Obsah (7)

§ 25§ 121§ 64§ 68§ 57§ 113§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-09-5136 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Rahva

§ 25

lg 1,2 - § 113 ja § 121 järgi Aleksandr Jegelski Kriminaalasi Süüdistatav elukoht: XXXX, käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas isikukood: 34810102747 varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a kohtumäärusega, isik kahtlustatavana kinni peetud
3. novembril
4. a kell 00.
5. Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Õigeks mõista ALEKSANDR JEGELSKI

§ 121järgi esitatud süüdistuses 2007.

a novembris L.J. füüsilise valu põhjustamises. Süüdi tunnistada ALEKSANDR JEGELSKI

§ 121järgi 2008.

a septembris L.J. füüsilise valu põhjustamises ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada ALEKSANDR JEGELSKI

§ 25

lg 1, 2 - § 113 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks ALEKSANDR JEGELSKILE 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata karistusaega arvestama alates

1. novembrist
2. a. Tõkend – vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõend- pussnuga- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4,9,10; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista Aleksandr Jegelskilt välja menetluskulu järgmiselt:
   sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
   ekspertiisitasu 34 875.- (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
   määratud kaitsjale makstud tasu 14 680 (neliteist tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni 80 senti;
   postikulu 197 (ükssada üheksakümmend) krooni 50 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Aleksandr Jegelski, 1-09-5136, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu
4. oktoobril
5. a kell 14.
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
7. Süüdistuse sisu Aleksandr Jegelskit süüdistatakse selles, et tema 01.11.2008.a õhtul enne kella 20.00, enda elukohas Tartu maakonnas Elva linnas XXX korteris, tungis tahtliku tapmise eesmärgil kallale oma abikaasale L.J. ´le, lüües talle 33 sentimeetri pikkuse pussnoaga kahel korral rindkerepiirkonda ja seitsmel korral seljapiirkonda. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu L.J. ´l õnnestus Aleksandr Jegelski käest nuga ära võtta ja trepikotta visata. Noaga löömisega tekitas Aleksandr Jegelski L.J. ´le seitse torke-lõikehaava seljal, kaks rinnaõõntesse tungivat torke-lõikehaava mõlemal pool rindkere eespinnal, lõikehaava vasaku käe I sõrme päka piirkonnas ning V roide murru vasakul pool. Vigastuste tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind ning vasakpoolne verirind. Kannatanul esinevad kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Teise inimese tapmise katsega, kui tegu jäi lõpuni sooritamata süüdlase tahtest sõltumata, pani Aleksandr Jegelski toime

§ 25lg 1,2- § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aleksandr Jegelskit selles, et tema 2008.a septembri alguses enda elukohas Tartu maakonnas Elva linnas XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa L.J. suhtes, lüües talle rusikaga ühel korral näkku, mille tagajärjel kannatanu põrandale pikali 2 kukkus ja teadvuse kaotas. Sellise oma tegevusega põhjustas Aleksandr Jegelski L.J. ´le füüsilist valu Aleksandr Jegelskit süüdistatakse ka selles et tema 2007.a novembris enda elukohas Tartu maakonnas Elva linnas XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa L.J. suhtes, üritas kannatanut noaga kõhtu lüüa, kuid L.J. sai oma parema käe noale ette panna, mille tagajärjel sai viga kannatanu parema käe peopesa. Sellise oma tegevusega põhjustas Aleksandr Jegelski L.J. ´le füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani Aleksandr Jegelski toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kohtulikul uurimisel kannatanu ütluste avaldamisel ja tunnistajate ning süüdistatava küsitlemisel ja dokumentaalsete tõendite uurimisel tuvastatud asjaolud 2.
2. Aleksandr Jegelski süüdistus

§ 121

järgi

§ 121

kohaselt on kriminaalkorras karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. 2.1.

