovi ütluste kohaselt korjas ta lõhkeaine trotüüli tükikesi 2008.a. septembris Männiku polügoonilt. Neid sai kokku umbes 3-4 kg. Lõhkeaine tükid pani oma seljakotti, mille asetas Tallinnas XXX korteri esikus asetsenud puidust kasti peale. Nädal hiljem sulatas kivikesi Pirita jõe ääres. Sulatatud aine valas mahlapakkide sisse, saades niiviisi ühe liitrise ja kaks 200g mahlapaki täit sulamit. Pakid viis XXX korterisse, võttis pakendid sulami ümbert ära ja pakkis sulami tükid igaühe eraldi ajalehe sisse. Need pani uuesti seljakotti ja viis XXX trepikoja hoiuruumi. Peale läbiotsimist viis ta koos Vladislav Akuliniga trotüüli sulami pakid metsa ja peitis liiva alla. Enne seda oli ta ühe lõhkeaine V.Akulinile andnud, kes tõi selle peale teiste pakkide metsa peitmist tagasi. Selle paki pani ta XXX korteris vannitoa ukse taha olevale kastile. Aleksei Kuvšinovi süü lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises on tõendatud: • Xxx trepikojas asuva hoiuruumi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt paiknes hoiuruumi keskel papist karp veekeetja logoga. Karbis oli ilma kaaneta klaaspurk, milles olid pruunikad murtud aine tükid ja plekist anum, milles samuti pruunikad murtud aine tükid (I kd. lk. 16-25); • Pruunikate aine tükkide vaatlusprotokolliga on tõendatud, et neid oli koguseliselt 0, 84 kg (I kd. lk. 26-29); • Xxx trepikojas asuva hoiuruumi täiendava vaatluse protokolli kohaselt leiti sealt metallist/plekist pudel venekeelse kirjega ja punast värvi papist karp raamatutega ja kahe väikese pruunika aine tükiga (I kd. lk. 30-31); • Pirita jõe kalda vaatlusprotokolli kohaselt leiti jõe kalda vahetust lähedusest kõrkjatest valge –punasekirju kilekott, milles oli venekeelse ajalehe sisse pakendatud pruunikas ainetükk (1. kd. lk. 32-38); • Lasnamäel tühermaal läbiviidud vaatlusega tuvastati, et tühermaal suurema paekivi tüki all asus üks sangadega kilekott, milles oli üks väiksem pakend venekeelse ajalehe sisse 5 • • • • • • • • pakendatud pruunikas-lillaka ainetükiga. Tühermaal oli ka teine kilekott, milles omakorda kilekoti ja ajalehe sisse mähitud pruunikas-lillakas ainetükk (I kd. lk. 41-50). Eksperdiarvamusega lõhkeaine ekspertiisiaktis nr. AL-1353-08/5262 on tõendatud, et Xxx trepikojas asuvast hoiuruumist äravõetud kaks pruunikat värvi aine tükki on trotüül kogumassiga 6,7 g. ( I kd. lk. 60-62); Eksperdiarvamusega lõhkeaine ekspertiisiaktis nr. AL-1375-08/5361 on tõendatud, et XXX trepikoja hoiuruumist leitud klaaspurgis, plekist anumas ja jõe ääres ajalehes olnud aine tükid sisaldavad lõhkeainet trotüüli kogumassiga 1115,8 g (I kd. lk. 117-120), Eksperdiarvamusega lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr. PL-89/5359 on tõendatud, et Xxx trepikoja hoiuruumist leitud klaaspurgis, plekist anumas olnud lõhkeaine trotüül on suure tõenäosusega algselt tööstuslikult valmistatud, kuid hilisemalt sulatatud ja iseseisvalt ümber valatud. Lõhkeaine tükid detoneerusid tundlikumast brisantlõhkeainest vahelaengu kasutamisel ( I kd. lk. 101-105), Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. AL – 1524 – 08/5903 on tõendatud, et Lasnamäe linnaosas tühermaal leitud kaks ainetükki sisaldavad lõhkeainet trotüüli kogumassiga 1750,2 g (I kd. lk. 131-133), Eksperdiarvamusega lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr. PL-95-08/5904 on tõendatud, et Lasnamäe tühermaalt leitud lõhkeaine trotüül on suure tõenäosusega algselt tööstuslikult valmistatud, kuid hilisemalt sulatatud ja iseseisvalt ümber valatud. Lõhkeaine