Obsah (8)

§ 101§ 15§ 186§ 207§ 144§ 108§ 113§ 2074

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06- 12187 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed I

§ 101p 2,5,7,9; 108 lg 2 p 3; 207-4; 186; 143 lg 1 ja 15 lg 2 – 139 lg 3 p 1 ning Kar

S § 114 p 2,3,4,7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. märtsi 2009.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Märt Ringmaa, tema kaitsja adv Urmas Simon ja juhtiv riigiprokurör Margus Kurm Prokurör Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm Süüdistatav Märt Ringmaa sünd 31.05.1938.a xxxxxx xxxxxxx, elukoht xxx x/x xxxxxxxx xxxxxxxxx, varem kohtu poolt karistatud, kuid karistatus kustunud, pensionär, vahi all alates 11.11.2005.a. Kaitsja Adv Urmas Simon RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. märtsi 2009.a otsus muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Harju Maakohtu
3. märtsi 2009.a. otsusega tunnistati Märt Ringmaa süüdi

§ 15lg 2 – 144 lg 1 ja 207-4 järgi 11.04.2001.a episoodis; Kar

S § 114 p 2,3,7 – 25 lg 2; 203 – 25 lg 2; 405 lg 2 – 25 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 19.11.2003.a episoodis ning

§ 186ja Kar

S § 209 lg 1 järgi.

§ 186ja Kar

S § 209 lg 1 järgi mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 207

-4 järgi 5 aastat vangistust;

§ 15lg 2 – 144 lg 1 järgi 2 aastat vangistust; Kar

S § 114 p 2,3,7 – 25 lg 2 järgi 10 aastat vangistust; KarS § 203 – 25 lg 2 järgi 1 aasta vangistust; KarS § 405 lg 2 – 25 lg 2 järgi 5 aastat vangistust; KarS § 415 lg 1 järgi 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Märt Ringmaale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 11.11.2005.a. 1.2

§-de 144 ja 207 lg 1 järgi 1994.a episoodis (episood nr 1);

§-de 15 lg 2 ja 139 lg 3 p 1 järgi 22.09.2000.a (

1. episood) ja 04.01.2001.a episoodis (
2. episood) mõisteti M. Ringmaa õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. 1.3

§-de 101 p.p 2,5,7,9; 108 lg 2 p 3; 113; 144 lg 2 ja 2074 järgi 18.12.1998.a episoodis (episood nr 2);

§ 144

lg 1 ja 2074 järgi 22.09.2000.a episoodis (episood nr 3);

§ 144lg 1 ja 2074 järgi 4.01.2001.a episoodis (4. episood); Kar

S §-de 114 p.p 2,4,7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 11.05.2003.a episoodis (

1. episood); KarS §-de 114 p 4 – 25 lg 2 järgi 19.11.2003.a episoodis (7.episood); KarS §-de 114 p 2,3,4,7 – 25 lg 2; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 17.05.2004.a episoodis (
2. episood); KarS §-de 114 p.p 2,3,47; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 03.09.2004.a episoodis (
3. episood); KarS §-de 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 06.04.2005.a episoodis (
4. episood); KarS §-de 114 p.p 2,4,7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 09.09.2005.a episoodis (
5. episood) ja KarS §-de 114 p.p 2,4,7; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 03.11.2005.a episoodis (12.episood) mõisteti Märt Ringmaa õigeks. 1.4 Märt Ringmaa tunnistati süüdi selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes 6,3 kilogrammist ammooniumnitraadi, alumiinium-pulbri ja suitsuta püssirohu segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidest kotist, teibist, kahest 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, võrgupistmikust ja äratuskellast, ja toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 11.04.2001 Tallinnas XXXXXX XX XX asuva klaastaara vastuvõtupunktina toiminud kioski ukse kõrvale eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega kioski kokkuvarisemine. Lõhkeseadeldise plahvatuse pidi Märt Ringmaa plaani kohaselt initsieerima töötav äratuskell, mille minutiosuti jõudmine kontaktini oleks ühendanud elektridetonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. Kuna aga äratuskell seiskus, jäi plahvatus toimumata põhjusel, mis ei olenenud Märt Ringmaa tahtest. 11.04.2001 kella 07.15 ajal lõhkeseadeldis avastati kioski omaniku poolt ning tehti hiljem eridemineerijate poolt kahjutuks (
6. episood) ning 1.5 selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes 10,7 kg ammooniumnitraadi, trotüüli ja bensiini sisaldava 2 põlevvedeliku segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, teibist, viiest 4,5V patareist, elektridetonaatorist, RCA pistmikust ja soojus-liikumisandurist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 19.11.2003 Tallinnas XXX XX XX asuva elumaja trepikotta eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. Lõhkeseadeldise plahvatuse pidi Märt Ringmaa plaani kohaselt initsieerima soojusliku objekti, s.o inimese või looma liikumine lõhkeseadeldise osaks oleva soojus-liikumisanduri poolt kontrollitavas alas, mis pidi sulgema elektridetonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. Elektridetonaatori plahvatus toimuski 19.11.2003 mitte hiljem kui kell 01.
7. Põhilõhkeaine plahvatus jäi aga toimumata põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida (süüdata). Seega jäi plahvatus toimumata Märt Ringmaa tahtest olenemata (
8. episood). 1.6 Peale eelneva tunnistati Märt Ringmaa süüdi selles, et ta esitas 05.07.2001 Tallinna Pensioniametile avalduse temale vanaduspensioni määramiseks, lisades avaldusele suurema vanaduspensioni saamise eesmärgil teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava kolhoosiliikme tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas Märt Ringmaa Xxxxxxx kolhoosis alates 18.11.1979 kuni 31.01.
9. Tegelikult viibis aga Märt Ringmaa ajavahemikul 21.05.1979 kuni 05.06.1989 vanglas. Olles nii Märt Ringmaa tegelikust tööstaažist ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, maksis Tallinna Pensioniamet
10. aasta maist kuni
11. aasta novembrini Märt Ringmaale alusetult vanaduspensioni kokku summas 20 255 krooni. 1.7 M. Ringmaale oli esitatud süüdistus veel alljärgnevate kuritegude toimepanemises: 1.7.1