1. Süüdistuse kohaselt tahtis Aleksandr Jegelski
2. a novembris magamistoa voodis lamavat L.J. noaga kõhtu lüüa, kuid L.J. sai oma parema käe noale ette panna, mille tagajärjel sai viga tema parema käe peopesa. Kohus avaldas kohtumenetluses prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 3 alusel L.J. kohtueelses menetluses antud ütlused. L.J. ütluste kohaselt (tl 33 ja tl 36) lõikas Aleksandr Jegelski talle
3. a lõpus noaga kätte. Kannatanu sõnul tahtis Aleksandr Jegelski talle noaga kõhtu lüüa, kuid kannatanu sai käe ette ning noa tera lõikas talle kätte. Selle tulemusel hakkas peopesast verd jooksma ja kannatanu kinnitas, et tal oli väga valus. Kannatanu sidus käe kinni ja läks oma sõbranna M.T. juurde. L.J. ütluste kohaselt jooksis verd peopeast kõvasti ja kõik tema riided olid verega koos. Politsei ega arstide poole kannatanu ei pöördunud, kuna kartis väga Aleksandr Jegelskit. Tunnistaja M.T. kinnitas kohtus, et möödunud aastal ühel päeval tuli L.J. tema juurde ja tal oli peopesa verine. Tunnistaja teada oli peopesas haav, mis oli taskurätiga kinni seotud. L.J. oli tunnistajale selgitanud, et tema mees tahtis noaga talle kõhtu lüüa, aga tema sai noast kinni ja nii tekkis haav peopessa. Tunnistaja ütluste kohaselt oli L.J. öelnud, et mees oli olnud purjus. Tunnistaja O.J. kinnitas kohtus, et ema oli talle rääkinud sündmusest, mille ajal tema oli kodus oma voodis lebanud ja isa oli tulnud noaga ema juurde ja tahtnud lüüa, kuid ema sai käe ette panna, mille tagajärjel nuga tekitas kätte haava. Süüdistatav Aleksandr Jegelski ütluste kohaselt ei ole ta 2007.a. L.J. t noaga löönud ja süüdistuses kajastatud sündmus pole aset leidnud. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis kõrvaldaksid kahtluse Aleksandr Jegelski süüdiolekus
4. oktoobris L.J. suhtes toimepandud teos. Tunnistajate M.T. ja O.J. ütlused põhinevad kannatanu L.J. poolt avaldatul. Kohtul puudus võimalus kannatanu küsitlemiseks tema tervisliku seisundi tõttu ja kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 291 p 3 alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval 3 juhul tuleb kohtul arvestada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 6 §-st 3(d) tulenevate piirangutega. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on nimetatud sätet kohaldades asutud seisukohale, et süüdistuse tuginemine kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, rikub Konventsiooni art 6 garantiisid (lahend Luca v. Itaalia
6. 2001). Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale (näit Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas 3-1-1-12706 ja 3-1-1-60-08), et süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, kus ainus isik, kes saab anda ütlusi toimunud sündmuse tehiolude kohta ei ole kohtus ristküsitletud ja tunnistajad, keda kohus küsitles said avaldada vaid kannatanu poolt neile edasiräägitut. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda tõlgendusreeglit kohaldades peab kohus vajalikuks rõhutada, et kohtul puudub alus arvata, et kannatanu valetab, kuid ütluste järjekindlus ei välista samas ütluste kontrollimise vajadust. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Aleksandr Jegelski

§ 121järgi esitatud süüdistuses 2007.

a novembris L.J. füüsilise valu põhjustamises õigeks. 2.1.