tükid detoneerusid tundlikumast brisantlõhkeainest vahelaengu kasutamisel ( I kd. lk. 137-140), Peale Aleksei Kuvšinovi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli tõendavad ka tunnistaja OM ütlused, et Hooldekodu tee 23 trepikoja hoiuruumis olid tumedat värvi aine tükid (II kd. lk. 1-3) Tunnistaja VA on eeluurimisel kinnitanud, et ta teab, et hoiuruumist leitud lõhkeaine kuulub Aleksei Kuvšinovile, kes leidis selle Männiku polügoonilt (II kd. lk. 4-6), Tunnistaja JO ütlustest ilmneb, kuidas sattus lõhkeaine trotüül Pirita jõe äärde kõrkjatesse. Nimelt 15.10.2008.a. nägi ta õues olles, kuidas Aleksei Kuvšinov tuli XXX maja taha, käes mingi pakike, läks Pirita jõe kaldakõrgendikule ning viskas pakendi jõe suunas. Mis pakendis oli, seda ta ei teadnud (II kd.lk. 10-12). Loetletud tõenditega on tõendatud, et Aleksei Kuvšinov, leidnud Männiku karjäärist lõhkeaine trotüüli sisaldavaid ainetükke, ei teatanud leiust politseile vastavalt Lõhkematerjali seaduse § 4 lg 3, vaid viis need Xxx-35 korterisse, kus ta alates 2008.a. septembrist elas ja hoidis neid maja hoiuruumis, samuti sulatas ta kivikestest lõhkeainet ja hoidis sulamit osaliselt hoiuruumis, osa mattis koos V.Akuliniga Iru hooldekodu läheduses tühermaale maha, osa viskas Pirita jõe kaldale kõrkjatesse. Seega käitles Aleksei Kuvšinov ebaseaduslikult lõhkeainet, omamata Tehnilise Järelevalve Ameti poolt selleks vastavat pädevustunnistust ( I kd. lk. 170). Kokku oli ebaseaduslikult käideldud lõhkeaine kogus 2872,7 g, mis on ilmselgelt suur kogus. Trotüül on normaalvõimsusega tugevajõuline brisantlõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on 6900 m/s. Sellise koguse lõhkamisel oleks purustusjõud väga tugev ja kahju ümbritsevale keskkonnale suur. Arvesse võetakse lõhkeaine suure koguse määramisel ka käitleja poolt lõhkematerjaliga ümberkäimise üldohtlikkuse määra. Aleksei Kuvšinov hoidis lõhkeainet elumaja hoiuruumis, kuhu oli juurdepääs trepikoja elanikel, seega paljudele kättesaadavas kohas. Seega on kuritegu
2 järgi kvalifitseeritud õigesti. Lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslik käitlemine
Selle paragrahvi järgi on esitatud süüdistus Aleksei Kuvšinovile elektridetonaatori omandamises, hoidmises ja edasiandmises ja Artur Ovsjannikovile elektridetonaatori omandamises Aleksei Kuvšinovilt ja detonaatori hoidmises. Süüdistatavate süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud Aleksei Kuvšinovi kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles ta on tunnistanud 2008.a. septembri alguses 500 krooni eest 6 Artur Ovsjannikovile detonaatori müümist, mille oli leidnud Iru hooldekodu juurest metsast ning Artur Ovsjannikovi ütlustega Aleksei Kuvšinovilt detonaatori ostmise kohta. Eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. PL-8-09/273 tõendab, et kuriteo objektiks olnud detonaatorit saab kasutada lõhkeseadeldise (sütiku) osana või iseseisva väikelaenguna, samuti oli detonaator tööstuslikult valmistatud, kasutuskõlblik ja initsieerus mobiiltelefoni Nokia BLB-2 akuga antud vooluimpulsi tulemusel (I kd.lk. 144-146). Kuna detonaatori näol oli tegemist lõhkeseadeldise olulise osaga ja selle käitlemiseks puudus luba nii Aleksei Kuvšinovil kui Artur Ovsjannikovil ( I kd. lk. 170), on kuritegu kvalifitseeritud õigesti
lg 1 järgi Kehaline väärkohtlemine