§ 144

(

19.05.1993 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi;

§ 207

lg 1 (

10.02.1994 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 414 lg 1 järgi selles, et ta valmistas koos J. K.iga (surnud) ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes plastanumasse paigutatud lõhkeainest ammoniit, äratuskellast, lülitist, kandiliseks viilitud kapinupust ja sütikust, ning toimetas selle koos J. K.iga Harjumaal Xxxxxxx vallas Xxxx külas asunud J. D. ehitusjärgus oleva maja krundile saun-abihoone juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja kahjustada saun-abihoonet. Toimunud plahvatus, mille avastas 05.12.1994 kella 18 ajal J. D., tekitas purustusi saun-abihoone välisseinale, katusele ja sisutusele. Plahvatuse tagajärjel tekitati J. D.le olulist varalist kahju kokku 10 000 krooni (1. episood, milles prokurör loobus süüdistusest) 1.7.2

§ 101

p 2, 5, 7 ja 9 (

13.05.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 114 p 2, 3 ja 7;

§ 108

lg 2 p 3 (

07.05.1992 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 118 p 2 järgi;

§ 113

(

07.05.1992 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 121 järgi;

§ 144

lg 2 (

12.11.1997 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi;

§ 2074

(

22.10.1998 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi selles, et Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadil baseeruvast lõhkeainest, musta värvi polüetüleenmaterjalist, õhukeseseinalisest terasplekist, teibist, 4,5V patareist, elektri-detonaatorist, musta värvi pakeliidist võrgupistikust ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 18.12.1998 Tallinnas XXX XX XX asuvasse elumajja eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes sai Märt Ringmaa aru ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 18.12.1998 kella 02.40 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma N. N. (ik XXXXXXXXXXX) ja lapseealine K. K. (ik XXXXXXXXXXX). 3 Samuti tekitati plahvatuse tagajärjel raskeid kehavigastusi M. M. (ik XXXXXXXXXXX) ja kergeid kehavigastusi O. R. (ik XXXXXXXXXXX). Samuti varises plahvatuse tagajärjel osaliselt kokku XXX XX XX elumaja esimene trepikoda, rikkudes OÜ-le L. kuulunud baar-piljardisaali sisustuse ning muutes elamiskõlbmatuks korterid 1 kuni 7. Sellega tekitati varalist kahju OÜ-le L. 177 000 krooni, korter nr 1 omanikule P. P. 300 000 krooni, korter nr 2 omanikule T. L. 615 000 krooni, korter nr 3 valdajale E. T. 70 000 krooni, korter nr 4 omanikule A. T. 200 000 krooni, korter nr 5 omanikule S. N. 500 000 krooni ning Tallinna Linnale 193 861 krooni (130 648 kr kannatanute abistamine ning 63 213 kr koristamine ja kolimine). Samuti rikkusid plahvatuse tagajärjel õhku paisatud aknaklaaside killud maja juures parkinud sõiduauto Žiguli 2105, millega tekitati selle omanikule O. J. varalist kahju 700 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 2 056 561 krooni (2. episood). 1.7.3

§ 144

lg 1 (

12.11.1997 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi;

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 –(

17.04.1996 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 6 järgi;