1. Süüdistuse kohaselt kasutas Aleksandr Jegelski
2. a septembri alguses enda elukohas Elva linnas XXX korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa L.J. suhtes, lüües talle rusikaga ühel korral näkku, mille tagajärjel kannatanu põrandale pikali kukkus ja teadvuse kaotas. Kohus avaldas kohtumenetluses prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 3 alusel L.J. kohtueelses menetluses antud ütlused. L.J. ütluste kohaselt lõi
3. a septembris Aleksandr Jegelski teda rusikaga näkku. Löömine toimus köögis. Löömise tagajärjel kukkus kannatanu köögipõrandale maha ja kaotas teadvuse. Kannatanu sõnul ei pöördunud ta kohe arsti juurde, vaid tegi seda kaks nädalat hiljem. Kannatanu on avaldanud, et ta kartis Aleksandr Jegelskit niivõrd, et esialgu ei julenud arsti poolegi pöörduda. Kohe peale löömist jooksis kannatanu oma töökohta Arbimäe Konsumisse ja teda nägi seal tunnistaja A.K. . Hiljem arsti juures selgitas kannatanu ka arstile rusikaga näkku löömise asjaolusid. Tunnistaja O.J. kinnitas kohtus, et ema on talle rääkinud sündmusest kui isa oli emale rusikaga näopiirkonda löönud, kuid sellest sündmusest sai ta teada hiljem. Tunnistaja M.T. ütluste kohaselt rääkis L.J. talle sündmusest, mille käigus Aleksandr Jegelski L.J. t rusikaga näkku lõi. Tunnistaja A.K. kinnitas kohtus, et ühel päeval
4. a tuli L.J. tema töökohta Elva Konsumisse ja ütles talle nuttes, et tema abikaasa oli talle kallale tulnud ja ninaluu pihta löönud. Tunnistaja sõnul oli nina paistes ja verine. Tunnistaja sõnul tegi tema ettepaneku politsei välja kutsuda, kuid L.J. keeldus, sest ta kartis oma meest. Perearst Ülle Hanseni arstitõend kinnitab asjaolu, et L.J. soovis
5. septembril
6. a pöörduda kõrva- nina- kurguarsti poole, milleks perearst väljastas talle saatekirja (tl 44). Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku 22.09.
7. a konsultatsiooniotsusest (tl 45) nähtub, et L.J. l on diagnoositud nina posttraumaatline seisund ja määratud ravi. 4 Süüdistatav Aleksandr Jegelski ütluste kohaselt ei ole ta 2008.a. septembris L.J. t rusikaga näkku löönud. Süüdistatav tunnistas, et kannatanu nina sai viga, kuid see juhtus, mitte tema poolt antud löögist vaid seetõttu, et kannatanu kukkus ise peale kahe pitsi konjaki joomist põrandale maha ja vigastas oma nina. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ja kannatanu ütlused ning eespool käsitletud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et L.J. oli
8. a septembris tekitatud nina vigastus. Nimetatud vigastust nägid vahetult tunnistaja A.K. ja vigastuse olemasolu tuvastati hiljem Tartu Ülikooli Kliinikumis arst K. Bušini poolt. Kannatanu kirjeldas vahetult peale sündmust juhtunut tunnistaja A.K. le ja hiljem ka M.T. ning oma pojale O.J.. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Vigastuse olemasolu kinnitab konsultatsioonil arsti poolt tuvastatu. Kohtu arvates on süüdistatava ütlused ennast õigustavad ega ole tõesed. Kohus on arvamusel, et juhul kui kannatanu oleks alkoholi tarbinuna ise näoli maha kukkunud, siis ei oleks ta vahetult peale sündmust läinud oma töökaaslase juurde. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja tõendid kogumis kinnitavad, et 2008.a. septembris lõi kannatanut Aleksandr Jegelski põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kohus leiab, et Aleksandr Jegelski tegutses oma abikaasat lüües otsese tahtlusega, sest teist inimest lüües mõistab iga täiskasvanud mõistlik isik, et löömisega põhjustab ta teisele valu. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Jegelski teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. 2.
9. Aleksandr Jegelski süüdistus

§ 25lg 1,2 - § 113 järgi Süüdistuse kohaselt pani Aleksandr Jegelski 1.

