Prokurör Ainar Koik 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: Süüdistatav Heiki REEMANN xxx 38707260226 4)kodakondsus: eesti 5)haridus: põhi 6)emakeel: eesti 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta 8)karistatus: karistusregistri teatise kohaselt (tl 83) kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud ühel korral (05.12.2005.a. LS § 741 lg 1 ja 7435 alusel 3000 kroonise rahatrahviga) 9)kuriteo kvalifikatsioon:
p 5, 404 Kaitsja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heiki Reemann
Süüdi tunnistada Heiki Reemann
järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust.
MS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Heiki Reemannilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
Samuti tema, 03.novembril 2008.a õhtul, sealsamas korteris tema enda poolt eelnevalt toime pandud APi tapmise varjamise eesmärgil, et tuli hävitaks kõik tema poolt toime pandud APi tapmise jäljed, võttis tema APi korterist tikud ja süütas lahtise tule allikat ehk tikku kasutades APi voodil oleva lina ja ootas et sellest läheks põlema kogu XXX korter, millega tekitas temale võõra asja hävitamisega APi tütrele MP olulise varalise kahju – hävis kogu korteri sisustuseks olnud asjad 24 tuhande krooni väärtuses ning korteri tulekahjujärgseks saneerimiseks, akende vahetuseks ja elektrivarustuse taastamiseks on kulunud lisaks üle 32 tuhande krooni - olles seejuures teadlik et antud kortermajas viibivad õhtusel ajal paljud selle elanikud, ja süütamisest tekkis ulatuslik kogu korteri sisustuse hävitanud tulekahju millega kaasnesid suur kuumus ja mürgine vingugaas kogu korterelamus ning mille tagajärjel oli oluliselt raskendatud inimeste väljapääs kortermaja teistest korteritest ja pääsemine majast välja, ehk millise käitumisega ta seadis ohtu teiste sama maja elanike elud ja tervise ehk pani toime süütamise ehk
Kohus leiab, et Heiki Reemanni süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud eelkõige Heiki Reemanni enda ütlustega ja süü tunnistamisega. Süüdistatava H.Reemanni ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta tunnistas end täielikult süüdi oma vanaema APtapmises omakasu ajendil, samuti seejärel APi korteri süütamises ja APi pangakaardiga kokku 40 tuhande krooni väljavõtmises enda tarbeks. Kohtuistungil kirjeldas H.Reemann üksikasjalikult niipalju kui mäletas, oma varasemaid suhteid vanaemaga, käitumist kuritegude toimepanemisele eelnevalt, kuidas ta 03.novembril 2008.a. kella 16 paiku üksinda vanaema juurde korterisse läks ning kuidas ta kuriteod toime pani. Kui vanaema temale ütles, et tal on 40 tuhat krooni olemas, aga ei saa seda temale võimaldada, siis otsustas ta vanaema tappa ja juba enda käesolnud vanaema pangakaardiga niipalju raha välja võtta kui võimalik. Esimesel õhtul raha välja võttes selgus, et päevalimiidiks oli 20 tuhat krooni ja rohkem korraga raha H.Reemann kätte ei saanudki. H.Reemann tunnistas kohtus, et lõikas vanaemal laualt võetud noaga kõri läbi ning edasist noalöökide andmist ta ei mäleta. Seejärel süütas ta korteris voodil rippunud lina põlema ning kui korterist lahkus, siis see lina juba põles.Seejärel võttis tema Ülemiste Keskuse pangaautomaadist APi pangakaardiga samal õhtul välja 20 tuhat ja järgmisel hommikul lisaks veel 20 tuhat krooni sularaha. H.Reemanni ütlused selle kohta, et ta oli võlgu kellelegi seoses narkoäriga, ei ole kohtu arvates usutavad, kuna H.Reemann ei rutanud peale kuriteo toimepanemist