KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 november 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-3262 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 02 november 2009, Tallinn Kriminaalasi Sergei Lodi süüdistuses KarS § 418 lg 4 p 1,2 (praegu karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1,2 ), § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10 juuni 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja A.Gorkin Prokurör Riigiprokurör Margus Kurm Süüdistatav Sergei Lodi, ik: 36303050357, varem karistamata, kinni peetud 07.03.2007 Kaitsja Advokaat Kätlin Uibo RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10 juuni 2009 otsus kriminaalasjas nr. 1-08-3262 Sergei Lodi’lt kohtukuludena 141 850 krooni väljamõistmise osas. Uue otsusega: KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista Sergei Lodi’lt kohtukuludena ekspertiiside tegemisega seonduv kulu summas 138 830.00 krooni. 1 16.04.2007 läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi, akt nr AN 619-07/2284, kulud summas 3020.00 krooni jätta riigi kanda. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
- Sergei Lodile oli esitatud süüdistus selles, et tema, omamata relvasoetamisluba ega relvaluba, pani toime korduva suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona käitlemise ehk KarS § 418 lg 4 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Oma tegevusega rikkus relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 ja § 20 lg 4 p 6 ning siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 § 2 nõudeid.
- Sergei Lodi süüdistatakse ka selles, et tema koos Aleksandr Kaldma, Margo Mittali ja Alex Kozlowskiga, kellest ükski ei omanud tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba, toimetasid
- aasta septembris üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki 10 püstolkuulipildujat PPS koos padrunisalvedega ja nende juurde kuuluvad 1260 padrunit kaliibriga 7,62 mm Tokarev ning müüsid need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. Sellega pani Sergei Lodi grupis koos Aleksandr Kaldma, Margo Mittali ja Alex Kozlowskiga toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise ehk KarS §-des 418 lg 4 p-des 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p-des 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 järgi. Sergei Lodi süüdistatakse ka selles, et tema koos Aleksandr Kaldmaga, kes kumbki ei omanud tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba, ja kahe seni tuvastamata isikuga püüdsid toimetada
- aasta märtsis üle Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiride Leedu Vabariiki 95 püstolkuulipildujat PPS, nende juurde kuuluvad 181 padrunisalve ja 2170 padrunit kaliibriga 7,62 mm Tokarev (mis on tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelvad ja laskemoon, vt süüdistuse p 2)ning müüa need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kuritegu jäi Sergei Lodi ja tema kaasosaliste tahtest sõltumatul põhjusel lõpule viimata, kuna S.Lodi ja A.Kaldma peeti 07.03.2007 vahetult pärast nende poolt relvade ja laskemoona veoautole laadimist Tallinnas aadressil Xxxxxxx xx asuva garaažiboksi nr xx juures KAPO poolt kinni ja tulirelvad, padrunisalved ja padrunid võeti neilt ära. Sellega pani Sergei Lodi grupis koos Aleksandr Kaldmaga toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise katse ehk KarS §-des 25- § 418 lg 4 p-des 1 ja 2/ 4181 lg 2 p-de 1, 2/ ja §392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. 2
- S.Lodile oli esitatud süüdistus ka KarS § 184 lg 1 järgi, kuid maakohus mõistis S.Lodi selles süüdistuses õigeks ja seda pole apellatsioonikorras vaidlustatud. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
- Maakohus mõistis Sergei Lodi KarS § 184 lg 1 järgi õigeks. Mõistis Sergei Lodi süüdi KarS § 418 lg 4 p 1,2/ kehtiva KarS § 4181 lg 2 p 1,2/ ja § 392 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges Harju Maakohtu 03.07.2008.a. kohtuotsusega KarS § 418 lg 1; § 420 lg 1; § 414 lg 4 p 2; § 415 lg 1 ja § 189 lg 1 järgi mõistetud kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks luges 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 07.03.2007.a. APELLATSIOON:
