järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Mart Sonn Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXX XX-X Isikukood või sünniaeg: 34806082713 Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud 2-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada MART SONN
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära (1 päevamäär 50.- krooni) ulatuses, s.o. summas 2 500.(kaks tuhat viissada) krooni.
alusel määrata, et käesoleva kohtotsusega mõistetud karistus jäetakse Mart Sonni suhtes kohaldamata ja rahalist karistust ei pöörata täitmisele kui Mart Sonn 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 ja 3 alusel mõista välja Mart Sonnilt menetluskuluna sundraha 4000.- (neli tuhat) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Mart Sonn, kriminaalasja nr 1-09-7109, menetluskulu”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: Mart Sonni süüdistatakse selles, et tema • 27.07.2007.a kell 15 paiku Tartus, XXX asuva elumaja trepikojas lõi isiklikul ajendil R.P. võtmekimbuga ühel korral vastu nina, tekitades R.P. ninamarrastuse. • 27.07.2007.a kell 15.30 Tartus, XXX asuva elumaja trepikojas lõi isiklikul ajendil U.K. ühel korral rusikaga näkku, millega tekitas U.K. füüsilist valu. 15.09.2007.a kell 16.30 Tartus, XXX asuva elumaja hoovis lõi isiklikul ajendil R.P. ühel korral käega pea piirkonda, seejärel haaras R.P. käest metallist jalutuskepi ja lõi sellega kannatanule korduvalt pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus R.P. põlvili maha, tekitades R.P pea põrutushaava. Sellega pani Mart Sonn toime teise inimese löömise s.o.
• Kuriteoga on füüsilist kahju tekitatud R.P. ja U.K., tsiviilhagi esitatud ei ole.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära s.o. 2500 krooni.
alusel jätta karistus Mart Sonni suhtes kohaldamata ja rahalist karistust ei pöörata täitmisele kui Mart Sonn 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluskuludeks on kriminaalasja materjalidest kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud summas 47,40 krooni ja advokaaditasu kaitsja Karl Saavole 12.05.2009 summas 495,60 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Mart Sonni, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Mart Sonn on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mart Sonn süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 935,60 krooni ning postikulu summas 47,40 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et Mart Sonn, kes on invaliidsuspensionär ja kelle kindel igakuine sissetulek on 2352,50 krooni ja ta omab täiendavat sissetulekut vaid ajutiselt, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista Mart Sonnilt tasumisele kuuluvast sundrahast 4000.- krooni, sundraha 2525.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu ning postikulu jätta riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.