1-08-7362 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- oktoober 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Paavo Randma Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.06.2009.a. kohtuotsus Ketlin Sassian süüdistuses Apellant süüdistatava kaitsja adv. Natalia Lausmaa Prokurör Ainar Koik Kaitsja adv. Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 02.06.2009.a. kohtuotsus Ketlin Sassiani süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati Ketlin SASSIAN, sünd. 06.05.1969.a., XXXXXX XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht XXXXXXX XXXX X-XX, KarS § 113 järgi süüdi selles, et ta 31.10.2007.a. kella 02 ajal korteris XXXXXXX XXXX X-XX ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi oma raskes alkoholijoobes viibivat elukaaslast R. H. kööginoaga kõhu piirkonda, mille tagajärjel R. H. samal päeval Mustamäe Haiglas suri. K.Sassiani karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Maakohus pidas meelevaldseks süüdistatava kinnitusi, et tapjaks oli keegi teine ja et R. H. suri arstiabi osutamata jätmise või selle hilinemise tõttu. K.Sassiani poolt korduvalt süü tunnistamine lühikese ajavahemiku jooksul pärast sündmust oli adekvaatne. On ebausutav, et ta tunnistas tapmist ja oma süüd tegeliku süüdlase etteütluse kohaselt. Veel leidis kohus, et tegemist polnud provotseeritud tapmisega, K.Sassian on enesekeskne ja hea manipulaator, tegu pandi toime kaudse tahtlusena. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant palub K.Sassiani käitumine kvalifitseerida provotseeritud tapmisena KarS § 115 järgi. Taotlust põhjendatakse väidetega, et süüdistatav ei ole süüdi R. H. surma tahtlikus põhjustamises; R. H. lõi prügikühvliga süüdistatavat ja tunnistaja vahelesegamiseta võinuks R. H. järjekordselt tekitada süüdistatavale kehavigastusi; arvestades süüdistatava üldise psüühiliselt haiglasliku seisundiga viis tüli asjaosaliste vahel süüdistatava äkilise hingelise erutuse seisundisse, kus ta ei olnud enam võimeline oma tegusid juhtima, ta ei mäleta isegi löömist ennast. Ringkonnakohtu seisukoht
- Apellatsioon ei sisalda asjaolusid, mille suhtes pole kaevatavas kohtuotsuses hinnangut andnud. Kaebus kordab maakohtu istungil esitatud väiteid. Seetõttu piirdub ringkonnakohus käesolevas otsuses üksnes vastustega apellatsioonile. 2
- Kohtuotsust pole vaidlustatud osas, et R. H. surma põhjustas K.Sassian. Ringkonnakohtu arvates järeldus, et nimelt K.Sassian tekitas R. H. surmavaid tervisekahjustusi, tugineb kriminaalasja olevatel ja maakohtu otsuses nimetatud tõenditel, neid pole KrMS §-st 331 lg 2 tulenevalt vaja käesolevas kohtuotsuses korrata.
- Vastuseks apellandi väitele, et süüdistatav ei ole süüdi R. H.u surma tahtlikus põhjustamises ja tema käitumine tuleks kvalifitseerida provotseeritud tapmisena, osutab ringkonnakohus, et ka provotseeritud tapmine loetakse tahtlikuks kuriteoks. Järeldub, et kui isegi lähtuda kaitsja käsitlusest arutuseloleva kuriteo kvalifikatsioonis, siis ka sellisel juhul on R. H.u surm põhjustatud tahtlikult.
- Provotseeritud tapmiseks loetakse tapmist, mis pandi toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kannatanupoolse vägivalla all mõistetakse siinjuures KarS §-des 113, 118, 120, 121, 122, 203 või 204 tunnustel toimepandud tegusid. Tugeva hingelise erutuse seisundi teke peab olema põhjuslikus seoses kannatanupoolse vägivalla või solvamisega. Seega on oluline tuvastada, et kannatanu ise oma tõsise isikuvastase ründega on süüdlase viinud erutusseisundisse, kus tema võime oma käitumist juhtida on vähenenud. 4.
- Arutuselolevas kriminaalasjas tuuakse süüdistataval tugeva hingelise erutuse põhjustanud asjaoluna, et ühise alkoholitarvitamise käigus tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel tüli, mille käigus kannatanu lõi plastmassist prügikühvliga süüdistatavale pähe selliselt, et kühvel purunes, kusjuures kannatanu oli juba varasemalt põhjustanud süüdistatavale tervisekahjustusi. 4.
- Ringkonnakohus nõustub apelleeritud otsuse järeldusega, et kindlakstehtud asjaolud ei saanud süüdistatavas esile kutsuda sellist erilist erutusseisundit, mis annaks aluse kvalifitseerida K.Sassiani käitumist provotseeritud tapmisena. See tuleneb kindlakstehtust, et süüdistatavat prügikühvliga rünnanud R. H.ut pareeris tunnistaja M. V. ja selliselt selili põrandale surutud kannatanu ei saanud vägivalda jätkata. Vahetult pärast sündmust käitus K.Sassian adekvaatselt ja mõistetavalt- kutsus kiirabi, kinnitas kohaletulnud meditsiini- ja politseitöötajatele, et tema tappis mehe. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 11/14 arvamuse kohaselt kõnesolevate sündmuste ajal K.Sassian ei olnud erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks, tema käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma käitumise võimalike tagajärgede hindamisel tulenesid alkoholijoobe seisundist. 4.
- Kuna eeltoodu kohaselt K.Sassian ei viibinud tugeva hingelise erutuse seisundis KarS § 115 tähenduses, siis puudub vajadus analüüsida teisi samas 3 paragrahvis nimetatud koosseisulisi asjaolusid „äkki tekkinud“ ja „põhjustatud kannatanu käitumisest“.
- Maakohtu otsuses on näidatud asjaolud, mis süü ja teo raskuse (I astme kuritegu) kõrval mõjutavad K.Sassianile mõistetavat karistust- õiguskorra kaitsmise huvid, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, karistust kergendava asjaoluna kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus, tema tervislik seisund (80% töövõime kaotusega töövõimetuspensionär). Nende asjaolude tõttu mõisteti süüdlasele karistus seaduses ettenähtud sanktsiooni alammääras. 5.
- Ringkonnakohtu arvates puuduvad arutuselolevas kuriteos erandlikud asjaolud, mis saavad olla aluseks karistamisele alla seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära. Mõeldav pole ka mõistetud karistusest tingimisi vabastamine, sest süüdistatava poolt kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus on vastuolus teiste tema poolt antud ütlustega, kus ta süüdistab R. H.u surmas hoopis teisi isikuid. Süüdistatava poolt ringkonnakohtu istungil väljendatu, et tunnistaja M. V. on tema vastu andnud valeütluseid, sest M. V. tegi tema suhtes lähenemispüüdeid, kuid tema tõukas need püüded tagasi, on ümber lükatud faktiga, et juba kõnesolevate sündmuste toimumise päeval kinnitas M. V., et tema koos oma elukaaslasega P. O. oli elukaaslastel K.Sassianil-R. H. külas, tekkis tüli ja süüdistatav lõi R. H. hetkel, kui too ei rünnanud K.Sassiani.
- Arutuselolev kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Kohtupraktika kohaselt kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada KarS § 113 või
- Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Paavo Randma 4