§-s 2074 (

22.10.1998 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammoonium- ja kaaliumnitraadi segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, elektridetonaatorist, äratuskellast, musta värvi pistmikust, kahest 4,5V patareist, teibist ja ühendusjuhtmetest, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 22.09.2000 Tallinnas XXXXXXX XXX XXX asuva kaupluse ,,K." ukse kõrval asunud H. sularahaautomaadi juurde eesmärgiga purustada plahvatusega sularaha-automaat ja seeläbi varastada sularahaautomaadis olev suur kogus sularaha. 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel muutus sularahaautomaat kasutamiskõlbmatuks ning purunesid sularahaautomaadi kõrval paiknenud klaasist vitriinaknad, millega tekitati AS-le H. varalist kahju kokku 179 436,20 krooni. Kuna sularahaautomaadi korpus ei purunenud, jäi vargus Märt Ringmaa tahtest olenematutel asjaoludel lõpule viimata (3. episood). 1.7.4

§ 144

lg 1 (

12.11.1997 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi;

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 –(

17.04.1996 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 6 järgi;

§-s 2074 (

22.10.1998 redaktsioon) järgi, mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi selles, et Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes trotüüli, ammoonium- ja kaaliumnitraadi segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, elektridetonaatorist, äratuskellast, musta värvi pistmikust, 9V patareist, teibist, ühendusjuhtmetest, surunupust ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 04.01.2001 Tallinnas XXXXXXXXX XX asuva kauplus „L.” sissekäigu kõrval asunud H. sularahaautomaadi juurde eesmärgiga purustada plahvatusega sularahaautomaat ja seeläbi varastada sularahaautomaadis olev suur kogus sularaha. 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel muutus sularahaautomaat kasutamiskõlbmatuks, purunesid OÜ S. T. valduses olnud kaupluse välisuks, aknad, ripplagi ja välisvalgustus, samuti purunesid OÜ-le L. kuulunud kaupluse välisuks, valgusreklaam ja osa kaubast. Sellega tekitati varalist kahju AS-le H. 344 796,70 krooni, OÜ-le L. 36 602,14 krooni ning OÜ-le S. T. 97 097,48 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 478 496,32 krooni. Kuna sularahaautomaadi korpus ei purunenud, jäi vargus Märt Ringmaa tahtest olenematutel asjaoludel lõpule viimata (

