4-09-18531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-18531 ((2230,09,002910) 10220092652922) Kohtunik Märt

§ 7422lg 1 alusel rahatrahviga 28 trahviühiku ulatuses, so 1680 krooni.

Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talitus Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitanud isik: Priit Põldsepp, IK: 37709226515, elukoht: xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120 korras 1. Jätta Priit Põldsepa kaebus Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Mirjam Männamaa 25.08.2009 kiirmenetluse otsusele nr 10220092652922 (2230,09,002910)

§ 7422lg 1 alusel rahatrahviga 28 trahviühiku ulatuses, so 1680 krooni, rahuldamata.

2. Jätta Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Mirjam Männamaa 25.08.2009 kiirmenetluse otsus nr 10220092652922 (2230,09,002910)

§ 7422lg 1 alusel rahatrahviga 28 trahviühiku ulatuses, so 1680 krooni, muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.10.

1. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Mirjam Männamaa 25.08.2009 kiirmenetluse otsusega nr 10220092652922 (2230,09,002910) karistati Priit Põldseppa LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 28 trahviühiku ulatuses, so 1680 krooni selles, et menetlusalune isik 25.08.2009 kell 17.12 Kose vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee
2. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 112 km/h +/- 4 km/h. Lubatud sellel teelõigusl 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Priit Põldsepp kaebuse, milles märkis, et juhtis Volvot xxx25.08.2009 Tallinnast – Tartu poole. 32 km alustas möödasõitu enda ees olevast sõidukist ja planeeris auto tagasi reastada kahe auto vahele, kuid esimese auto pidurdas äkki märgates politseid ja tal ei õnnestunud vahele manööverdada ja pidi mööduma kahest sõidukist, seega lisas natukene gaasi, et jõuaks reastuda enne vastutulevat palgiveokit, millega rikkus liikluseeskirja ja ületas kiirust. Mõne kilomeetri pärast teda peatati ja vormistati talle kiirmenetluse otsus, kus määrati talle peaaegu maksimaalne rahatrahv 1680 krooni. Palub tehtud otsus üle vaadata ja võimalusel seda vähendada. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas leidnud, et Priit Põldsepa kaebus Julgestuspolitsei poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220092652922 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Priit Põldsepp juhtis mootorsõidukit kiirusega 112 ± 4 km/h, lubatud sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus ei näidatud juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kaebaja poolt kirjeldatud kiiruse ületamise olustik on vale. Kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti hetkel, kui ta alustas möödasõitu 92 km/h liikunud sõidukist. Vastutuleva sõiduauto tõttu reastus kaebaja tagasi oma sõiduritta peale möödumist ühest sõidukist. Kohtuvälise menetleja jaoks on arusaamatu kaebaja selgitus, et kiiruse ületamine oli vajalik möödasõidu ohutuks lõpetamiseks. Möödasõit ei saa olla vajalik, kui ühtlane liiklusvoog liigub suurimast lubatud sõidukiirusest pisut suurema kiirusega. Samuti tuleb LE § 133 kohaselt möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Sooritades möödasõitu, oli P. Põldsepal võimalik ohu ilmnedes vähendada kiirust ning naasta oma sõiduritta. P. Põldsepal puudus liiklusohutuse seisukohalt vajadus sooritada möödasõit sõidukist, mis liikus lubatud sõidukiirusest pisut kiiremini. Väärteomenetluses on kohtuvälisel menetlejal kohustus teha otsus tuginedes kogutud tõenditele. P. Põldsepp ei ole omakäeliselt antud ütlustes ega ka ühelgi teisel väärteomaterjalile lisatud dokumendil väljendanud kahetsust, mida kohtuväline menetleja oleks saanud arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja leiab, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine võib endaga kaasa tuua väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületava sõiduki juht on küll teadlik oma tegevusest, kuid see ei pruugi olla arusaadav teistele liiklejatele, kes eeldavad, et kõik teel liiklejad täidavad kehtestatud liiklusreegleid. Asjaolu, et rikkumine toimus lühiajaliselt, ei mõjuta kuidagi teiste liiklejate võimet ette näha ühe juhi ootamatuid manöövreid ning seetõttu ei vähenda ka kuidagi rikkumise raskusastet ja liiklusohtlikkust. Kaasliiklejad ei pruugi osata suunata tähelepanu üldisest liiklusvoolust kiiremini liikuvatele objektidele. Kohtuväline menetleja leiab, et tuginedes toime pandud rikkumise iseloomule ja ohtlikkusele, ülal toodud asjaoludele, kaebajale varasemalt kiiruse ületamise eest määratud madalamatele rahatrahvidele ning seadusandja poolt ette nähtud sanktsiooni piirist, on igati põhjendatud P. Põldsepa karistamine LS § 74 lg 1 alusel sanktsiooni ülemise määra lähedase rahatrahviga. Julgestuspolitsei nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 Kohus, tutvunud kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitustega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine kvalifitseeritud kui LE § 124 p 2 sätete rikkumine ning menetluslune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h võrra. (t/l 1) Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et