Aleksei Kuvšinovi süü selles kuriteos on tõendatud: *kannatanu OM ütlustega, mille kohaselt 3.mail 2008.a. õhtul peale Aleksei Kuvšinovile korteriukse avamist, haaras viimane tal rinna piirkonnas riietest kinni ja tõmbas ta jõuga trepikotta, ise samal ajal ebatsensuurselt sõimates. Trepikojas hakkas tirima juustest ja peksma käte ja jalgadega. Ta karjus valust. Mingil hetkel laskis Andrei ta siiski lahti ja tal õnnestus joosta tuppa ja korteriuks lukustada. Olles vannitoas, kuulis puruneva klaasi klirinat ja varsti oli Aleksei Kuvšinov korteris. Aleksei lükkas teda vannitoa põrandale pikali ja tahtis metallist toruga lüüa, kuid teda takistati ja ta lahkus korterist ( III kd. lk. 21-31); *Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardi ja teatise kohaselt pöördus OM haiglasse 04.05.2008.a. kell 03.24 ja tal diagnoositi näo, kolju ja nimme põrutust ja mõlema randme distorsiooni (III kd. lk. 32, 34); * Tunnistaja HS ütlustega on tõendamist leidnud, et 03.mail 2008.a. õhtul tuli XXXkorteri ukse taha Aleskei Kuvšinov ja nõudis, et O välja läheks. Ta karjus ja sõimas ning kuna korteris oli väike laps, palus tunnistaja Ol välja minna ja Kuvšinoviga rääkida. O läkski välja, kuid natukese aja pärast oli trepikojast kuulda karjeid. Avanud ukse, nägi tunnistaja, et O oli maha kukkunud ja Kuvšinov peksab teda jalgadega. O õnnestus siiski korterisse joosta, korteriuks sulgeda ja ta peitis end vannituppa. Mõne minuti pärast kostus puruneva klaasi heli ja tuppa lendas kivi. Kuvšinov lõhkus kividega aknaid. Kuna korter asub esimesel korrusel, puges Kuvšinov läbi katkise akna tuppa, hakkas mööda korterit ringi jooksma ja O otsima. Leidnud O vannitoast, hakkas Kuvšinov teda peksma. Kuna tunnistaja ei suutnud seda enam pealt vaadata, läks ta korterist minema (III kd. lk. 44-48); *Tunnistaja AV ütluste kohaselt 3.mail 2008.a. õhtul oli ta aadressil Hooldekodu 23-35, kui ukse taha tuli Aleksei Kuvšinov ja nõudis korteriukse avamist. Peale seda, kui O oli ukse avanud, tõmbas Kuvšinov ta jõuga trepikotta ja sulges ukse. Kui ta uuesti ukse avas, et õue minna, nägi ta Kuvšinovit O juustest kinni hoidmas ja juustest tirimas (III kd. lk. 62-65); * Aleksei Kuvšinov ise tunnistas esimesel ülekuulamisel vaid O juustest kinni hoidmist trepikojas ja ainult ühe korra talle peopesaga vastu nägu löömist. Tunnistas ka XXX korteri kolme akna lõhkumist ja katkise akna kaudu korterisse sisenemist, kuid ei tunnistanud vaid selle osa ebaseadusliku käitlemisega ning O suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist korteris. Teisel ülekuulamisel tunnistas kannatanu peksmist trepikojas rusikatega vastu pead ja keha ning hiljem korteris olles kannatanu vannitoast välja tirimist, mille käigus kannatanu maha kukkus (III kd. lk. 102-103; 116-122). Kohtuistungil tunnistas Aleksei Kuvšinov end OM peksmisega seonduvas süüdistuses täielikult süüdi. Seega on süüdistatava, kannatanu OM ja tunnistajate AM ja HS ütlustega ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendiga OM 04.mail 2008.a. öösel diagnoositud vigastuste kohta tõendatud Aleksei Kuvšinovi poolt OM suhtes kehalise vägivalla tarvitamine ning sellest tulenevalt
Selle süüdistusega seonduvalt oli AS Maket Kinnisvara poolt esitatud tsiviilhagi Aleksei Kuvšinovi poolt lõhutud kolme akna maksumuse hüvitamiseks. Kohus jätab tsiviilhagi rahuldamata, sest Aleksei Kuvšinovile ei ole esitatud süüdistust akende lõhkumises, süüdistus on 7 esitatud üksnes OM kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse kirjeldavas osas ei ole isegi mainitud akende lõhkumist. Tallinnas XXX garaažiboksi ebaseaduslikult sissetungimise katse
