6

(8)4-09-13345 kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 21.10.2009.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 21.10.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 06.11.2009.a. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 13.06.2009.a. on konstaabel Tauno Väljaotsa poolt koostatud Kaur Lõhmusele tema süüdistuses AS § 70 järgi väärteoprotokoll selle kohta, et tema 13.06.2009.a. kella 03:00 ajal Pärnus Ringi tn 3 juures, olles avalikus kohas alkoholijoobes tuigerdas, ei orienteerunud ajas ega kohas, ei olnud võimeline iseseisvalt lahkuma, solvates sellega inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet. Väärteoprotokolli on omakäeliselt märkinud kaebuse esitaja: „ Jah, olin purjus, soovisin politseilt puhuda alkomeetrisse, soovitati ära minna, küsisin uuesti, pakuti autosse istuda ja viidi kainestusmajja.“ Väärteoprotokolli on märgitud, et väärtegu on tõendatud ka kainenemisele toimetamise protokolli nr 1117 alusel. 07.07.2009.a. koostati Pärnu politseiosakonna komissar Feliks Linnu poolt otsus, mille kohaselt karistati nimetatud väärteo toimepanemise eest AS § 70 alusel 11 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 660 krooni. Sealjuures otsuses on märgitud, et kaebuse esitaja vastulauset ei esitanud. Kaebuse sisu Kaebuses taotletakse väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas alternatiivselt taotletakse, juhul, kui kohus ei lõpeta asjas menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, lõpetada menetlus VTMS § 30 alusel otstarbe kaalutlustel. Samuti taotletakse kaitsja tasu hüvitamist. Kokkuvõtvalt kaebuses leitakse, et otsus on motivatsiooni osas üldsõnaline ja motivatsioon on puudulik, joovet ei ole mõõdetud seadusega ette nähtud korras ning talle ei võimaldatud õigeaegselt kaitsjat. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2

(8)4-09-13345 Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja Kaur Lõhmuse kohtuistungil antud ütlused Kaebuse esitaja andis kohtuistungil ütlusi, et 07.07.2009.a. karistati teda trahviga, otsuse kohaselt ta oli joobes ja tuigerdas. Kaebuse esitaja leidis, et otsuse ei ole õige, sest antud juhul joobe fikseerimisel ei kasutatud ühtegi mõõteriista. Kaebuse esitaja pöördus politsei poole, et kasutataks joobe astme määramist. Kaitsja omamist selgitati talle alles hiljem, antud juhul kui esitati süüdistus. Ta leiab, et ei olnud joobes avalikus kohas. Ta palus ise puhuda alkomeetrisse, millest aga keelduti. Kaebuse esitaja leiab, et on ebaõige karistada teda ainult selle eest, et ta tuigerdas. Talle ei tutvustatud õigusi kohe, vaid tehti seda alles hiljem. Advokaati talle ei võimaldatud. Kella kolme ajal 13.06.2009.a. tuli ta sõbraga mööda Rüütli tn sõbraga ööklubi „Sugar“ poolt. Kaebuse esitaja ütluste järgi tulid nad sõbraga kaebuse esitaja kodust, kus jõid mõni tund enne kolme rummikokteili. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt jõi ta ära umbes kaks kokteili ja kuni 4 cl võis olla seal sees rummi, kuna nad mensuuriga mõõtsid. Seejärel jalutasid lihtsalt mööda Rüütli tänavat. Kaebuse esitaja leiab, et nad siiski ei tuigerdanud tänaval. Ta pidi ise hommikul istuma autorooli. Ta ise läks politsei juurde, et tuvastaks tal seetõttu joobeaste, millest politsei keeldus. Politseil oli autol aken lahti, kui kaebuse esitaja küsis, kas ta ei oleks nõus mõõtma tal joobeastet, siis keerati aken kinni. Politsei soovitas tal hoopis ära koju minna ja ütles, et kui ta veel tülitab neid, siis ta viib ta ära kainestusmajja. Pärast politsei tuli talle järgi, ütles istuge autosse ja siis viis ta ikka ära. Väärteoprotokoll koostati