novembri

1. a õhtul enne kella 20.00 toime L.J. tapmise katse. Kohus avaldas kohtumenetluses prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 3 alusel L.J. kohtueelses menetluses antud ütlused. L.J. ütluste kohaselt (tl 33) istus ta
2. novembril
3. a suures toas diivanil ja vaatas televiisorit kui Aleksandr Jegelski tuli ja istus ilma üleriideid seljast võtmata kannatanu kõrvale. Süüdistatav oli rahulik ja mitte miski ei viidanud tema järgnevale tegevusele. Kannatanu ütluste kohaselt võttis Aleksandr Jegelski seejärel jope põuest noa ja pani selle kannatanu rinna vastu ja hakkas seda rahulikult ning aeglaselt suruma kannatanu kehasse. Samas rääkis süüdistatav, et nüüd on kõik korras ja olgu kannatanu rahulik. L.J. sõnul oli nuga Aleksandr Jegelski paremas käes ja ta ise istus kannatanu paremal käel. Kannatanu kinnitas, et esmalt ta valu ei tundnud, kuid peale seda kui Aleksandr Jegelski noa välja tõmbas nägi, et haavast hakkas verd jooksma. Kui Aleksandr Jegelski nägi, et kannatanu ei surnud ära, siis pani ta noa uuesti kannatanule rinna peale, seekord südame piirkonda ja tahtis uuesti hakata nuga kannatanu kehasse suruma. Kannatanu sõnul hakkas ta vastu rabelema ja tal õnnestus diivanilt püsti tõusta ning joosta välisukse poole. Aleksandr Jegelski jooksis kannatanule järele ja üritas kannatanut tuppa tagasi tõmmata ning seejuures jätkas noaga löömist kannatanu selja piirkonda. Kannatanul õnnestus pääseda koridori ja appi karjuda ning süüdistatavalt nuga käest rebida, kusjuures selle käigus lõikas endale noaga kätte. Peale noa kättesaamist viskas kannatanu noa teise korruse platvormilt alumisele korrusele. Appikarjumise peale avas neljandas korteris elav T.V. ukse ja kannatanu läks naabri juurde kööki. Tunnistaja A.A. kinnitas kohtus, et
4. novembri 2008.a. õhtul kuulis ta trepikojast naisterahva appikarjeid. Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt kuulis ta
5. novembri 2008.a. õhtul karjumist ja uksele kloppimist, mitte tõttu ta avas korteri välisukse ja nägi ukse taga L.J. t, kes tilkus verest. Verised olid ka nii kannatanu käed kui ka koridor. Tunnistaja sõnul kutsus ta L.J. tuppa ja 5 läks kohe kiirabi kutsuma. L.J. ütles, et tal on väga halb olla ja kui kiirabi kohale jõudis vajus kannatanu nii ära, et ei suutnud oma nimegi öelda. Tunnistaja kinnitas, et selle sündmuse ajal nägi ta korraks ka Aleksandr Jegelskit, kes seisis enda korteri uksel ja vaatas tunnistaja korteri ukse poole. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta küsis Aleksandr Jegelskilt eesti keeles, et mida viimane on teinud, kuid selle peale tõmbas süüdistatav enda korteri ukse kinni ja ei öelnud midagi. Tunnistaja sõnul nägi ta esimesele korrusele koridori valgustit põlema pannes all trepi peal suurt nuga. Kannatanu ja tunnistaja T.V. ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, kust nähtub, et verd oli nii L.J. korteris, muuhulgas diivanil, samuti sisekoridoris ja teistes korteri ruumides kui ka trepikojas. Sündmuskohalt võeti kaasa teo toimepanemise relvana 33 cm pikkune pussnuga, mille tera pikkus on 20 cm. Noa teral oli nähtav verekahtlane määrdumine (tl 30-31). Isiku ekspertiisiaktis nr 155 (tl 40-42) kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt esinesid L.J. l seitse torke-lõikehaava seljal, kaks rinnaõõntesse tungivat torke-lõikehaava mõlemal pool rindkere eespinnal, lõikehaava vasaku käe I sõrme päka piirkonnas ning V roide murru vasakul pool. Vigastuste tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind ning vasakpoolne verirind. Ekspert on arvamusel, et kannatanul esinevad kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja võisid olla põhjustatud
