4-09-19231/2

4-09-19231 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-19231 Kohtunik Viktor Brügel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Gennadi Jasska kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 13.09.2009.a kiirmenetluse otsusele 10220092414128 väärteoasjas nr 2317,09,007627 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Gennadi 35502120265; elukoht xxx) Jasska (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond (asukoht Rahumäe tee 6, 11316 Tallinn) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 119 lg 1 ja 193 kohus otsustas:
2. Gennadi Jasska kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 13.09.2009.a kiirmenetluse otsus 10220092414128 väärteoasjas nr 2317,09,007627 ja lõpetada menetlus nimetatud väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Gennadi Jasska teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 13.09.2009.a kiirmenetluse otsusega 10220092414128 väärteoasjas nr 2317,09,007627 karistas Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna vanemkonstaabel A. Kuljov Gennadi Jasskat KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Otsuse 2 kohaselt läbis G. Jasska 13.09.2009.a kell 18:00 Tallinnas, Jaama 2 Comarketis kaubaga vein Kindzmarauli kassaderivi, jättes tahtlikult tasumata kauba eest väärtusega 34,90 krooni, omastades seega võõra vara ebaseaduslikult, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu. Vastavalt otsusele rikkus G. Jasska KarS § 199 lg 1 nõudeid. G. Jasska on nimetatud otsusele esitanud kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole tema kiirmenetluses toodud tegu toime pannud ja tema isikuandmeid on kasutanud temale tundmatu isik. Palub kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kuna on invaliidsuspensionär ja ise istungile kohale tulla ei saa. Lähtudes asjaolust, et juba enne G. Jasska kaebust edastas Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna komissar M. Erm kohtule G. Jasska suhtes koostatud väärteotoimiku nr 2317,09,007627 taotlusega Gennadi Jasska (ik 35502120265) suhtes koostatud kiirmenetluse otsus tühistada, kuna menetluse käigus on selgunud, et antud süüteo on toime pannud kod Gennadi Pavlov, kes esitas politseile valeandmeid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlust saab käsitleda kui nõusolekut G. Jasska kaebuse rahuldamiseks ning kohtuväline menetleja on loobunud G. Jasskale ette heitmast kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu. Eelmainitud taotluses palus kohtuväline menetleja ka väärteomenetluse nr 2317,09,007627 lõpetamist, kuna Gennadi Pavlovi teos esinevad KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteo tunnused (süstemaatilisus). Kohtu põhjendused VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt sama seadustiku §-le
4. Kohus, tutvunud G. Jasska kaebusega ja võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et kaebuse saab lahendada VTMS § 119 lg 1 sätteid järgides ning G. Jasska kaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-s 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 märkinud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna Gennadi Jasska väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 13.09.2009.a kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et 13.09.2009.a koostatud kiirmenetluse otsus 10220092414128 väärteoasjas nr 2317,09,007627 3 tuleb tühistada ning G. Jasska suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Gennadi Jasska teos väärteo tunnuste puudumisega. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole Gennadi Pavlovi suhtes kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsust tehtud ega väärteoprotokolli koostatud, mistõttu kohtul puudub alus tema suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks. Viktor Brügel Kohtunik