4-09-27249/5

4-09-27249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-27249 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi Vitali Leontšiku kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 25.11.2009.a kiirmenetluse otsusele nr 00060316 Kaebuse esitaja Vitali Leontšik (isikukood 37708230263, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Ameti kaudu ) Menetluse liik Kirjalik menetlus (Tallinna Munitsipaalpolitsei RESOLUTSIOON
2. Kaebus rahuldada osaliselt.
3. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 25.11.2009.a kiirmenetluse otsus Vitali Leontšiku väärteoasjas ÜTS § 547 lg 1 järgi tühistada osas, millega määrati trahv 300 krooni tasumisele ühes osas. Teha selles osas uus otsus, määrates KarS § 66 lg 2 alusel trahvi tasumisele kolmes võrdses osas, s.o. 100 krooni kuus, kolme kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest iga kuu
4. kuupäevaks. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole SEB Pangas, tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses antud viitenumber
5. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja kaebaja ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui kaebaja kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 25.11.2009.a kiirmenetluse otsusega nr 00060316 karistas Tallinna Linnavalitsus (Tallinna 2 Munitsipaalpolitsei Amet) Vitali Leontšikut selle eest, et tema 25.11.2009.a kell 10:55 sõitis Tallinnas bussis nr 3 sõiduõigust tõendava dokumendita, millega rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 2, milline väärtegu on karistatav ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi. Vitali Leontšikut karistati 5 trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga. Vitali Leontšik esitas kiirmenetluse otsusele kaebuse, milles palub end trahvist vabastada, kuna on töötu, arvel töötuna ja mingeid muid sissetulekuid ei oma. Kohtuväline menetleja teatas vastuseks kaebusele, et kaebaja käitumises esinevad ÜTS § 547 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Töötuks olemine ei vabasta ühistranspordi teenuse kasutamisel tasumisest. Kuna karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid fikseeritud ei ole, on määratud karistus 5 trahviühikut proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning vaidlustatud otsuse tühistamata. Nii kaebaja kui kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o osas, millega kaebajat kohustati tasuma trahv ühes osas. ÜTS § 547 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Tallinna Linnavolikogu 11.12
6. a määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 10 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kiirmenetluse otsusesse kantud ütluste kohaselt Vitali Leontšik tunnistab piletita sõitmist. Sama on ta tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Seega on ÜTS § 547 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine tõendatud. Kaebuse esitaja taotleb karistusest vabastamist sissetulekute puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et kuna väärteo toimepanek on tõendatud ning asjast ei nähtu VTMS § 29 ega § 30 nimetatud väärteomenetluse lõpetamise aluste esinemist, puudub alus kaebaja vabastamiseks kohtuvälise menetleja määratud karistusest. Arvestades karistust raskendavate ning kergendavate asjaolude puudumist peab kohus kohaseks ka Vitali Leontšiku karistust ÜTS § 547 lg 1 sanktsiooni keskmises määras. Üksnes isiku töötus ei vabasta teda tasulise ühistranspordi teenuse eest tasumise kohustustest ega välista toime pandud väärteo eest karistuse kandmise vajadust. Siiski peab kohus arvestades kaebaja tõendatud rasket majanduslikku olukorda võimalikuks võimaldada kaebajal tasuda rahatrahv ositi. KarS § 66 lg 2 võimaldab määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, minimaalse tasumisele kuuluva ühe osa suurust määratletud ei ole. Kohus leiab, et trahv tuleb määrata tasumisele kolmes võrdses osas, igakordselt 100 krooni, kolme kuu jooksul iga kuu
7. kuupäevaks. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 134 ja § 135 ning KarS § 66 lg
8. Arvestades asja lahendamist poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ei toimu 15.01.
9. a kell 14:00 määratud kohtuistungit. Kohtunik