← Eesti

4-09-13686/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-13686 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Marko Hollandi väärteoasi NPALS § 151 järgi Asja läbivaatamise kuupäev Marko Holland (isikukood 37703044221, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) 19.jaanuaril 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, PPA PP, esindaja Kristi Vares Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Marko Holland NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva.
  3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.
  4. Kohustada Marko Hollandit asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 19.02.2010.a.
  5. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Marko Hollandi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Marko Holland suhtes sundtoomist arestimajja.
  6. Välja mõista Marko Holland’ilt ekspertiisitasu 531 (viissada kolmkümmend üks) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
  7. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Marko Hollandi suhtes on koostatud 16.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1110570 selle kohta, et tema, viibides 16.06.2009.a kella 03.45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Valge tn 4, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Marko Holland kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati politseiametniku poolt menetlusalusele isikule - Marko Hollandile isiklikult allkirja vastu 09.12.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Marko Holland süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Marko Hollandit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Marko Hollandi süü väärteo toimepanemises 16.06.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1153/165, millisest nähtub, et Marko Hollandil 16.06.2009.a. tuvastati amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove ning fentanüüli tarvitamise tunnused, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli Marko Hollandilt võetud uriini analüüsi tulemus amfetamiini ja fentanüüli suhtes positiivne, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et Marko Hollandi suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 450 krooni, millisele lisandub käibemaks 18% s.o kokku 531 krooni, isiku isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 16.06.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna politseiametnik I.Ganitšev tuvastas Marko Hollandi isiku viimase ütluste võrdlemisel X-tee andmebaasi andmetega, infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemus oli sarnane. Menetlusalune isik on Wismari Haigla AS arst I N 16.06.2009.a. tunnistanud, et oli eile süstinud amfetamiini, seega tunnistanud narkootikumide tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii Marko Hollandi poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise, kuna ta teadis konkreetselt mis ainet ta tarvitas ning kirjeldas ka narkootikumi tarvitamise viisi. Kohtu hinnangul on Marko Holland väärteo toime pannud tahtlikult. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli nimetatud episoodides tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Fentanüül ja amfetamiin on narkootilised ained ja seda vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja 2 psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
  8. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Marko Hollandi poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Marko Holland on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga. Rahatrahvid on tasumata, seetõttu ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Kohus märgib, et menetlusalune isik jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Marko Holland ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Marko Hollandit tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Menetlusaluselt isikult tuleb välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 6 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 19.veebruar 2010.a. Aulike Salo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.