1. episood, prokurör loobus osaliselt süüdistusest) 1.7.5 KarS § 114 p 2, 4 ja 7; 121; 203; 405 lg 2; 415 lg 1 järgi selles, et Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadi, trotüüli ja pentriidi segust valmistatud lõhkeainest, 4 plastanumast, plekkmahutist, vähemalt kahest 4,5V patareist, elektri-detonaatorist, teibist, ühendusjuhtmetest ja musta värvi pakeliidist võrgupistikust, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 11.05.2003 Tallinnas XXX XX XXX asuva elumaja korterisse nr 30 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 11.05.2003 kella 02.05 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai V. R. (ik XXXXXXXXXXX) surma ning V. H. (ik XXXXXXXXXXX) kergeid tervisekahjustusi. Samuti purunesid plahvatuse tagajärjel enamik elumaja esimese tiiva akendest, korterid 30 ja 70 muutusid elamiskõlbmatuteks ja korteris 28 purunes sisustus. Sellega tekitati varalist kahju korter 70 valdajale P. R. 72 000 krooni, korter 28 valdajale V. H. 25 000 krooni ja Tallinna Linnale 1 948 798 krooni (41 596 kr kannatanute abistamine ja 1 907 202 kr koristus- ja taastamistööd). Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 2 045 798 krooni (
2. episood). 1.7.6 KarS § 25 lg 2 ja § 114 p 2, 3, 4 ja 7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, musta värvi pakeliidist võrgupistikust, tumblerlülitist ja kahepoolsest tinatatud plekist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 17.05.2004 Tallinnas XXX XX XXX asuva elumaja korterisse nr 18 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline varing. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai kergeid tervisekahjustusi V. B. (ik XXXXXXXXXXX), purunes enamik maja akendest ja korter 18 muutus elamiskõlbmatuks, samuti sai kahjustusi maja välisfassaad ning sisustus. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju korter 18 omanikule N. S. 110 000 krooni, KÜ-le XXX XXX 705 000 krooni (taastamis-tööd) ja Tallinna Linnale 9080 krooni (2000 kr kannatanute abistamine ja 7080 kr ehitus-ekspertiis). Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 824 080 krooni (
3. episood). 1.7.7 KarS § 114 p 2, 3, 4 ja 7; 203; 405 lg 2; 415 lg 1 järgi selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja heksogeeni sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, plekist, kollasest metallist kraega lülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 03.09.2004 Tallinnas XXX XX XX/XX maja kõrval asuva taksofoni kabiini juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajooni tänaval toimunud plahvatuse tagajärjel sureb rohkem kui üks inimene ning kahjustusi saavad lähedalasuvad majad ja autod. 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma P. T. (ik XXXXXXXXXXX) ja L. B.P. (ik XXXXXXXXXXX). Samuti hävis plahvatuse tagajärjel E. E. AS-le kuulunud taksofon koos kabiiniga, purunesid vähemalt 33 aknaklaasi elumajas XXX XX, 3 aknaklaasi OÜ-le R. kuulunud juuksurisalongis ning kahjustusi said sõiduautod registreerimisnumbritega XXX XXX, XX XXX, XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX. Plahvatusega tekitati varalist kahju sõiduauto XXX XXX omanikule E. U. 2800 krooni, sõiduauto XX XXX omanikule O. D. 14 400 krooni, OÜ-le R. 1736 krooni, E. E. AS-le 15 410 krooni ning KÜ-le XXX XX 40 507,64 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 74 853,64 krooni (
4. episood). 1.7.8 KarS § 121; 203; 405 lg 2; 415 lg 1 järgi selles, et Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadil baseeruva lõhkeainega täidetud plekkanumast, riidekotist, äratuskellast, 5 teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendus-juhtmetest ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 06.04.2005 plahvatuse tekitamise eesmärgil Tallinnas XXXXXX XXX asuva klaastaara vastu-võtupunktina toiminud kioski tagusele alale. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajoonis tänavast paarikümne meetri kaugusel toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning majad ja autod kahjustusi. 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai elule mitteohtliku, kuid pikaajalist ravi nõudva tervisekahjustuse S. R. (ik XXXXXXXXXXX). Samuti purunesid OÜ-le V. kuulunud kioski tagasein, reklaamsilt ja aknaklaasid, OÜ S. kontori aknaklaas ja laouks, T. P. G. 84 aknaklaasi ning XXXXXX XX-XX korteris 1 ja XXX XX-XXX korteris 2 aknaklaasi, samuti said kahjustusi autod registreerimisnumbritega XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju OÜ-le V. 10 000 krooni, OÜ-le S. 4 520 krooni, T. P. G. 44 188,15 krooni, Tallinna Linnale 356 970 krooni (koolimaja akende vahetus), XXXXXX XXXX valdajale N. K. 250 krooni ja XXX XX-XXX korteri valdajale Z. M. 500 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 416 428,15 krooni (