siis, kui asjad tagasi anti. Kaebuse esitaja soovis endale kaitsjat siis, kui ta politsei autos oli. Talle keegi sellepeale midagi aga ei vastanud. Kaebuse esitaja ütluste järgi alles väärteoprotokollis oli pärast kirjas, et on tal õigus kaitsjale. Kaebuse esitaja leidis, et ta ei olnud ka alkoholijoobes. Samuti kohtuvaidluses repliigi korras kaebuse esitaja märkis, et protokolli kirjutas ta et „oli“ purjus, s.t. ta pidas oluliseks toonitada, et ta ei märkinud, et ta „ on“ purjus. Tunnistaja Peeter Nurmise kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja ütluste kohaselt teostasid nad patrulli 13.06.2009.a. ööklubi Bravo ees. Alati kui hakatakse klubi sulgema sõidavad nad sinna ette, et inimesed rahulikult laiali läheks. Kaebuse esitaja tuli Bravost välja nende politseiauto juurde ja soovis tuvastada oma alkoholijoovet. Nad ütlesid kaebuse esitajale, et pole vaja puhuda, kui te autoga ei ole, et minge ära koju. 3

(8)4-09-13345 Seejärel hakkas ta räuskama, et tema on maksumaksja ja miks nad ei mõõda tema joovet. Ta ei seisnud isegi püsti, ainult sõbra toel. Sõber tiris ka teda ära. Nad hakkasid seejärel minema Pika tänava poole. Nad sõitsid Mirage eest läbi bussijaama poole, nägid et ta läks sõbraga riidu. Lõppkokkuvõttes nemad kui politseitöötajad olid sunnitud ta ära viima, kuna ta oli nii purjus. Ta keeldus kainestusmajas alkomeetrisse puhumast. Ta lihtsalt ei puhunud, sest ta oli nii purjus ja võib-olla ei jõudnudki seetõttu puhuda. Varem tunnistaja ütluste kohaselt andsid nad talle võimaluse, et oled purjus, mine koju. Kaebuse esitaja kõne oli segane. Ta lärmas ja ütles, et on maksumaksja. Tema hingeõhus oli tunda alkoholi lõhna ja eriti kui ta autosse tuli. Autos ei rääkinud ta aga enam midagi. Tunnistaja P. Nurmise ütluste kohaselt küsis ta kaebuse esitajalt Bravo ees, miks ta tahab puhuda, kas ta on autoga. Aga tema rääkis maksumaksjast. Isik ei tahtnud aga koju minna. Sõber tal oli mõistlik ja ütles, et lähme koju. Ta oli nii kuraasi täis, et isegi ta sõber jättis ta lõpuks maha ning ta oli ühel hetkel keset teed Ringi tänaval ja vehkis kätega. Tunnistaja P. Nurmise ütluste kohaselt leidsin nad paarimehega siis, et ta ei saanud aru, kus ta on, siis nad viisid ta kainestusmajja, et temaga midagi ei juhtuks. Ta tegi kainestusmajas ka kõva häält. Tunnistaja Tauno Väljaotsa kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja ütluste kohaselt oli 13.06.2009.a kell 3:00 öösel ja nad seisid autoga Bravo juures, teostades patrulli, kui nende juurde tuli sõbraga kaebuse esitaja isik, kes oli silmnähtavalt joobes ja kes soovis alkomeetrisse puhuda. Nad olid joobes, tunnistaja T. Väljaots ütles, et küll saavad kaineks ja ei ole vaja puhuda, mingu koju. Kaebuse esitaja hakkas esinema ja politseid sõimama ja räuskama. Sõber oli tal kainem, tunnistaja T. Väljaotsa ütluste kohaselt palus ta tema sõpra, et viigu sõber koju. Nad seejärel läksid bussijaama poole, räuskasid ka seal. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitsid nad talle järgi. Kaebuse esitaja oli Ringi tn sõiduteel, tuigerdas ja räuskas. See oli Ringi tn 3 bussijaama pool. Kuna see isik oli väljakutsuv ja joobes silmnähtavalt, siis tunnistaja ütluste kohaselt otsustasid nad ta viia kainenema. Kõigepealt oli ta Ringi tänava juures ja siis bussijaama juures. Politseiautoga keerasid nad Mirage eest Ringi tänavale ja läksid kaebuse esitajale nii järgi. Ta oli joobes ja Ringi 3 sõidutee peal, keset seda. Sõber oli ta maha jätnud, koju ta ise ei läinud. Tunnistaja T. Väljaotsa ütluste kohaselt läksid nad ta juurde, palusid ta autosse. Kaebuse esitaja kõnnak oli selle sündmuse