sooritas möödasõitu ühest autost ja planeeris selle auto ette möödasõitu lõpetada, aga selle auto ees sõitnud auto teki äkilise pidurduse – arvatavasti tingituna politseid märgates ja tal ei õnnestunud vahele alustatud möödasõitu lõpetada ja lisas natuke kiirust, et mõlemast autost õnnelikult mööduda kuna vastu tuli veoauto. Möödasõidu tõttu pidigi kiirust lisama, muidu sõitis ühtlase kiirusega autopiloodiga. (t/l 2) Sellistest menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis esitatud väidetest ja kohtuvälise menetleja fikseeritud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ja teiste sõidukite sõidukiirusest saab järeldada, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukil oli püsikiirusehoidja seatud kiirusele, mis tunduvalt ületas suurimat lubatud sõidukiirust ning tingis olukorra, kus menetlusaluse isiku ees sõitnud ja suurimat lubatud sõidukiirust vähesel määral ületanud sõidukid jäid menetlusaluse isiku jaoks liiga aeglase sõidukiirusega ette ning takistasid teda ja menetlusalune isik, selle asemel, et kohandada oma sõiduki sõidukiirust ees liikunud sõidukite sõidukiiruse järgi, alustas möödasõitu, so manöövrit, mis ei ole kohustuslik manööver ning võimaliku liiklusohu vältimiseks oli sunnitud sõidukiirust veelgi suurendama. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine sõidukit juhtides oli teadlik ja tahtlik. Seega valides teadlikult enese ja teiste liiklejate jaoks ohtliku sõidukiiruse, suurendas sõidukiirust veelgi, et vältida reaalset liiklusohtu. Mis puudutab kaebuses ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väidetusse selle kohta, et menetlusalune isik oma arvates möödus kahest sõidukist ja pidi kiirendama seetõttu, et vastu tuli veoauto, siis nähtub kombineeritud liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestusest, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk möödus ühest sõidukist ja vastassuunas liikus vastu sõiduauto, mitte veok. Seega ei suutnud kaebuse esitanud isik isegi liiklussituatsiooni, milles ta ise viibis, õigesti tajuda. LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 30 trahviühikut. Menetlusalusele isikule määrati kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks rahatrahv 28 trahviühikut. Esitatud kaebuses on ette heidetud, et menetlusalusele isikule on määratud peaaegu maksimaalne trahv. Ometigi tunnistas menetlusalune isik esitatud kaebuse kohaselt oma süüd ja kahetses, et kiirust ületas, kuid see ei leevendanud tehtud otsust. Seetõttu taotleti kaebuse esitamisega määratud rahatrahvi vähendamist. Kohtuväline menetleja märkis oma kirjalikus seisukohas, et menetlusalune isik ei ole kahetsust väljendanud ja seetõttu ei saanud otsuse koostamisel kahetsust ka arvestada. Kohus kontrollis väärteoasja materjale ning tuvastas, et omakäelises menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik selgitanud väärteo toimepanemise asjaolusid, kuid puuduvad viited avaldatud kahetsuse kohta. Seega ei ole kahetsuse avaldamist kuskil fikseeritud ning menetlusalune isik ise ei ole ka pidanud vajalikuks seda märkida. Sellest teeb kohus järelduse, et kohtuväline menetleja ei saanudki otsuse koostamisel arvestada kahetsusega, mida avaldatud ei ole. Ka kaebuses ei ole kaebuse esitaja kahetsust avaldanud, vaid viidanud kohtuvälises menetluses avaldatud kahetsusele, mille unustas avaldada. Kohus asub seisukohale, et määratud karistus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele. Menetlusalusele isikule määrati karistus LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning karistus viidatud sätte järgi määratakse siis kui lubatud sõidukiirust ületatakse kuni 20 km/h võrra. Kaebuse esitanud isikut süüdistati selle, et ta ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust 18 km/h võrra. Seega LS § 7422 lg 1 sätestatud rikkumise ülemmäära lähedasena. Juhul, kui isik oleks ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 km/h võrra, siis oleks selline käitumine kvalifitseeritud juba LS § 7422 lg 2 järgi ning karistusena 3 sellise teo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni ja lg 4 kohaselt ka lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Seetõttu leiab kohus, et rikkumise ulatus rikkumise ülempiiris peab tingima ka karistuse ettenähtud sanktsiooni ülempiiris. Vastasel juhul tekiks olukord, kus süü suurus ei mõjutaks karistuse määra ning isiku suurem süü tingiks süüdlase olukorra kergendamise. Kohus leiab, et karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena on põhjendatud peale süü suuruse ka seetõttu, et karistus vastab süüdlase isikule. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitanud isikul temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kaks kustumata karistust samalaadsete raskemate väärtegude toimepanemise eest ning rahatrahvid olid tasutud. Selline asjaolu ei takistanud menetlusalust isikut panemast toime uut samalaadset väärtegu. Seega senised karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et sellised karistusandmed ja süü suurus välistavad võimaluse määratud karistust kergendada. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming kohtunik 4