5. episood). 1.7.9 KarS § 114 p 2, 4 ja 7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi selles, et Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes heksogeeni ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plekkämbrist, metallkorpusest, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, ja tumblerlülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 09.09.2005 Tallinnas XXX XX XX asuva elumaja korteri nr XXX rõdu alla eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat ämbrit puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et paarikümne meetri kaugusel koolistaadionist elumaja all toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning maja kahjustusi 09.09.2005 kella 09.31 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai V. Š. (ik XXXXXXXXXXX) surma ja lapseealine P. S. (ik XXXXXXXXXXX) kergeid tervisekahjustusi. Samuti purunesid plahvatuse tagajärjel kokku vähemalt 70 aknaklaasi T. P. G.il ja XXX XX XX elumajal ning kahjustusi said elumaja kandeseinad, keskkütte torustik, piirdeaed ja rõdu, mille alla lõhkeseadeldis oli asetatud. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju XXX XX KÜ-le 274 788,41 krooni, T. P. G.ile 8000 krooni ning Tallinna Linnale 623 200 krooni (2800 kr kannatanute abistamine ja 620 400 koolimaja akende vahetus) Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 905 988,41 krooni (
6. episood). 1.7.10 KarS § 114 p 2, 4 ja 7; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi selles, et ta valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes eeluurimisel tuvastamata lõhkeainega täidetud plastanumast, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest ja pistmikust, ning toimetas lõhkeseadeldise eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas XXX XX XX asuva L. S. piirava võrkaia äärde tühermaa poolsele alale eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma A. M. (
7. episood). 1.8 Neis eeltoodud episoodides leidis maakohus, et puudub arvestatav tõendite kogum M. Ringmaa süü tuvastamiseks. APELLATSIOONIDE SISU
8. Riigiprokurör Margus Kurmi apellatsioon. 6 Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega Märt Ringmaa on õigeks mõistetud süüdistuse episoodides 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 6 – 12) ning taotleb tema süüditunnistamist nendes kuritegudes KarS § 114 p 2, 3, 4 ja 7; § 121, 203, 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi ja karistamist KarS § 121 järgi 1-aastase vangistusega, § 203 järgi 5aastase vangistusega, § 405 lg 2 järgi 10-aastase vangistusega; § 415 lg 1 järgi 10-aastase vangistusega ning KarS § 114 p 2, 3, 4, 7 järgi eluaegse vangistusega, mis lugeda KarS § 64 lg 4 alusel lõplikuks karistuseks. Prokurör taotleb ka vaidlustatud kuriteoepisoodides esitatud tsiviilhagide rahuldamist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 2.1 Episoodide 8, 9 ja 10 kohta oli üks otsene tõend – DNA eksperdi arvamus. Ülejäänud vaidlustatavad kuriteoepisoodid (6, 11 ja 12) seostati M. Ringmaaga ainult kaudsete tõendite abil, millest peamine on sarnane teoviis. Vaidlustatavates episoodides on kohus jätnud kõrvale DNA eksperdi arvamuse. Muid prokuröri poolt esitatud tõendeid kohtukõlbmatuteks tunnistatud ei ole. Samas on kohus leidnud, et tõendite kogum ei ole piisav, et teha järeldusi M. Ringmaa seotuse kohta nende kuritegudega. Kohus on eraldi rõhutanud M. Ringmaale viitavate otseste tõendite puudumist ning
9. ja
10. episoodi puhul lisanud, et ainuüksi DNA eksperdi tõenäolikust arvamusest ei piisa isikule kuriteo omistamiseks. Samas ei ole arusaadav, kas kohus on välistanud ainult kaudsete tõendite põhjal süüdimõistmise põhimõtteliselt või ei ole ta lihtsalt pidanud prokuröri esitatud kaudseid tõendeid veenvates. Mõlemal juhul ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga. 2.2 Kui kohus on välistanud süüdimõistmise kaudsete tõendite põhjal a’ priori, siis on ta läinud vastuollu KrMS § 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega ja rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus ei saa kaudsete tõendite arvestamise eeltingimuseks seada otseste tõendite olemasolu või paigutada tõendeid nende liigist lähtuvalt pingeritta. Kui aga kohus on M. Ringmaa õigeks mõistnud põhjusel, et kaudsed tõendid polnud kohtu jaoks veenvad (isegi mitte koos DNA eksperdi arvamusega), siis veenab prokuratuur ringkonnakohut vastupidises. 2.3 Prokurör on seisukohal, et kui kohus loeb tõendatuks M. Ringmaa süü