ajal selline, et ta tuigerdas ja taarus. Kõne oli ikka kuidagi arusaadav, aga ka sellest sai aru, et see on purjus inimese jutt. Suust tuli tal alkoholi lõhna. Autos ta ei mäleta, et oleks midagi räägitud. Nad sõitsid temaga kainestusmajja, tuvastasid isiku ja ta ei olnud võimeline alkomeetrisse puhuma. Kui ta kaineks sai, siis enne vahetuse lõppu, s.o. enne kella 08:00 koostas tunnistaja talle väärteoprotokolli Tunnistaja T. Väljaots ei mäletanud istungil, et oleks esitatud kaebuse esitaja poolt kaitsja soovimise kohta taotlust. Kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid Kohus avaldas politsei väärteotoimikust toimikust: - lk 1 väärteootsuse kaebuse esitaja karistamise kohta, - lk 2 väärteoprotokolli, - joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolli, 4

(8)4-09-13345 - kaitsjatasu hüvitamise taotluse, kaitsjatasu arve ja kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 02, milledest nähtub, et kaebuse esitaja on tasunud õigusabi eest 2400 krooni advokaadibüroole AS Sorainen arve ja kassasissetuleku orderi järgi sularahas. PÄRNU MAAKOHTU SEISUKOHT AS § 70 järgi karistatakse alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest: alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. AS § 48 järgi on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 2 p 1 kohaselt avalik koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud ja/või piiratud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalik koht Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 2 p 1 kohaselt avalik koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud ja/või piiratud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus märgib, et avaliku koha mõiste on vaadeldav õiguspraktikas ja - teoorias nn määratlemata õigusmõistena, seetõttu taotluslikult ei ole need mõisted ka kunagi detailideni lõpliku kirjeldusena fikseeritud, vaid jäätud abstraktseteks, kuna konkreetsed elulised asjaolud determineerivad selle mõiste sisu igal üksikjuhtumil. Samuti selle mõiste sisustamisel tuleb lähtuda kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetest ja seisukohtades ning normi eesmärgist. Riigikohus on märkinud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334; ka RKL 3-11-102-03 p 9). Kohus leiab, et on üldteada, et Ringi tänav on tiheda liiklusega ala linnasüdames, mille juures asub ka vanalinn, bussijaam, bensiinijaam ja valgusfoorid. Seetõttu kohus leiab, et tegemist on avaliku kohaga. 5

(8)4-09-13345 Joobnud olekus avalikku kohta ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet Kohus leiab, et tunnistajate Peeter Nurmise ja Tauno Väljaotsa ütluste alusel on tõendatud kaebuse esitaja alkoholijoobes olek ja kaebuse esitaja käitumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Tunnistajate Peeter Nurmise ja Tauno Väljaotsa ütlused riimuvad alljärgnevas: - nad teostasid patrulli 13.06.2009.a. öösel ööklubi Bravo ees ja kaebuse esitaja tuli Bravost välja nende politseiauto juurde ja soovis tuvastada oma alkoholijoovet alkomeetrisse puhumise teel; - P. Nurmise ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja ühel hetkel keset teed Ringi tänaval ja vehkis kätega, nad leidsid, et ta ei saa aru, kus ta on. T. Väljaotsa ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja joobesolekus Ringi tänaval sõiduteel; - kainestusmajas kaebuse esitajale pakuti puhuda alkomeetrisse, aga ta ei olnud puhumiseks võimeline, oma joobesoleku tõttu. Antud asjaolu riimub ka kohtu poolt avaldatud K. Lõhmuse joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, mille kohaselt ei olnud ta võimeline alkomeetrisse puhuma. Tunnistaja