kellelegi oma väidetavat võlga tasuma vaid kasutas raha esimesel võimalusel enda tarbeks. Kannatanud MR ja MP AP tütardena kinnitasid kohtus, et AP oli hiljuti saanud pärandvara müügist kümneid tuhandeid kroone ja perekonnas teadsid sellest kõik, M P suhtles emaga viimati telefoni teel 03.novembri õhtul kella 17.30 paiku, kuuldes taustaks korteris toimetavatest torumeestest. Mõlema kannatanu ütlustest nähtub, et H.Reemann oli varasemalt korduvalt käinud APi juures ja saanud temalt raha nii kingiks kui laenuks, mille tagasimaksmisega oli tal probleeme. M.R kinnitusel oli H.Reemann varasemalt ühel korral saanud APilt viimase pangakaardi koos PIN-koodiga, et ise kingituseks mõeldud sularaha pangaautomaadist välja võtta. APi liikumisvõime oli halb ning ta kasutas liikumiseks käru ja tugesid, H.Reemann käis juhutöödel. MP nõudis süüdistatavale karistuseks 15 aastat vangistust, M.R karistuse osas enda seisukohta ei avaldanud. Tunnistajate TTja A T ütluste kohaselt nemad – TT maja korteriühistu esimehena ja AT Mõigus veetorustiku vahetust korraldava firma juhina- 03.novembri 2008.a. õhtul nägid APi viimati elusana tolle korteris õhtul umbes kella 18 ajal.Korterisse nad ei sisenenud kaugemale kui esikusse, nägid, et vanaproual oli külas u 20-25 aastane noormees (kelle isikukirjeldus vastab H.Reemanni omale), tunnistaja TT oli kindel, et just sama mees, keda ta siis korteris nägi, on seesama kes kohtualuse pingis istub ja keda ta mõni aeg peale põlengut televisiooni politseisaates nägi. APi korterist lahkudes tundsid mõlemad veidi aega hiljem sealsamas majas viibides kuuma suitsu ja suurt kuumust, trepikoda oli paksult suitsu täis, liikuda oli äärmiselt raske ja majaelanikud olid paanikas, ving oli õudne ning seeläbi tundsid nad ka suurt ohtu oma elule ja tervisele. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisast – tehnilise uuringu protokollist ning fototabelitest nähtuvalt (tl 2-27a) leiti sündmuskohal Tallinn XXX korterist 03.novembri 2008.a. õhtul AP vägivallatundemärkidega surnukeha – põhjalikult on kirjeldatud põlenud korteri sisustust, surnukeha paiknemist ja vigastusi ning tule toimet korteris, samuti erinevate esemete kaasavõtmist. Eksperdiarvamuses surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 829 (tl 31-44) on ära toodud surma põhjus – kehaväline verejooks kaela ja magistraalveresoonte läbilõikamisest, kusjuures kaela lõikevigastused võivad olla tekitatud paralleelsuunaliste vähemalt 5 saagiva lõikava liigutusega ning paljudest noahaavadest olid eluohtlikud veel 11 rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava selja ja vasaku külje piirkonnas, kõik eluohtlikud lõike- ja torkehaavad on tekitatud elupuhuselt, surm võis olla saabunud minutites mõõdetava aja vältel peale kaelavigastuste tekitamist. Eksperdi arvates oli tõenäoliselt esimesena tekitatud kaela lõikevigastus (st lõigati läbi kõri), millele järgnesid selja ja vasaku külje lõike-torkevigastused. Enesekaitsele viitavaid vigastusi laibal ei leitud. Kirjeldatud on näovigastusi, mis võisid olla saadud paiskumisel/kukkumisel vastu kõva pinda ehk põrandat. Seljale tekitatud vigastuste korral võis kannatanu asend olla lamav. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tl 46-58) tõendab H.Reemannil kinnipidamise hetkel 04.novembril kell 21 üle 10 tuhande krooni sularaha olemasolu, samuti APi SEB-panga deebetkaardi valdamist, samuti temal seljas olnud riietuse ja jalatsite kirjeldust ja fotografeerimist. Läbiotsimisprotokoll (tl 63-66) tõendab H.Reemanni elukohast temale kuulunud riiete ja jalatsite kaasavõtmist 04.novembril 2008.a. kell 21.00. