4-09-23952/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 25.01.2010 koht Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-23952 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2010 Väärteoasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jõhvi kohtutäitur Natalja MALAHHOVA avaldus Deniss KERROLE väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamiseks arestiga Deniss KERRO sünd. 22.12.1986, isikukood 38612222212, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökohta xxx Jõhvi kohtutäitur Natalja MALAHHOVA avaldus rahuldada. Deniss KERROLE Ida Politseiprefektuuri 24.07.2008 otsusega nr.2440,08,008580 määratud tasumata rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses asendada arestiga 30 (kolmkümmend) päeva. Aresti algust arvestada alates Deniss KERRO poolt aresti kandmisele asumisest. Käesoleva määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 24.07.2008 otsusega väärteoasjas nr.2440,08,008580 tunnistati Deniss Kerro süüdi väärteo toimepanemises Liiklusseaduse §74-1 lg.2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 18 000 krooni. Asja materjalide kohaselt jõustus see otsus 22.08.

1. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova esitas 30.10.2009 Viru Maakohtule avalduse, milles palus asendada ülalnimetatud rahatrahv arestiga vastavalt KarS §
2. 1 Avalduse kohaselt on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 23.09.
3. Karistuseks määratud rahatrahvi võlgnik tasuma ei ole asunud. Kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur kontrollis vara registrites, arestis pangakontod. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtutäiturile andmeid võimaliku vara olemasolu kohta, sissetulekut ei oma. Maakohtu istung Maakohtu istungile kohtutäitur Natalja Malahhova ei ilmunud. Võlgnik Deniss Kerro seletas maakohtu istungil, et kohtutäituri avalduses nimetatud andmed on õiged ja rahatrahvist 18 000 krooni ei ole ta midagi tasunud. Võlgnik selgitas ka, et kuigi ta töötas, lasi ta töötasu üle kanda teisele arvele, mis ei olnud arestitud. Mingit realiseerimiskõlblikku vara rahatrahvi tasumiseks tale ei ole, kuid võlgniku selgituste kohaselt on ta vabanedes nõus võtma laenu ja rahatrahvi koheselt ära tasuma. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku §200 lg.1 kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Käesolevas asjas jõustus kohtuvälise menetleja otsus 22.08.2008 (t.l.6). Täitmisteade on võlgnikule Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 21.10.2008 (t.l.10). Täitmisteate kohaselt tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult ning andis selleks tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks täitedokumendi ettenähtud 10 päeva jooksul täitnud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg, s.o. 30 päeva. Maksedokumenti rahatrahvi tasumise kohta ei ole võlgnik kohtutäiturile esitanud. Nagu nähtub võlgniku seletusest maakohtu istungil, ei ole maksedokumenti kohtutäiturile esitatud kuni käesoleva ajani, kuna ta ei ole rahatrahvi tasunud. 2 Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara puudub. Võlgnik kinnitas seda maakohtu istungil ja seletas, et elab vanaisale kuuluvas majas ning talle kuulub vaid televiisor, mis uuena maksis 6000 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks taotlenud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist või ositi tasumist. Võlgniku seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole ta seda teinud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ning Deniss Kerrole määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asja materjalide kohaselt on rahatrahv võlgnikule määratud juba 24.07.2008 otsusega, sellest on möödas juba üle aasta. Üle aasta on möödunud ka täitemenetluse algatamisest, kuid võlgnik ei ole rahatrahvi tasuma asunud. Vastavalt võlgniku seletustele maakohtu istungil ta küll töötab ja saab töötasu, kuid see laekub võõrale kontole ja mingit realiseerimiskõlblikku vara ei oma. Maakohus leiab, et kui isik ei ole isegi töötasu olemasolul nii pika aja vältel asunud rahatrahvi tasuma, ei ole selle tasumine ka lähemas tulevikus maakohtu arvates reaalne. Kuna igale teole peab järgnema karistus ja kuna Deniss Kerro ei ole talle määratud rahatrahvi võimeline tasuma, tuleb tal karistusena väärteo toimepanemise eest kanda aresti. Vastavalt Karistusseadustiku §72 lg.2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Deniss Kerrole oli määratud rahatrahv 300 trahviühiku ülalnimetatud seaduse sättele vastab sellele arest 30 päeva. ulatuses. Vastavalt Arest kuulub kandmisele alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning Karistusseadustiku §72, Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik 3