11. ja
12. episoodis, siis juhul, kui ta tuvastab, et ka vaidlustatavates episoodides on kuriteod toime pandud sarnasel viisil, siis see sarnane teoviis on tõendiks ka nendes episoodides. 2.4 Apellandi hinnangul on selge motiivita jõhkrad kuriteod äärmiselt harvad ning seetõttu, kui sarnased kuriteod hakkavad juhtuma ühes kindlas piirkonnas, siis on mõistuspärane arvata, et tegutseb üks kurjategija, liiga ebatõenäoline on arvata, et piiratud alale satuks üheaegselt kaks või koguni kolm sarnase käekirjaga sarikurjategijat. Sellistes situatsioonides peaks kohus teoviisi võrdlemisse eriti tähelepanelikult suhtuma ning mitte piirama ennast üldistatud reegliga, nagu „ühest tõendist on süüdimõistmiseks vähe“. Prokurör viitab siinkohal Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-137-
13. 2.5 Kohtuekspert H. P. selgitas, et lõhkeseadeldisel on kaks olulist osa – lõhkeaine ja sütikumehhanism. Puistelise ja vedela lõhkeaine korral on vajalik ka mingi korpus, mille sisse lõhkeaine paigutada. Järelikult saab erinevate lõhkeseadeldiste sarnasust hinnata sütikumehhanismi ehituse ja lõhkeaine ja selle korpuse alusel. 7 2.6 Analüüsides sarnast teoviisi, viitab prokurör esmalt lõhkeainele ning märgib, et kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et sarnaselt
14. ja
15. episoodile kasutati ka 6., 8.,
16. ja
17. episoodis omavalmistatud lõhkeainesegu, mis baseerus ammooniumnitraadil ja mida oli ergutatud mõne tööstusliku lõhkeaine ja/või põlevvedelikuga. Sellise arvamuse andis ka kohtuekspert K. K. võrdleva ekspertiisi tulemusena, öeldes, et kaheksas plahvatuses kasutati nitraatidel baseeruvat omavalmistatud lõhkeainet, millele oli tundlikkuse ja võimsuse tõstmiseks lisatud alumiiniumpulbrit ning sõjanduses kasutatavaid lõhkeaineid trotüüli ja heksogeeni. 2.7 Seda järeldust on oluline hinnata M. Ringmaa viibimiskohas XXXXXXXX toimunud läbiotsimisel leitud esemete ja neilt võetud proovide valguses. Läbiotsimisel leiti, võeti ära ja esitati kohtusaalis asitõendina uurimiseks neli mitmekümnekilogrammist kotti ammooniumnitraadiga ja üks kott seguväetist, kus põhikomponendiks oli samuti ammooniumnitraat (vt vaatlusprotokoll
18. kd tl 32 p-d 107-111 ja ekspertiisiakt
19. kd tl 61). Tööstuslikest lõhkeainetest leiti läbiotsimisel purk musta püssirohtu. Samuti tuvastati erinevate lõhkeainete jääke majast leitud tööriietelt, kinnipidamisel M. Ringmaal seljas olnud riietelt, tema autost ja auto pagasiruumist leitud kummikinnastelt, samuti ahju ja pliidi koldest võetud tuhaproovidest. Prokurör rõhutab veel, et tuvastati nii trotüüli, heksogeeni kui pentriidi, s.o kõigi sündmuskohtadelt avastatud lõhkeainete jääke. Seega võib väita, et M. Ringmaal on olnud olemas kõik ained, et valmistada samasuguseid lõhkeainesegusid, mida on kasutatud episoodides 5-
20. 2.8 Järgmisena analüüsib apellant sarnase teoviisi valguses sütikumehhanismi. Kohtuekspert H. P. selgitas kohtuistungil, et lõhkeainelaengud on kuumusele, löögile jm välismõjutustele reeglina inertsed ja vajavad plahvatamiseks kõrvalist detonatsioonilist plahvatust. Levinuimad elemendid sellise plahvatuse tekitamiseks on detonaatorid, milles toimuv 1g lõhkeaine plahvatus paneb plahvatama põhilaengu. Kapseldetonaatorites tekitab plahvatuse lööknõel, mille saab rakendada näiteks eemalt tõmmatud nööri abil. Elektridetonaatorites tekitab plahvatuse kuumus, mis saavutatakse süütenööri leegi või elektrivoolu abil, kusjuures voolu juhtimiseks detonaatorisse on mitmeid võimalusi, lihtsast vooluringist kaugjuhitava elektroonikani. 2.9 Süütemehhanism tehti täpselt kindlaks katse staadiumisse jäänud episoodides, kuna selle osad saadi kätte. Viiendas episoodis koosnes sütikumehhanism elektridetonaatorist ja mehhaanilisest äratuskellast. Plaani kohaselt pidi plahvatuse initsieerima minutiosa jõudmine sihverplaadile monteeritud kontaktini, mis hetkel oleks sulgunud elektridetonaatori plahvatamiseks vajalik vooluring. Toiteelemendina kasutati kahte kokkuteibitud 4,5V lapikpatareid ning turvalülitusena lihtsat 220V võrgupingele ettenähtud pistmikku. Seitsmendas episoodis koosnes sütikumehhanism elektridetonaatorist ja soojusliikumisandurist. Plaani kohaselt pidi plahvatuse initsieerima inimese (või ka looma) liikumine anduri poolt kontrollitavas alas, mis oleks sulgenud detonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. 2.10 Vaidlustatavates episoodides 6 ja 8-12 on eksperdid sütikumehhanismi kohta järeldusi teinud plahvatuse sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise kildude põhjal, ent sellegipoolest on eksperdid episoodides 10, 11 ja 12 andnud kategoorilise arvamuse, et sütikumehhanism oli elektriline.
