KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-16126 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Deniss Dzjamko väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik Deniss Dzjamko (isikukood 38702070229, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuaril 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:
- Süüdi tunnistada Deniss Dzjamko NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 11 (üksteist) päeva.
- Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.
- Kohustada Deniss Dzjamko asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 19.02.2010.a.
- Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Deniss Dzjamko poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Deniss Dzjamko suhtes sundtoomist arestimajja.
- Välja mõista Deniss Dzjamkolt ekspertiisitasu 1976 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Deniss Dzjamko suhtes on koostatud 07.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1155706 selle kohta, et tema, viibides 07.07.2009.a kella 00.10 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Tööstuse 101, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Deniss Dzjamko kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati politseiametnike poolt menetlusalusele isikule - Deniss Dzjamkole isiklikult allkirja vastu 02.12.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Deniss Dzjamko süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Deniss Dzjamkod väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 11 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Deniss Dzjamko süü väärteo toimepanemises 07.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige: narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1772/61, millise kohaselt esines Deniss Dzjamkol 07.07.2009.a. kanepi, amfetamiini, fentanüüli tarvitamise tunnused s.t esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli Deniss Dzjamkolt võetud uriini analüüsi tulemus kanepi, amfetamiini, fentanüüli suhtes positiivne, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et Deniss Dzjamko suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks kokku maksma 1050 krooni, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et Deniss Dzjamko suhtes teostatud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 926 krooni ning EKEI poolt teostatud ekspertiisi tulemusena leiti menetlusaluse isiku uriinist amfetamiini, fentanüüli ja 3metüülfentanüüli ja tetrahüdrokannabinoolmetaboliiti, isiku samasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 07.07.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseiametnikud tuvastasid Deniss Dzjamko isiku viimase ütluste võrdlemisel X-tee andmebaasi andmetega, infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemused olid samased. Kuigi menetlusalune isik eitab narkootikumide tarvitamist, siis arvestades narkootilise aine tuvastamist isiku organismis, loeb kohus tõendatuks Deniss Dzjamko poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise, kuna ei ole võimalik, et erinevad narkootikumid oleks saanud tema organismi teadmatusest. Kohtu hinnangul on Deniss Dzjamko väärteo toime pannud tahtlikult. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest 2 ei nähtu. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Fentanüül, amfetamiin, kanep on narkootilised ained ja seda vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
- Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Deniss Dzjamko poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Deniss Dzjamko on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga. Rahatrahvid on tasumata, seetõttu ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Kohus märgib, et menetlusalune isik jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Deniss Dzjamko ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Deniss Dzjamkod tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Menetlusaluselt isikult tuleb välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 11 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 19.veebruar 2010.a. Aulike Salo Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.