P. Nurmise ütluste kohaselt K. Lõhmus keeldus kainestusmajas alkomeetrisse puhumast, ta lihtsalt ei puhunud, sest ta oli nii purjus ja võibolla ei jõudnudki seetõttu puhuda; - kaebuse esitajal kõne ei olnud selge; - kaebuse esitaja hingeõhus oli tunda alkoholi lõhna; - P. Nurmise ütluste kohaselt autos ei rääkinud kaebuse esitaja midagi. T. Väljaotsa ütluste kohaselt ta ei mäletanud istungil, et kaebuse esitaja oleks taotlenud kaitsjat; - P Nurmise ütluste kohaselt seismisega oli kaebuse esitajal Bravo ees raskusi ja ta seisis oma sõbra toel. T. Väljaotsa ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja kõnnak tuigerdav ja taaruv. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et isik, kes on avalikus kohas keset sõiduteed, vehkides kätega, kelle kõnnak on tuigerdav ja taaruv, kelle suust tuleb alkoholi lõhna, kelle kõne ei ole küllaldaselt selge, on alkoholijoobes ja tema oma eelkirjeldatud käitumisega avalikus kohas solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Asjaolu, et isikul suust tuleb alkoholilõhna ja tema kõnnak on tuigerdav ja taaruv ning kelle kõne ei ole küllaldaselt selge, viitab otseselt sellele, et isik on alkoholijoobes. Samuti viitab sellele asjaolu, et kaebuse esitaja mõni aeg varem enne Ringi tänavale jõudmist nõudis ise politseilt võimalust puhuda alkomeetrisse ja asjaolu, et kaebuse esitaja ei eita, et ta ka mõni tund enne seda oli alkoholi tarbinud. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et varem kehtinud liiklusseadusseaduse alusel kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord kehtis tollal ka alkoholiseaduses sätestatud väärtegude tuvastamise puhul, et eeltoodu eeldanuks nimetatud korra järgimist. Kohus leiab, et nimetatud kord kehtis peaasjalikult liiklussüütegude tuvastamise jaoks. Nõnda on ka Riigikohus oma otsuse nr 3-11-120-05 12. punktis märkinud, et „[…] Erinevalt liiklusalastest süütegudest, mille puhul on joobeseisundi tuvastamiseks kehtestatud eraldi kord (Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrus nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord"), on teiste süütegude korral joobeseisund kui koosseisutunnus tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides.[…]“ 6

(8)4-09-13345 Kohus leiab, et AS § 70 tuvastamine on seega võimalik ka muude tõendite abil. Samuti märgib kohus, et oluline on ka see, et tunnistajate P. Nurmise, T. Väljaotsa ütluste ja kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt kaebuse esitajale võimaldati alkomeetrisse puhuda kainestusmajas, kuid kaebuse esitaja ei olnud selleks võimeline. Tema võimelisuse puudumise põhjused tulenevad aga ilmselt tunnistajate P. Nurmise ja T. Väljaotsa ütluste alusel tuvastatavast asjaolust, et kaebuse esitaja oli alkoholijoobeseisundis. Kohus ei nõustu samuti kaebuse esitajaga selles, et väärteomenetluse toiminguid tohib ja tuleks menetlusaluse isikuga teostada siis, kui ta ei ole veel alkoholijoobest kaineks saanud. Tunnistaja T. Väljaotsa ütluste kohaselt teostati pärast isiku kaineks saamist tema kui menetlusaluse isiku ülekuulamine ja tutvustati õigusi väärteoprotokolli järgi, seega toimiti õiguspäraselt. Samuti kohus ei tuvasta, tunnistajate P. Nurmise ja T. Väljaotsa ütluste alusel, et kainenemisele toimetamise ajal või pärast seda oleks kaebuse esitaja taotlenud endale kaitsjat. Samuti ei nähtu ka väärteoprotokollist, et kaebuse esitaja oleks esitanud sellist taotlust. P. Nurmise ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja ühel hetkel keset teed Ringi tänaval ja vehkis kätega, politseitöötajad seega muuhulgas ka leidsid, et ta ei saa aru, kus ta on. T. Väljaotsa ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja joobesolekus Ringitänaval sõiduteel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et politseiametnikest töökohustusi täitnud tunnistajad tuvastasid kaebuse esitaja isiku olukorra õigesti, et isik võib olla oma käitumisega ohtlik nii endale kui teistele – oli ta ju lõpuks keset sõiduteed -, samuti langeda kuriteo ohvriks öösel oma seisundist tulenevalt, mistõttu oli igati õigustatud tema toimetamine kainestusmajja. Kaebuse esitaja istungil toonitas, et oluline on see, et ta väärteoprotokolli kirjutas, et ta „oli purjus“, et see tähendab, et ta ei ole tunnistanud, et ta „ on purjus“. Väärteoprotokolli ei tohigi purjus menetlusalusele isikule koostada ja õigusi selgitada enne kui ta ei ole kaineks saanud, seetõttu on ta ka kaebuse esitaja ise tõenäoliselt õigesti märkinud, et ta oli purjus ja mitte, et ta on purjus. Ka nimetatud kaebuse esitaja väide viitab sellele, et väärteomenetlusõigust ei olnud politseitöötaja poolt rikutud. Eeltoodu alusel on tuvastatud kõik kaebuse esitajale süüdistuse järgi etteheidetud tegevused, mis omakorda vastavad AS §-s 70 objektiivse koosseisu tunnustele. Kohus leiab, et kaebuse esitaja realiseeris selle koosseisu vähemalt kaudse tahtlusega, mööndes et ta oli eelnevalt asjaoludest tulenevalt küllaldaselt alkoholi tarbinud, oleks pidanud ta võimalikuks pidama, et tema alkoholijoobeseisundis avalikku kohta ilmumise ja tema ülalkirjeldatud kontrollimatu käitumise tõttu, millega ta solvas ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust, realiseerib ta AS §-s 70 sätestatud objektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kaebuse esitaja puhul puuduvad, seega ta on süüdi AS § 70 järgi väärteo toimepanemises. Karistus Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastatud kaebuse esitajal karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja on varem väärtegude eest karistamata. Kohus arvestades eeskätt kaebuse esitaja süü suurust ja peaasjalikult väärteomenetluses kehtivat printsiipi, mille kohaselt 7

(8)4-09-13345 menetlusaluse isiku olukorda ei või raskendada tema kaebuse lahendamisel (reformatio in peius keeld), leiab kohus, et kaebuse esitajat tuleb karistada sanktsioonis ette nähtud miinimumi lähedase trahvimääraga. Sealjuures kohus, arvestades kaebuse esitaja süü suurust, ei pea võimalikuks talle kohaldada opurtuniteedi korras väärteomenetluse lõpetamist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga aga selles, rahuldades seega osaliselt selles osas tema taotlused, et kohtuväline menetleja ei ole oma väärteootsust küllaldaselt motiveerinud, mis on otsuse tühistamise aluseks. Kuivõrd kohus VTMS § 123 kohaselt arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks kõiki olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja kontrollib, kas ei esine ka väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, kuulas kohus üle ka täiendavalt tunnistajaid ja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuse lakoonilisusega motivatsiooni osas, siis kohus eeltoodu tõttu tühistab kohtuvälise menetleja otsuse tervenisti, tehes uue otsuse, mille kohaselt mõistab kaebuse esitaja süüdi AS § 70 järgi ja karistab teda 11 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 660 krooni. Menetluskulud Antud asjaolul, et kohus mõistab kaebuse esitaja süüdi talle etteheidetud väärteos ja ei lõpeta menetlust, ei kuulu kaebuse esitaja poolt kantud õigusabi kulu hüvitamisele ja jääb tema enda kanda. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 15-6 toodud alustel, mida käesolevas asjas ei esine. Indrek Nummert Kohtunik 8