) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada JAAN LOOMETS KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. 10 080 (kümme tuhat kaheksakümmend) krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 1008 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. novembriks 2010.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld Jaan Loometsa suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jaan Loometsalt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 3 alusel välja mõista Jaan Loometsalt menetluskuluna ekspertiisitasu 3185 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Jaan Loometsalt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõend – 5-lasuline 7,92 kal 1898.a. mudeli vintpüss Mauser nr 8136, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastutaval hoiul, määrata täiendama Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakollektsiooni. Asitõendid – ekspertiisist tagastatud kasutamata padrunid, paukpadrunid ja padrunikestad pakendis nr 1, millised asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna relvahoidlas kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja hävitada. Asitõendid- relvakott ja relvapuhastusvarras, millised asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 2006.a. kevadel leidis Jaan Loomets oma elukohas xxxx vallas xxx külas xxx koristustöid tehes maja pööningult heinte seest Mauser-tüüpi vintpüssi ja padruneid. Kaitseliitlasena oli Jaan Loomets teadlik, et leitud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikult omada ja hoida ei tohi. Jaan Loomets tunnistab, et tal oli kavatsus leitud tulirelv ja laskemoon Kaitseliidus arvele võtta, kuid kiire elutempo tõttu jäi see tal tegemata. Jaan Loomets peitis leitud tulirelva ja laskemoona elumaja sahvri seinas asuvasse peidikusse. Tulirelva ja laskemoona leidmisest ta oma pereliikmetele ei rääkinud. Mõne aja möödudes hakkas Jaan Loomets leitud tulirelva puhastama, siis ta ütles oma abikaasale ja isale, et relv kuulub Kaitseliidule ja pereliikmed jäid seda juttu uskuma. Jaan Loomets tunnistab, et ta kasutas leitud tulirelva ja laskemoona ka mõned korrad metsas märki laskmisel, et kontrollida tulirelva täpsust. Ka aastavahetusel kasutas ta tulirelva ja laskemoona õhku tulistamiseks. Jaan Loometsa sõnul oli leitud tulirelv laskekõlbulik. 28.04.2009 umbes kella 15.00 paiku hakkas Jaan Loomets xxxx oma tuttavate juures õlut jooma. Samal õhtul kella 21.00 paiku hakkas ta koju minema ja oli purjus, sest oli ära joonud 2 umbes 5-6 liitrit õlut. Koju jõudes tekkis tal oma xx aastase isaga sõnavahetus, kuna isa oli kõik uksed lukustanud ja Jaan Loomets ei saanud kohe majja sisse, sest isa algul ei kuulnud uksele koputamist. Jaan Loomets tunnistab, et tal olid isaga juba mitu kuud suhted halvad ja tekkinud sõnavahetuse käigus võttis ta peidikust tulirelva ja laskemoona välja, läks õue ning otsustas sooritada enesetapu. Isa nägi Jaan Loometsa käes relva ja arvates, et midagi halba on sündimas, jooksis ta naabrite juurde, et kutsuda politsei kohale. Jaan Loomets tunnistab, et ta istus tulirelva ja laskemoonaga maja trepil, mõtiskles elu mõtte üle, tulistas kolm korda tulirelvast õhku ja äkki olidki politseiametnikud kohal. Jaan Loomets andis politseile üle viie lasulise vintpüssi xxxx, kaliiber xxx, xxx.a. mudel ja 91 erinevat padrunit ning 17 padrunikesta, millised on kriminaalasja menetlemisel asitõenditena vaadeldud. Jaan Loomets toimetati kainenema, kuna tal tuvastati alkoholijoove 1,25 mg/l kohta. Ida Politseiprefektuuri andmeil ei ole Jaan Loometsale relvaluba väljastatud. Kriminaalasja menetlemisel teostati tulirelva ja laskemoona osas ekspertiis. Tulirelvaekspertiisi aktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud 5lasuline xxx kaliibriline xxxx.a. mudeli vintpüss xxxx laskekõlblik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud padrunitest, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka on 48 padrunit 7,62x39 mm automaadipadrunid AK, 21 padrunit on 8x57 mm vintpüssipadrunid xxxx ja 4 padrunit on ümberlaetud 7,62x51 NATO (cal.308 Win) vintpüssipadrunid. Kõik padrunid on/olid laskekõlbulikud. Ekspertiisiks esitatud 15 vintpüssipadruni kesta on tulistatud 7,92 kal ekspertiisiks suunatud vintpüssist xxxx. II Süüdistuse sisu Jaan Loometsa süüdistatakse selles, et tema taotlemata Relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, hoidis, kandis ja kasutas alates 2006.a. kevadest kuni 28.04.2009.a. politseile väljaandmiseni oma elukohas xxxx vallas xxxx külas xxxx piiratud tsiviilkäibega laskekõlbulikku tulirelva – 5-lasulist 7,92 kaliibrilist 1898.a. mudeli vintpüssi xxxx ning suures koguses laskekõlbulikku laskemoona: 48 7,62x39 mm automaadipadrunit AK, 36 8x57 mm vintpüssipadrunit xxxx ja 4 ümberlaetud 7,62x51 NATO vintpüssipadrunit ning kasutas tulirelva ja laskemoona korduvalt elukoha lähedal metsas tulirelva lasketäpsuse kontrollimiseks, aastavahetustel koduõues õhku tulistamiseks ning 28.04.2009 oma elukoha trepil kolmel korral õhku tulistamiseks, sellega käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva ja suures koguses laskekõlbulikku laskemoona, rikkudes oma tegevusega Relvaseaduse § 9 lg 1, § 19 lg 1 p 5 ja lg 3, § 21 lg 1,2; § 32 lg 1,2; § 33 lg 1, § 34 lg 2, § 45 lg 1,2 ja § 48 lg 1,2 sätteid. Seega Jaan Loomets, käideldes ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva ja suures koguses laskekõlbulikku laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb Jaan Loometsa süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 418 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 080 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 1008 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. novembriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on 3 selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus Jaan Loometsa käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 418 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Jaan Loometsa käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Jaan Loometsa puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni,
lg 1 p 3 alusel määratud ekspertiisitasu ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 02.veebruaril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.