4-09-24031 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-24031 (2302,09,015011) Kohtunik Külli

§ 7431

lg 1 tunnustel LS § 7431 lg 1 alusel määratud rahatrahvi tühistamiseks või vähendamiseks Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Kaivo 38404170389; elukoht: xxx) Ehasoo Kohtuvälie menetleja – Põhja (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine (isikukood Politseiprefektuur kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kaivo Ehasoo kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 14.10.2009.a. otsus - Kaivo Ehasoole LS § 7431 lg 1 alusel määratud rahatrahvi (8 400 krooni) osas ja mõista Kaivo Ehasoole LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 70 trahviühikut, s.o. 4 200 (neli tuhat kakssada) krooni.
3. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata Kaivo Ehasoo poolt rahatrahvide 1 200 krooni ja 4 200 (kokku 5 400 krooni) tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, igakuiselt 540 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvid tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber
4. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 14.10.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Margus Pihli otsusega karistati K. Ehasood liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1 200 krooni ja § 7431 lg 1 alusel 140 trahviühikut, s.o 8 400 krooni.. Otsuse kohaselt juhtis K. Ehasoo 31.08.2009.a kell 19:51 Tallinnas Trummi tn 30h mootorsõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõiduautole Seat, registrimärgiga xxx, tekitades varalise kahju S. N . Juht rikkus liiklusõnnestusest teatamise nõudeid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. K. Ehasoo rikkus seega liikluseeskirja (LE) § 91, § 227 nõudeid, pannes toime liiklusseaduse (LS) §

§ 7431lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.

1. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist LS § 7431 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas või alternatiivselt vähendada nimetatud karistuse suurust. Selgitab kaebuses, et ei nõustu temale liiklusõnnetusest mitteteatamise eest määratud karistusega. Sai antud liiklusõnnetusest teada läbi politsei teavitamise. Samas on politsei tehtud fotodelt näha, et kannatanu autol on vaid õrn pindmine kahjustus ca 10 cm kriimustuse näol. Vigastus on tekkinud ühe sõiduki riivamise käigus teise auto poolt, ei ole toimunud otsasõitu ega kokkupõrget. Kaebaja autos oli kaasas teine isik, kes samuti ei saanud aru, et midagi oleks juhtunud. Leiab, et karistus LS § 7431 lg 1 järgi on põhjendamata ja aluseta, kuna antud paragrahv sätestab liiklusõnnetusest mitteteatamise, mida aga kaebajal ei olnudki võimalik teha, kuna ta ei olnud õnnetusest teadlik. Kaebajal ei olnud kehtivaid rikkumisi, tal ei ole töökohta ega sissetulekut.
2. Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse esindaja komissar Aivar Hirs märkis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. K. Ehasoo majanduslikust olukorrast tingituna pidas ta aga võimalikuks mõistetud trahvi tasumist ositi. K. Ehasoo selgitustest nähtuvalt ta kahtlustas, et tagurdamisel võis riivata teist sõidukit, kuna õnnetuskohast 10-20 meetri kaugusel tuli ta autost välja ja kontrollis, kas tema autol on kriimustusi. Kuna väljas oli hämar ja kriimustusi väidetavalt ta ei näinud, lahkus ta, kontrollimata tagurdamisel kannatada saanud teise sõiduki kahjustusi. Menetlusalune isik ei veendunud manöövri ohutuses ja tagurdas vastu teist sõidukit, põhjustades ebaõigete juhtimisvõtete ja hooletuse tõttu liiklusõnnetuse, millega tekitati varaline kahju teise sõiduki omanikule. LE § 227 sätete kohaselt kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma aravamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Juhul kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile. Teise sõiduki kahjustusi hindamata lahkus aga K. Ehasoo sündmuskohalt. Vigastada saanud sõiduki juht ja kahjusaaja ei olnud talle teada ning õnnetusest tulnuks koheselt teatada politseile. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,09,015011 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et K. Ehasoo juhtis 31.08.2009.a kell 19:51 Tallinnas Trummi tn 30h mootorsõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõiduautole Seat, registrimärgiga xxx, tekitades varalise kahju S. N . Juht rikkus ka liiklusõnnestusest teatamise nõudeid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. K. Ehasoo rikkus sellega LE § 91, § 227 nõudeid, pannes toime LS §

§ 7431lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusalune isik kahtlustas, et tagurdamisel võis ta riivata teist sõidukit, kuna õnnetuskohast 10-20 m kaugusel tuli ta autost välja ja kontrollis, kas tema autol on kriimustusi. Kuna väljas oli hämar ja kriimustusi väidetavalt ta enda autol ei näinud, lahkus ta, kontrollimata aga tagurdamisel kannatada saanud teise sõiduki kahjustusi. Kahjustada saanud sõiduki juht ning seega ka kahjusaaja olid talle teadmata, kuid õnnetusest ta politseile ei teatanud. Kohus leiab, et kogutud tõenditega, s.o. sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fototabelitega (väärteomaterjalide lk.1 - 4), tunnistajate EK, SN ütlustega (lk. 5, 6), samuti menetlusaluse isiku K. Ehasoo enda ütlustega (tl.7) ja tema kirjaga („31.

1. toimus väike kriipimine, kahetsen seda väga) ja avaldusega politseile (lk.11, 14) on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü talle süüks arvatud väärtegudes ning need on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole kohus tuvastanudantud väärteoasjas menetlusnormide rikkumist. Samas kohus leiab, et. K. Ehasoole LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 8 400 krooni, on ülemäära suur ega ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt K. Ehasoo süü ei ole suur, ta on end süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud ning teda saab mõjutada (edaspidi mitte enam toime panema uusi süütegusid) kergemat karistust kohaldades. Tegemist on temale viimase nelja aasta jooksul mõistetud esimese karistusega. Väiksem trahvisumma ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Ehasoo kaebus osaliselt rahuldada ja vähendada temale LS § 7431 lg 1 alusel määratud rahatrahvi poole võrra ning tema töötusest tulenevat majanduslikku olukorda arvestades võimaldada rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Teine mõistetud rahatrahv summas 1 200 krooni tuleb jätta muutmata ning selles osas ei ole kaebaja ka vastuväiteid esitanud. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 132 p 2 , 133, 134,
2. Kohtunik