6. novembri
7. a löökidest noaga. Eksperdiarvamuse kohaselt oli lõikehaav L.J. I sõrme päkal saadud enesekaitse käigus noaterast kinni võtmisel. Tunnistaja O.J. ütluste kohaselt helistas talle tunnistaja T.V., kes selgitas, et isa oli emale kallale läinud, oli tekitanud palju haavu ja palus minna kiirabisse. Tunnistaja sõnul rääkis ema ise samal päeval, et isa tuli noaga kallale ja järgmisel päeval rääkis kogu loo, nii nagu see oli. Tunnistaja rääkis kohtuistungil kannatanu poolt talle avaldatu, mis oli kooskõlas kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel avaldatuga. Süüdistatav Aleksandr Jegelski väitis kohtus, et ta oli
8. novembril 2008.a. afektiseisundis. Süüdistatav sõnul oli ta sel päeval alkoholi tarvitanud. Tarbitud alkoholi koguste osas andis Aleksandr Jegelski mitmesuguseid ütlusi, kuid jäi kohtus selle juurde, et hommikul jõi ta õlut ja õhtul jõi viina. Aleksandr Jegelski väitis kohtus, et mäletab seda, et ta tuli
9. novembril
10. a koju ja nägi oma abikaasat. Süüdistatav sõnul peale nende kahe kedagi kodus ei olnud. Süüdistatava sõnul kustus ta koju jõudes ära ja ei mäleta edasisest sündmusest midagi. Mälu taastus tal alles väljas tänaval olles ja ta mäletab ka seda, et pärast läks ta keldrisse, kus politsei ta kinni võttis. Aleksandr Jegelski möönis, et ta võib olla L.J. süüdistuses kajastatud vigastused tekitanud, kuid ta ei mäleta sellest midagi. Süüdistatava sõnul ei ole tal abikaasa L.J. ga mingeid erilisi suuri konflikte olnud.
11. novembri 2008.a. patrullileht kajastab, et politseile teatati kell 20.08 pussitamisest XXX korteris 3 (tl 60-61). Aleksandr Jegelski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 63-71) kajastab kinnipeetu riietust, mille kohaselt oli Aleksandr Jegelski parema jala saabas määrdunud verekahtlase ainega. Süüdistatava seljas olnud fliisi kõhuosal oli samuti nähtav verekahtlane määrdumine. Ka fliisi peal olnud jaki varrukatel ning kõhuosal on kirjeldatud verekahtlast määrdumist. Verejälgede uuring fliisil ja jopel viidi läbi reaktiiviga Tetrabase (tl 71). Uuringu tulemusena osutusid 4 proovi verejälgede suhtes positiivseks. 6 Aleksandr Jegelski suhtes viidi
12. veebruaril
13. a. läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohta on vormistatud akt nr 8/6 (tl 100- 107). Eksperdiarvamuse kohaselt esineb Aleksandr Jegelskil kerge kognitiivsete funktsioonide langus ja alkoholsõltuvus. Aleksandr Jegelskil esinevad psüühikahäired ei ole hõlmatavad määratlustega vaimuhaigus ega nõdrameelsus. Eksperdid asusid seisukohale, et Aleksandr Jegelski oli
14. novembril
15. a talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Eksperdid avaldasid, et nende käsutuses olevast andmekogumist ei nähtu Aleksandr Jegelskil ei talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal ega ekspertiisi teostamise ajal selliste psüühikahäirete esinemist, mis oleksid välistanud või välistaksid käesoleval ajal tema võime mõista oma tegude tähendust ning oma käitumist vastavalt sellele juhtida.