21. ja
22. episoodis on sama arvamus antud suure tõenäosusega. Ekspertiisiaktis, milles uuriti
23. episoodi sündmuskohalt leitud detaile, ei ole sütikumehhanismi iseloomu kohta otsest arvamust antud, kuid leitud lapikpatarei tükkide alusel väitis ekspert kohtuistungil, et kasutati siiski elektridetonaatorit ja elektrilist initsieerimist. 8 2.11 Seega leiab apellant, et sarnaselt
24. ja
25. episoodile kasutati ka kõigis vaidlustatavates episoodides elektrilist sütikumehhanismi. Ühelgi juhul ei ole ekspertide hinnangul märke kapseldetonaatori, süütenööri ega elektroonilise käivitusseadme kasutamisest. 2.12 Järgmisena analüüsib apellant sütikumehhanismi konkreetseid detaile sarnase teoviisi mõttes. Eksperdid on tuvastanud olulisi kokkulangevusi ka sütikumehhanismi konkreetsetes detailides. Kõigis episoodides on toiteelemendina kasutatud 3R12 tüüpi 4,5V lapikpatareisid. Tumblereid on kasutatud episoodides 7, 8 ja
26. Võrgupistmikke 5 ja 6 ning tõenäoliselt ka episoodides 8 ja
27. RCA pulkpistmikku on kasutatud episoodides 6 ja
28. Valkja 1,7-1,9 mm isolatsiooniga tinatatud kiuga paindjuhtmeid on kasutatud episoodides 6, 7 ja 10, samade mõõtude, kuid tinatamata kiududega juhtmete alusel saab seostada episoode 9 ja
29. Muuhulgas hindavad eksperdid väga oluliseks kokkulangevust, mis puudutab RVP72 tüüpi pneumolülitit ja MP-tüüpi surunupplülitit. Sama tüüpi surunupplüliti leiti ka
30. plahvatuse sündmuskohalt ja lüliti kinnituskronstein
31. sündmuskohalt. Väga oluliseks peavad eksperdid seda kokkulangevust seetõttu, et tänapäeval RVP72 releesid ei kasutata ja ka nõukogude ajal olid need kasutusel vaid tööstuslikes tööpinkides. Järelikult pidi lõhkeseadeldise valmistajal olema varu vanast ajast. Samuti on oluline, et sündmuskohtadelt ei ole leitud osi, mis oleksid kuulunud seadme plekist alusele ja elektromagnetreleele. Järelikult oli lõhkeseadeldiste valmistaja eraldanud pneumolülitid aluselt, saades nii sõltumatult funktsioneeriva ja originaalist pikemaajalise viitega taimeri. 2.13 Prokurör peab oluliseks märkida, et kõik eelkirjeldatud detailid olid olemas ka selle suure hulga elektrotehnika detailide hulgas, mis leiti läbiotsimisel M. Ringmaa viibimiskohas XXXXXXXX. Seejuures – ja see on eriti tähelepanuväärne – ühelt RVP 72 tüüpi pneumoreleelt olid lõhkeseadeldisega sarnaselt pneumokambrid koos lülititega demonteeritud. Seega võib väita, et M. Ringmaal olid olemas kinnipidamise ajal kõik detailid, et valmistada lõhkeseadeldisi, mis on sarnased episoodides 5-11 kasutatutele. Samuti on oluline, et kohtuistungil tunnistas M. Ringmaa, et kõik eel- ja allnimetatud esemed pärinevad XXXXXXXXt. 2.14 Edasi analüüsib prokurör töövõtteid sarnase teoviisi mõttes, märkides, et lisaks kokkulangevusele konkreetsetes detailides tuvastasid eksperdid kokkulangevused ka mõnedes töövõtetes, mida on lõhkeseadeldiste ehitamisel kasutatud. 2.15 Episoodides 5 ja 6 ning tõenäoliselt ka 8 ja 12 kasutati pistmikühendusi (s.o pistikut ja pistikupesa, mis on ette nähtud kodumajapidamises 220V võrgupingele. Elektridetonaatori initsieerimiseks piisab 1,5V pingest. Sellises madalapingelises vooluringis ebaotstarbekalt suurte võrgupistmike kasutamine viitab kasutaja harjumusele ja ka sellele, et need on mugavamad, kuid neid on järelikult nende kasutajal ka varuks. M. Ringmaa juurest leitigi läbiotsimisel mitu omavalmistatud seadeldist, kus võrgupistikud olid osaks madalapingelises vooluahelas. 2.16 Samuti märkisid eksperdid, et nagu
32. ja
33. episoodi sündmuskohalt leitud juhtmetes, nii oli ka M. Ringmaa juurest leitud juhtmetes sõlmed, mis tõenäoliselt olid tehtud polaarsuse (s.o + ja -) eristamiseks. See ei ole elektrikute hulgas haruldane töövõte, kuid oluline on see, et sama töövõtet on kasutatud ka
34. ja
35. lõhkeseadeldise valmistamisel. 9 Teine, nii M. Ringmaale kui 5., 6.,
36. ja