- Kaitsja leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Märgib, et ei vaidlustata süüdistust sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Küll aga süüditunnistamist salakaubaveos relvade käitlemise viisina. Kaitsja on arvamusel, et 07.märtsil 2007.a. ei jõudnud 95 PPS-i käitlemine staadiumi, mida oleks võimalik hinnata kui salakaubaveo katset. Selgelt oli tegemist kuriteo ettevalmistusega. Asjas kogutud tõendite kohaselt pidid relvade ostusooviga kohale ilmunud "leedulased" kõigepealt kaubaga tutvuma: hindama relvade laskekõlbulikkust, tegema kindlaks nende arvu ja kokku leppima hinnas. Põhimõtteliselt võinuks tehing ära jääda, st. püsside liigutamisest salakaubaveo mõttes oli asi kaugel Tegusid, mida oleks põhjust käsitleda salakaubaveo katsena Xxxxxxx tänava garaažide juures toime ei pandud. Teises episoodis leidis tõendamist, et viidatud relvad ja padrunid andis Kaldmale tõepoolest üle Lodi. Ent nende plaanitavast (toimepandavast) salakaubaveost Riiga ei teadnud ta midagi, rääkimata sellest mingil moel osavõtust täideviimise vormis, milles ta süüdi mõisteti. Mittali ja Kozlowskiga Lodi tuttav ei olnud. Kaldma oli kaks PPS-i ja kasti padrunitega andnud vahepeal Mittalile, kes neid aga ei soovinud ja tagastas. 15 relva olid Lodi valdusest ligi aasta väljas ja ta oli nende vastu huvi kaotanud. Nende faktiliseks omanikuks oli salakaubaveo toimumisel A.Kaldma. Neil põhjustel tuleb S.Lodi salakaubaveona hinnatud sõjaväerelvade ja laskemoona käitlemisepisoodides (teoühtsuses) õigeks mõista. Karistusest. Sergei Lodi süüdistusakti kohaselt :"Saabus 1995.a. oktoobris salakaubana Poolast Eestisse 2 000 püstolkuulipildujat PPS koos nende juurde kuuluvate padrunisalvede ja 7,62 mm padrunitega. Täpselt tuvastamata ajal sai Lodi nimetatud relvapartiist enda valdusesse vähemalt 115 püstolkuulipildujat, 207 padrunisalve ja 4966 padrunit." 3 Uurimismaterjalide kohaselt toimetasid need relvad, samuti 2 000 püstolit TT ja 1 miljon padrunit salakaubana Eestisse I.Vürst ja V.Kulla, müües need maha eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kriminaalasi Kulla-Vürsti süüdistuses lõpetati 03 juunil 2005.a. (II kd.lk.233 jt.) avaliku menetlushuvi puudumise tõttu - kohtumääruse kohaselt ei olnud meeste süü suur ja nad olid varem kohtulikult karistamata. Lodi süüdistusasja hakati menetlema kõigest aasta hiljem (I kd.tl.2). Kaitsja on teadlik, et KarS § 418 lg.2 sanktsioon on võrreldes 1995.a. praegu oluliselt karmim. Kuid tänasega võrdne oli selle normi sanktsioon ka Kulla-Vürsti asja lõpetamise aastal, e.
- Sergei Lodi ei pea vastutama, või vähemalt säärasel määral vastutama selle eest, et politsei pole suutnud tema käes aastaid vedelenud relvi varem avastada. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Karistades S.Lodi relvade ebaseadusliku käitlemise eest 12 aastase vangistusega, on kohus võrdse kohtlemise põhimõtet eeltoodud kontekstis rängalt rikkunud. Asja kohtulikul uurimisel ei ilmnenud Lodi poolseid relvade käitlemise ohtlikkusele viitavaid fakte. Küll aga vastupidist: Lodi ei teadnud relvade arvu, tehnilist seisundit ega tundnud selle vastu huvi Leedust pärit "ostjad" leidis omal algatusel süüdistatav Kaldma. Pole andmeid, et Lodi oleks tema valduses olnud relvadest kordagi tulistanud. Kõik tema poolt ebaseaduslikult käideldud relvad on KaPo kätte saanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on tulnud järeldusele, et Lodi on kohtuliku uurimise ajal avaldanud valmidust kaasa aidata samasuguste sõjaväerelvade kindlakstegemisele võimalikust ringlusest kõrvaldamise eesmärgil, mis kohtu arvates annab tunnistust puhtsüdamlikust kahetsusest ning toimepandud teo ohtlikkuse mõistmisest". Ometi on Lodile mõistetud maksimumilähedane vangistus, mis pole eeltoodud järeldustega kuidagi kooskõlas. Kohtukuludega seonduvalt. Kaitsja arvamusel ei ole põhjendatud aktis GE-0728-07/1903 (I kd.tl 62-76) vormistatud ekspertiisi tasu väljamõistmine, summas 110 960 krooni, kuna tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga KrMS § 107 lg.3 p.l ja 2 mõttes (uuringu andmete puudumise tõttu). Samuti ei ole põhjendatud 3020 krooni väljamõistmine akti ÄN-619-07/2284 alusel (I kd.,tl.212-213), seoses S.Lodi õigeksmõistmisega KarS § 184 lg.l ettenähtud kuriteos. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 318, 337 lg.l p.4, 338 p.2, 4 ; 340 lg.2 p.2, 6 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