§ 25

lg-te 1,2 - 113 järgi kvalifitseeritav tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele. Kannatanu on kirjeldanud üksikasjaliselt Aleksandr Jegelski tegutsemist. Kannatanu ütlused on kooskõlas isiku ekspertiisiaktis kajastatu ja tunnistajate A.A. ja T.V. ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu on viidanud Aleksandr Jegelskile kui isikule, kes teda noaga ründas. Süüdistatav ise kinnitab, et kui ta

1. novembri
2. a õhtul koju tuli, siis oli kodus vaid L.J. . Tunnistaja T.V. nägi Aleksandr Jegelskit vahetult peale kanntanu enda korterisse sisselaskmist süüdistatava ja kannatanu korteri uksel. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdistatava riietel tehti laboratoorse uuringu käigus kindlaks vere olemasolu. Ka süüdistatav ise möönis, et ta võib olla toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, kuid ta ei mäleta seda ja arvab, et ta oli afektiseisundis. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et L.J. l tuvastatud kehavigastused põhjustas
3. novembri
4. a õhtul Aleksandr Jegelski. Kohtu jaoks püstitub küsimus sellest, milline oli
5. novembril
6. a Aleksandr Jegelski poolne tahtluse vorm. Kannatanu ütluste kohaselt istus Aleksandr Jegelski koju jõudes kohe tema kõrvale diivanile ja võttis ilma midagi selgitamata jope põuest noa ning surus selle kannatanule rindkeresse. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Käesoleval juhul soovis süüdistatav kannatanu surma. Seda iseloomustavad ka süüdistatava poolt öeldud sõnad, mille kohaselt soovitati kannatanul olla rahulik, sest kohe on kõik möödas. Kavatsetust kinnitab Aleksandr Jegelski edaspidinegi käitumine, täpsemalt see, et kui tal ei õnnestunud kannatanud esimese löögiga tappa, siis surus ta noa uuesti kannatanu südame piirkonda ja kui kannatanul õnnestu lahti rabeleda, siis lõi teda veel seitsmel korral selja piirkonda. Süüdistatav, kes lõi kannatanut 20 cm terapikkusega noaga kahel korral rinna piirkonda ja seitsmel korral seljapiirkonda, pidi ette kujutama ja mõistma, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Aleksandr Jegelski on toime pannud L.J. tapmiskatse ja ta tuleb selle toimepanemise eest süüdi tunnistada. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Jegelski teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid.
7. Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Aleksandr Jegelski pani toime

§ 25

lg-te 1,2 - § 113 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so raske eluvastase kuriteo ja lisaks sellele vägivallateo, millega põhjustas ohu L.J. elule ja kahjustas tema tervist. Tapmiskatse teostamise tehiolud, täpsemalt asjaolud, mille kohaselt süüdistatav ilma mingi eelneva tülita istub rahulikult kannatanu kõrvale ja torkab talle külmalt ning kaalutletult noa rindu ja 7 hiljem lööb talle seitse noahoopi selga, iseloomustab teo toimepanijat kui jõhkrat ja küünilist isikut. Seega saab asuda seisukohale, et Aleksandr Jegelski süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on oluline. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Jegelski puhul

§ 57ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Tõendite uurimise käigus ei ole avaldunud Aleksandr Jegelski poolt toimepandud tegude kindel motiiv, kuid püstitus kahtlus, et süüdistatav soovis vabaneda oma abikaasast selleks, et elada ilma abikaasata viimasele kuuluvas korteris. Aleksandr Jegelskit iseloomustasid pea kõik tunnistajaid kui alkoholilembest isikut, kes tihti kannatanuga tülitses. Karistuse mõistmisel ei saa aga jätta tähelepanuta asjaolu, et Aleksandr Jegelski, kes oli varguse toimepanemise ajal 61 aastane, ei ole varem olnud alust karistada ei väärteo-ega ka kriminaalkorras. Karistuse eripreventatiivset eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks arvestada muuhulgas ka asjaolu, et käesoleval ajal on Aleksandr Jegelski pensionil.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus mõista karistuseks kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Üldpreventatiivsetel kaalutustel tuleks kohtu arvates mõista Aleksandr Jegelskile karistus tapmiskatse toimepanemise eest vastava sanktsiooni keskmises määras, so üheksa aasta pikkune vangistus.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Tulenevalt konkreetsel juhul tuvastatud süü suurusest ja arvesse võttes karistuse üldist ja isikut puudutavat erilist eesmärki, ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks mõista kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest Aleksandr Jegelskile karistuseks rahalist karistust. Kehalise väärkohtlemise eest peab kohus võimalikuks karistada Aleksandr Jegelskit vangistusega keskmisest määrast väiksemas määras, so mõista karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest moodustada liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks kuritegude süü suurust ja karistuse eesmärki silmas pidades lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Eespool kajastatud asjaolusid silmas pidades on kohus veendumusel, et Aleksandr Jegelskile mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine on vajalik ja otstarbekas. Kuivõrd Aleksandr Jegelski oli kahtlustatavana kinni peetud 2. novembril 2008. a., siis kohaldades

§ 68

lg 1 tuleb nimetatud päevad arvestada karistusaja hulka ja tema karistusaja algus tuleb hakata arvestama kahtlustatavana kinnipidamisest.

1. Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohus leiab, et asitõend, so pussnuga, millel puudub väärtus, tuleb KrMS § 126 lg 1 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
2. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 10 875.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult välja mõista ekspertiisitasu 8 34 875.-krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu 14 680,80 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 197.- krooni. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 9