3 - § 25 lg 2 järgi. *Kannatanu O V ütlustega on tõendatud, et 09.05.2007.a. hommikul oli tema garaažiboksi ukse ripplukk maha saetud ja kadunud. Peitelukk oli kinni, kuid uksel luku ümber vigastused. Garaažist midagi varastatud ei olnud. Kuna ripplukk oli vana, siis materiaalset kahju tekitatud ei olnud ( IV kd. lk. 59-63); Aleksei Kuvšinov tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses, kuigi kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenevalt ei teadnud ta, et tegemist on võõra garaažiga. N K palus aidata garaaži avada ja ütles, et see olevat tema onu garaaž, et onu palus garaažiuks avada, kuna olevat võtme ära kaotanud ja tuua sealt mingid asjad. Garaažikooperatiivi värav oli avatud. Sõideti ühe garaažiukse juurde. Süüdistatav ei mäletanud mida keegi tegi, kuid mingil hetkel keegi käskis autosse istuda ja ära sõita. Värav oli nüüd juba kinni ja värava juures peeti nad kinni (IV kd. lk. 120-124). *Tunnistaja VK (XXX garaažikooperatiivi valvuri) ütlustega on tõendatud, et 09.mai 2007.a. hommikul kella 6 ajal sõitis garaažikooperatiivi territooriumile kirsipunast värvi auto. Kuna garaažikooperatiivi esimees nägi autost väljunud noormehi V kuuluva boksi juures, palus ta värav sulgeda. Seega peeti auto tagasisõidul värava juures kinni (IV kd. lk. 54-58); * Nikolai Karetini ütluste kohaselt sõitis ta koos Sergei Alhimenkovi ja Aleksei Kuvšinoviga sõiduautoga Ford Escort XXX garaažikooperatiivi juurde, et vaadata, mis on vanades garaažides. Territooriumile sõideti vabalt sisse, sest värav oli lahti. Sergei peatas auto ühe garaaži juures. Tema ise läks veidi eemale, et hoiatada, kui keegi peaks tulema, aga Sergei ja Aleksei hakkasid garaažiust lõhkuma. Umbes 10 minuti pärast ilmus kuskilt üks meesterahvas ja ta hoiatas Sergeid ja Alekseid, mispeale istuti kiirelt autosse, et minema sõita, kuid värav oli kinni ja kaks meesterahvast ei lasknud neil ära sõita ( IV kd. lk. 83-88); *Sergei Alhimenkovi ütlustega on samuti tõendatud, et tema, Aleksei Kuvšinov ja Nikolai Karetin sõitsid 09.mai 2007.a. varahommikul garaažibokside juurde ja püüdsid ühe garaaži ust avada, kuid see ei õnnestunud. Kui taheti ära sõita, peeti nad värava juures kinni (IV kd. lk. 158163). Seega on süüdistatava Aleksei Kuvšinovi, samuti Nikolai Karetini ja Sergei Alhimenkovi ning Vadim Kromi ütlustega tõendatud, et 05.mai 2007.a. hommikul kella 6 paiku püüdis Aleksei Kuvšinov grupis Nikolai Karetini ja Sergei Alhimenkoviga siseneda võõrasse garaaži, mis aga ei õnnestunud, sest neid segati ja kuritegu jäi lõpule viimata. Uste lõhkumine on tõendatud ka garaažiukse vaatlusprotokolliga, mille kohaselt boksil nr. 41 puudub tabalukk, uste ääred on muljutud (IV kd. lk. 6-20) ning sõiduauto Ford Escort reg. märgiga XXX vaatlusprotokolliga, mille kohaselt asus sõidukis juhiistme all lõhutud tabalukk, auto pakiruumis asetsevatel lõiketangide teradel on rohelist värvi, mis tõendab, et neid on kasutatud lukkude lõhkumisel, sest garaažiboksi uks oli rohelist värvi ( IV kd. lk. 22-38). Kuigi Aleksei Kuvšinovi kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenevalt arvas ta, et tegemist on Nikolai Karetini onu garaažiga ja et garaaži minnakse onu teadmisel ja palvel sealt mingid asjad tuua, on kohus seisukohal, et need ütlused ei ole õiged. Nimetatud ütlused on kummutatud Nikolai Karetini ütlustega selle kohta, et garaažide juurde sõideti eesmärgiga vaadata, mis garaažides on. Lisaks sellele ei ole usutav, et Nikolai Karetini onul just nii varasel hommikutunnil midagi garaažist vaja oli. Eeltoodu alusel on Aleskei Kuvšinov pannud isikute grupis toime võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise katse, milline on kvalifitseeritav