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 70-78) tõendab südaööl vastu 05.novembrit 2008.a. Juhtme 26 ja 27 majade vahelt prügikonteinerist riide sisse mähitud verise noa käepideme ja 2 noatüki leidmist. See tähendab, et ca 3 tundi peale H.Reemanni kahtlustatavana kinnipidamist leidis politsei temalt saadud informatsiooni põhjal prügikonteinerisse äravisatud tapmisel kasutatud noa. Asitõendite vaatlusprotokollis (tl 197-205)on kirjeldatud ja vaadeldud nimetatud noatükke, samuti H.Reemannilt äravõetud esemeid ning neid fotografeeritud. Asitõendite vaatlusprotokollist (tl 206-212 ja 214-222) nähtuvalt on vaadeldud H.Reemanni särki ja jalatseid, millistelt leiti verejälgi ja mis saadeti DNA-ekspertiisi. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl 88) tõendab H.Reemanni uriinist 05.novembril 2008.a. kanepi jälgede leidmist, kusjuures joobeseisundi tuvastamise aktist nähtuvalt tarvitas H.Reemann viimati 2 päeva varem , see on 03.novombril 2008.a. ehk APi tapmise päeval. Selle võttis H.Reemann ka kohtuistungil antud ütlustes omaks. Eksperdiarvamusest DNA-ekspertiisiaktis (tl 135-140) nähtub, et selleltsamalt noalt, nii käepidemelt kui teralt, leiti kahtlusteta APi DNA-d, H.Reemanni vasaku kinga tallalt võetud proovis leitud peamine naispäritolu DNA-profiil oli kokkulangev APi omaga; noa käepideme ülemiselt vasakult servalt võetud proovist saadud segaprofiili põhjal ei saa kindlalt välistada H.Reemannilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ehk segaprofiilis oli esindatud suurem osa temal esinevatest alleelidest; proovides H.Reemanni särgi vasaku käise servast ja parema kinga pealt ülaltpoolt võetud proovide (kust leiti luminooliga töötlemisel vere jälgi) analüüsil ei saa välistada APilt ja H.Reemannilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ehk teisisõnu võrdlusproovis olid esindatud kõik mõlemal esinevad alleelid. Sellised jäljed ei saanud H.Reemanni riietusele jääda vaid lihtsalt APi korteris liikudes. Verejäljed H.Reemanni riietel ja jalatsitel pole küll väga ulatuslikud, kuid H.Reemann võis verepritsmete vältimiseks ka oma särgi käised üles käärida või kasutada käte ümber mõnda teist korteris leidunud riietuseset, mis tulekahjus hävis, lisaks oli tapmise toimepanemise tehioludest näha, et verepritsmete suund oli mitte H.Reemanni suunas, vaid temast eemale. Vaatlusprotokollist (tl 154-175) nähtub Ülemiste Keskuse turvavideote salvestuste põhjal H.Reemanni liikumine 03.novembri 2009.a. õhtul kella 19 paiku, sh sisenemist Tele2 poodi ja 04.novembril kella 09 paiku Ülemiste Keskuses. Koopiatest Tele2 hooldustöö saatelehest, hooldustöö väljastamise aktist ja järelmaksulepingust (tl 67-69) nähtub H.Reemanni poolt 03.novembri 2008.a. Ülemiste Keskuses asuva Tele2 poe külastamine ja sama telefoni järelmaksuga ostmine, mis leiti läbiotsimisel tema elukohast, samuti Tele2 lepingud. Eksperdiarvamusest tulekahjuekspertiisiaktis (tl 181-184) nähtub, et XXX toimunud tulekahju võis alguse saada kohast ja viisil, nagu andis ütlusi H.Reemann. Tulekahju kohta kogutud materjalidega tutvunud ekspert leidis, et antud juhul oli tikuleek voodilinade süütamiseks piisav ning korteri muudes piirkondades tulekahjukolde asukohale viitavaid tunnuseid ekspert ei tuvastanud. Eksperdiarvamusest kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis (tl 188-192) nähtuvalt leiti, et H.Reemann kuritegude toimepanemise ajal sai aru sündmuste tagajärgedest ning tegutses adekvaatselt ja integreeritult, tal ei esinenud füsioloogilist afekti ega muud emotsionaalset seisundit, mis oleksid olulisel määral mõjutanud tema teadvust ja käitumist ning takistanud adekvaatselt oma tegevusest aru saada ja seda juhtida; ta sai aru oma tegude keelatusest, andis endale aru tagajärgedest ning suunas sihipäraselt oma käitumist. Eksperdid märkisid tähelepanuväärselt H.Reemanni uurimise tulemusel, et H.Reemanni kuritegu „oli sooritatud teadliku omakasu saamise eesmärgil sihipärase tegevuse käigus”. Riigikohus on oma lahendites (viimati lahendis nr 3-1-1-128-06) asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).Antud juhul on see kahtlusteta tuvastatud. H.Reemann pani tapmise toime tahtluse kõrgeimas vormis, so kavatsetusega, kuna ta seadis endale eesmärgiks APi tapmise. Vigastuste arvu arvestades tegi ta kõik selleks, et AP tõepoolest sureks. Samuti pani ta süütamise toime kavatsetusega, seades seejuures endale eesmärgiks, et tema poolt valla päästetav tuli hävitaks korteris kõik jäljed, mis võimaldaksid teda vanaema tapmisega seostada. Kuna H.Reemann tegutses kindla eesmärgiga tappa AP selleks, et saada vanaema pangaarvelt niipalju raha, kui temale vajalik ja mida vanaema tal keelas teha, ning keeldunud vanaema tapmise järel võttiski vanaema arvelt välja endale vajalikus summas sularaha, siis sellise käitumisega panigi ta toime tapmise omakasu motiivil ning sellele järgnenud raha ebaseaduslik omastamine ei vaja eraldi kuriteona kvalifitseerimist. Kriminaalasjas ei nähtu kõige vähemaidki viiteid kellelegi teisele isikule, kes peale H.Reemanni võis peale APi tapmise toime panna või kellel veel peale tema oli selleks mingigi põhjus või motiiv. H.Reemanni karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, mida ta kohtus avaldas. Ta nimetas kohtus oma käitumist ääretult mõttetuks ja rumalaks teoks. Varem teda kriminaalkorras karistatud ei ole. Karistust raskendavaks asjaoluks on
Kohtu arvates esinevad H.Reemanni käitumises ka
järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused, kuid süüdistust temale selles osas H.Reemannile esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige H.Reemanni süü suurust. Seda iseloomustavad kuriteo sihitus omaenda lähedase isiku vastu enda egoistlikest kaalutlustest tingituna, kuriteo toimepanemine tahtluse kõrgeimas (ehk ohtlikumas) vormis ehk kavatsetusega ning kannatanul esinenud vigastuste rohkus. Süütamise puhul samuti kavatsetus ning selle toimepanemine tapmisele järgnevalt, et varjata kuriteo jälgi, samuti süütamisega kaasnenud suured varalised kahjud ning lisaks teiste kortermaja elanike elude ja tervise ohtuseadmisele ka ebamugavuste põhjustamine paljudele inimestele. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud H.Reemanni karistamine mõrva eest ei sanktsiooni (8-20 aastat vangistust) alam- ega ülemmäära lähedases määras, vaid keskmises määras, liites sellele osaliselt süütamise kui kergema kuriteo eest mõistetava karistuse, mis tuleks samuti mõista sanktsiooni keskmises määras. Mõlemad kannatanud on esitanud tsiviilhagi. H.Reemann on hagi tasumisega nõus ja ei vaidlusta selle summa suurust. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele H.Reemannilt. Kohtunik Anne Ennok Rahvakohtunikud Siiri Gelkova Tiiu Antonis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.