- juuni 2009.a. kohtuotsus Sergei Lodi süüditunnistamise ja karistamise osas, teha uus kohtuotsus, milles mõista Sergei Lodi KarS § 392 lg.2 p.2 ; 418 lg.4 p.1,2 (kahes episoodis) ettenähtud kuriteos õigeks ning vähendada oluliselt temale mõistetud vangistust. Samuti vähendada kohtukulusid apellatsioonis märgitud summa võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
- Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus vaidlustatud osas teha õigeksmõistev otsus. 4 Prokuröri arvamuse kohaselt kuulub kohtuotsus tühistamisele S.Lodilt väljamõistetud ekspertiisitasu suuruse osas kuna maakohus tegi osaliselt õigeksmõistva otsuse. Muus osas palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
- Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus kuulub apellatsiooni alusel osalisele tühistamisele ja seda nimelt kohtukuludena ekspertiisitasude väljamõistmise summa suuruse osas. Kaitsja poolt vaidlustatud kuritegudes S.Lodi õigeksmõistmise taotlus ja ka uue, leebema, karistuse mõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium nõustub otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega ega pea nende kordamist KrMS § 342 lg 3 p 1 tulenevalt vajalikuks. Annab vaid hinnangu apellatsioonis väidetule. Kaitsja on leidnud, et maakohus on S.Lodi süüdimõistmisel katsestaadiumisse jäänud kuriteo toimepanemisel rikkunud materiaalõigust kuna S.Lodi poolt toimepandu jäi ettevalmistamise staadiumisse. 2006 aasta episoodi kohta on kaitsja leidnud, et S.Lodi ei teadnud relvade ja laskemoona salakaubaveost. Karistusseadustik määratleb karistatava teo alguspunktina katsestaadiumi, s.o KarS § 25 lg 1 kohaselt tahtliku teo, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ning mille algusest saab sama paragrahvi teise lõike kohaselt rääkida alles juhul, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kaastäideviimise korral algab KarS § 25 lg 4 järgi süüteokatse kõigi kaastäideviijate jaoks hetkest, mil vähemalt üks kaastäideviija vastavalt kokkuleppele alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse alguse määratlemisel ei saa arvesse võtta iga kaastäideviija käitumist eraldi, vaid kaastäideviijate tegusid tuleb hinnata tervikteo osadena. Antud juhul on tuvastamist leidnud, seda nii S.Lodi kui ka A.Kaldma ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga, et juba enne 07.03.2007 aastat oli A.Kaldma ütelnud, S.Lodile, et relvadest on huvitatud leedukad, kes ise viivad relvad üle piiri. 07.03.2007 aastal saadi relvadest huvitatud isikutega kokku ja Pirital hotelli juures istusid S.Lodi ja A.Kaldma leedu numbrimärgiga veokisse ning sõitsid garaažibokside juurde, kust kahest erinevast kohast laadisid peale relvi ja laskemoona. Kohtukolleegium leiab, et S.Lodi käitus vastavalt plaanile, et relvad toimetataks üle Eesti riigipiiri. Ta teadis, et relvi tulevad ostma just Leedu Vabariigist inimesed, kes ise lubasid toimetada relvad Leedu Vabariiki. Ta sai Leedust relvi ostma tulnud isikutega kokku. Ta nägi, sõitis ja laadis relvad peale just Leedu Vabariigist renditud veokile. Seega pidas võimalikuks, et relvad ületavad Eesti riigipiiri, ta oli enda jaoks sellise sündmustiku ette näinud, tegi enda poolt kõik võimaliku sellise plaani täitumiseks. Kohtukolleegium leiab, et relvade ja laskemoona ebaseaduslik üle Eesti riigipiiri toimetamine oli S.Lodi käitumise tulemusena jõudnud katsestaadiumisse ja fakt, et süüdlased peeti sündmuskohal kinni ei anna alust jõuda vastupidisele järeldusele. Riigikohus on oma korduvates lahendites kehtestanud, et KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatut - kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) - tuleb mõista omistamisnormina ja sisustada teovalitsemise teooria seisukohtadest lähtuvalt. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje 5 saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust. Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Ka spetsiifilist teokirjeldust omav süüteokoosseis ei tähenda, et täideviijana saaks käsitleda vaid isikut, kes ise vahetult süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo toime pani. Kui selliste süütegude toimepanemisel tõusetub grupi ehk kaastäideviimise küsimus, tuleb vaagida ühist ja kooskõlastatud teootsust ning iga konkreetse toimepanija teopanuse olulisust süüteokoosseisu realiseerimisse/ nt otsused nr 3-1-1-108-06, 3-1-1-18-08/. Süüdistus on sidunud S.Lodit grupis toimepandud relvade ja laskemoona üle Eesti riigipiiri toimetamisega 2006 septembris sellega, et ta andis need suvel A.Kaldmale, et viimane need müüks, kusjuures enne oli ta 10 aasta jooksul neid hoidnud ega suutnud Eestis müüa, mis relvakogust silmas pidades on loogiline ja usutav. A.Kaldma ütluste kohaselt andis S.Lodi temale relvad müügiks, kuna tema tuttavad Lätist olid ostmisest huvitatud. Sellest teavitas ta ka S.Lodit. S.Lodi andiski relvad selleks, et A.Kaldma need edasi müüks, tema ütluste järgi teda ei huvitanud kuhu lätlased või leedukad, kes olid ostjateks need relvad viivad. Tuvastatud on, et A.Kozlowski toimetas relvad ebaseaduslikult üle riigipiiri, Riias müüsid relvad A.Kaldma ja M.Mittai. Seega oli relvade ja laskemoona toimetamine üle Eesti riigipiiri lõpuleviidud ja grupis toime pandud. Kaitsja poolt vaidlustatud kuriteo subjektiivset külge on maakohus otsuses käsitanud ning on tulnud põhjendatud järeldusele, et S.Lodi pani kuriteo toime kaudse tahtluse vormis, millega on ka subjektiivne koosseis täidetud. Kaitsja on vaidlustanud ka süüdlasele mõistetud karistust, leides, et see on liialt range. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on mõistetud vangistust ja selle määra põhjendanud ja kaitsja poolt viidatud teises kriminaalasjas 2005 aastal tehtud määrus pole antud menetluses kohtule siduv. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõikide asjaoludega milliseid oli võimalik S.Lodi karistust kergendavate asjaoludena arvestada. Apellatsioon ei sisalda ühtegi viidet seaduses ettenähtud karistust kergendavale asjaolule ms jäi kohtu poolt tähelepanuta. Ka liitkaristuse mõistmisel on maakohus kohaldanud leebeimat liitkaristuse mõistmise võimalust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab nii süü suurusele kui süüdlase isikule ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja on vaidlustanud väljamõistetud menetluskulusid, leides esmalt, et aktis GE-072807/1903 vormistatud ekspertiisi tasu väljamõistmine, summas 110 960 krooni, pole põhjendatud kuna tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga KrMS § 107 lg.3 p.l ja 2 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et selline kaitsja väide on meelevaldne. Maakohus on kogumis teiste tõenditega arvestanud ka nimetatud ekspertiisiaktis antud arvamusega ning apellatsioonis pole seda vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ekspertiisi läbiviimisega seonduva kulu seaduslikult välja mõistnud süüdi tunnistatud süüdistatavalt ja selle osas kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6 Kohtukolleegium nõustub kaitsja väidetega sellest, et kuna kohus mõistis S.Lodi KarS § 184 lg 1 järgi õigeks, puudus alus narkootilise aine ekspertiisi läbiviimise kulu, summas 3020.00 krooni/ I kd. t.lk. 212-214/, temalt välja mõista. KrMS § 184 lg 1 kehtestatud põhimõtte kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse/ vt otsused 3-1-1-61-08, 3-1-1-85-08/. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohtuotsus S.Lodilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ja temalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 3020.00 krooni võrra.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 4, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10 juuni 2009 otsuse S.Lodilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb uue otsuse. Kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 7