3 - § 25 lg 2 järgi Kõik kuriteod on Aleksei Kuvšinovi ja Artur Ovsjannikovi poolt subjektiivsete tunnuste poolest toime pandud kavatsetult. Nad seadsid eesmärgiks vastava kuriteo teostamise, s.t. nad tahtsid neile inkrimineeritud kuritegusid toime panna. 8 Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude laadi, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Aleksei Kuvšinov pani toime kaks esimese astme kuritegu, mis olid seotud lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemisega ja kaks teise astme kuritegu, millest üks jäi katsestaadiumisse. Nimetatud esimese astme kuriteod kuuluvad üldohtlike süütegude hulka, sest nendega rünnatakse või seatakse ohtu inimesi, vara või keskkonda üldohtlikul viisil. Aleksei Kuvšinov käitles lõhkematerjali suures koguses, hoides osa lõhkematerjalist ka elumajas, ohustades selliselt majas elavate inimeste turvalisust ja elu. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada teda
Samas võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist, kuna Aleksei Kuvšinov ei ole varem lõhkematerjali käitlemisega seonduvaid kuritegusid toime pannud, näitas uurijatele vabatahtlikult kätte kohad, kus asus tema poolt peidetud lõhkematerjal, aidates niiviisi aktiivselt kaasa kuriteo avastamisele ja lõhkematerjali leidmisele. Seda arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna. Kergendavaks asjaoluks on ka kõikide kuritegude puhul puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades võib liitkaristuse moodustamisel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema, s.t.
2 järgi mõistetud karistusega. Aleksei Kuvšinovil tuleb mõistetud karistus täielikult reaalselt ära kanda. Tema osaline karistuse kandmisest vabastamine ei ole põhjendatud, sest süüdistatav on varem karistatud vangistusega ja on viibinud vanglas seoses karistuse kandmisega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et reaalselt vangistust kandnud isikute järjekordsel karistamisel vangistusega ei ole võimalik rakendada nn. šokivangistust, kuna see on vastuolus karistuse kandmisest osalise vabastamise eesmärgiga. Artur Ovsjannikov pani toime ühe esimese astme kuriteo. Prokuröri ettepanek oli karistada nii Aleksei Kuvšinovit kui Artur Ovsjannikovi
Kuna üldjuhul ei karista kohus prokuröri poolt küsitud karistusest raskemalt, mõistab kohus Artur Ovsjannikovile 2-aastase vangistuse. Kohus leiab, et kuna tegemist ei olnud lõhkeseadeldise, vaid selle osa ebaseadusliku käitlemisega ning arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja ka asjaolu, et 2-aastane vangistus on küllalt pikk karistusaeg, on sanktsiooni alammääras karistamine põhjendatud ega näe vajadust mõista prokuröri poolt küsitust pikemat karistust. Artur Ovsjannikov kannab kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal 24.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistust. Järelikult tuleb moodustada liitkaristus
Et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on pikaajaline, on otstarbekas liitkaristuse moodustamisel rakendada karistuste kaetuks lugemise printsiipi. Kuna Artur Ovsjannikovilt mõisteti eelmise kohtuotsusega välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja antud kriminaalasja raames arutatava kuriteo pani ta toime enne eelmist kohtuotsust, siis käesoleva kohtuotsusega temalt enam kriminaalmenetluse kuluna sundraha välja ei mõisteta. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.