lg2 p9 ja 25 lg2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja A.M. vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.M. kuriteos
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata A.M.e suhtes täitmisele temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15. mai 2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus kolm
§-de 74 lg5 ja 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kuus
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
lg2 p2 tulenevalt on ta kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
lg2 p5 alusel on ta kohustatud erinevate olukordadega toimetulemise eesmärgil jätkama nõustamist psühhiaatri ja vajadusel ka psühholoogi juures ning alluma ettenähtud ravile, milleks alaealine süüdistatav ja tema seaduslik esindaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku 26.01.2010.a.;
lg2 p8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhoolduses läbiviidavas sotsiaalabiprogrammis, mis käsitleb kuidas õpetada noori vastutustundlikult käituma ja mõtlema. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. A.M. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 3 Välja mõista A.M.’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2000 (kaks tuhat) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le nr. 10220034800017 AS SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas, viite number 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-949, isik kelle eest tasutakse – A.M., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik A.M.d süüdistatakse selles, et tema olles 12.06.2009.a ja 26.10.2009.a toime pannud võõra väheväärtusliku asja varguse, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna, viibides 17.detsembril 2009.a kella 13.35 ajal Kuressaare linnas Tallinna tänav 67 asuvas A-Selver Aktsiaseltsi kaupluses Saare Selver, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaali riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli alljärgnev Aktsiaseltsile A-Selver kuuluv kaup: 2 tahvlit šokolaadi Snickers kogumaksumusega 19,40 krooni ja kolm tahvlit šokolaadi Dumle kogumaksumusega 38,70 krooni, seega kaupu koguväärtuses 58,10 krooni, millised peitis endal seljas olnud jope varrukasse ning mille eest kassas tasumata jättes suundus kaupluse välisukse poole, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kaupluse turvatöötaja T.V.`e poolt kinni ning varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata A.M. tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega A.M., püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Prokurör on saatnud toimiku A.M. süüdistuses kuritegudes
lg2 p9 ja 25 lg2 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. A.M. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A.M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm nõustusid A.M.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus A.M.le nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust;
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades kõnealloleva kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi 4 kohtumaja 15.mai 2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 6 (kuus) kuud, s.o 180 päeva vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. A.M. `le määratud 360 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et A.M. teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning
Lisaks sellele ja juhindudes
on kohustatud erinevate olukordadega toimetulemise eesmärgil jätkama nõustamist psühhiaatri ja vajadusel ka psühholoogi juures ning alluma ettenähtud ravile, milleks alaealine süüdistatav ja tema seaduslik esindaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku 26.jaanuaril 2010.a.
lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhoolduses läbiviidavas sotsiaalabiprogrammis, mis käsitleb, kuidas õpetada noori vastutustundlikult käituma ja mõtlema. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav A.M., prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi ei ole. Kohus leiab, et A.M. tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab
§is 56 sätestatule. A.M. on uue kuriteo toimepannud tingimisi karistuse kandmisest vabastamise katseajal, mistõttu on tema suhtes karistuse mõistmisel kohaldatavad
74 lg5 ja 65 lg2 sätted. Ka kriminaalhooldusametniku kohtueelses ettekandes leitakse, et A. Maripuule mõistetava vangistuliku karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga /tl.72-73/. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks A.M.lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav A.M. on kuriteo toimepannud alaealisena, ta ei tööta ning seega puudub temal iseseisev sissetulek. A. M. on oma ema ülalpidamisel. Ema J. M. ülalpidamisel on veel teisi alaealisi lapsi. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema emale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 2000.00 kroonile ja vabastada ta kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 420 krooni tasumisest riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.