37. lõhkeseadeldise valmistajale omane töövõte on rüüsi kasutamine ühenduskohtade katmiseks ja juhtmete kooshoidmiseks. 2.17 Lisaks töövõtetele ja harjumusele avastasid eksperdid sündmuskohtade uurimisel huvitava asjaolu, mis viitab sarnasele mõttetegevusele. Nimelt tuvastati kõigi vaadeldavate lõhkeseadeldiste koosseisus detaile, mis ei olnud sütikumehhanismi osad ja mis seetõttu olid tarbetud või äraarvamatu otstarbega.
38. lõhkeseadeldise juures oli elektrooniline skeemiplaat,
39. aga õhukesele plekile kinnitatud magnet. Õhukest plekki leiti kõikidelt sündmuskohtadelt, mis ekspertide hinnangul kuulus lõhkeseadeldise juurde, kuid mille täpset otstarvet ei suudetud tuvastada. Polegi tähtis, mis oli pleki mõte, oluline on see, et see äraarvamatu mõte plekiga oli kurjategijal kõigis episoodides 6.-st 8.-ni. Prokurör peab seda selgeks märgiks, et tegemist oli sama isikuga. 2.18 Samuti viitab prokurör sarnast teoviisi käsitades korpusele.
40. episoodis oli lõhkelaeng paigutatud 10-liitrilisse plastkanistrisse,
41. episoodis oli mahutiks 5-liitrine plastkanister. Mõlemal juhul asetses kanister riidest kandekotis, millega lõhkeseadeldis oli tähelepanu äratamata kohale toimetatud. Ekspertide hinnangul kasutati plastkanistreid ka episoodides 6, 8, 9 ja 12, episoodides 10 ja 11 oli mahuti plekist. Kandekott seadeldise kohaletoimetamiseks oli
42. ja
43. episoodis tõenäoliselt riidest ning
44. ja
45. puhul kunstnahast,
46. lõhkeseadeldis oli paigutatud plekkämbrisse ja
47. Selveri kilekotti.
48. episoodis tegid eksperdid kindlaks, et mahutiks oli Vene päritolu sõiduauto aknapesu paak, millele liigiliselt sobiv elektriline veepump leiti läbiotsimisel XXXXXXXXt. 2.19 Oluline on aga see, et M. Ringmaa juurest leiti ka 10-liitrine plastkanister, mis oli paigutatud kunstnahast kohvrisse ning 2 plekk-kanistrit, mis olid paigutatud kunstnahast kandekottidesse. Raske on leida mõistlikku selgitust, miks peaks vanad kanistrid sobitama vanadesse kottidesse. Selliste koosluste sarnasus vaadeldavates kuritegudes kasutatavate pommikottidena on ilmselge, mistõttu see leid koos teiste läbiotsimisel leitud detailidega on oluline tõend, seostamaks M. Ringmaad
49. ja
50. episoodile lisaks ka episoodidega 6 ja 8-
51. 2.20 Sarnane on ka sündmuskoht ja aeg. Kõikides kuriteoepisoodides kasutati isetehtud lõhkeseadeldisi, mis pidi või plahvatasid kokkulangeva vooluringi toimel. See tähendab, et lõhkeseadeldise lõplik seadistus, st turvalülituse väljalülitamine ja viitemehhanismi sisselülitamine või lõkspommi puhul kontaktide lähestikku seadmine pidi toimuma sündmuskohal. Kuna lõhkeseadeldised paigutati avalikesse kohtadesse, ei saanud pommivalmistaja sündmuskohal tegutsemiseks kuigi pikka aega jätta. Teekond valmistamiskoha ja sündmuskoha vahel ei saanud olla pikk. Ükski lõhkeseadeldisi tundev ja ellu jääda sooviv isik ei võtaks riski, et sõita ainult turvalülitusel püsiva lõhkeseadeldisega ühest linna otsast teise. Lõhkeseadeldise valmistaja pidi elama selle sama, umbes 0,23 ruutkilomeetrise ala lähistel. On vähe tõenäoline, et nii väikesele alale satuvad üheaegselt tegutsema kaks isikut, kes valmistavad nõukogudeaegsetest detailidest ja põlluväetises lõhkeseadeldisi ning tapavad nendega juhuslikke möödujaid. 2.21 Oluline on, et kuriteosündmuste ajal M. Ringmaa elas või viibis alaliselt külas V. A. korteris XXXXXX XX-XXX, mis asub paarisaja meetri kaugusel plahvatuskohtadest, näit XXXXXX XX/XX. Kohtulikul uurimisel sai tõendatud, et M. Ringmaa nimetatud korteris viibis, ka ei eitanud süüdistatav ise seda otseselt. Tähele tuleb panna, et M. Ringmaal ei ole esitada vettpidavat alibit ühegi kuriteo kontekstis, ka nende, mis toimusid 2005.a sügisel ehk nädal ja kaks kuud enne tema kinnipidamist. Siinjuures analüüsib apellant Märt Ringmaa viibimist V. A. korteris, V. A. asukohta toimunud plahvatuste aegadel. 10 2.22 Apellant märgib, et kuriteosündmuste aja kontekstis omavad tähtsust veel kaks asjaolu. Esiteks, V. A. töötas kuriteoepisoodide toimepanemise ajal haiglas, kus tal olid 7 korda kuus 24-tunnised vahetused. See tähendab, et M. Ringmaal oli võimalik iga kuu seitsmendal ööl viibida üksi XXXXXX tänava korteris. Samuti leidis kohtus tõendamist, et sügis-talvisel ajal ei elanud keegi püsivalt eelmainitud XXXXXXX majas, kus läbiotsimisel leiti lõhkeseadeldistega seostatavaid esemeid. K. R. elas XXXX asuvas korteris või XXXXXXXXX tütre juures. M. Ringmaal oli võimalik XXXXXXX maja igal ajal külastada (võtmeid hoiti vundamendi õhutusavas) ja seal segamatult toimetada. Selles kontekstis väärib tähelepanu, et ühtegi plahvatust ei ole toimunud suvekuudel. 2.23 Seega oli M. Ringmaal koht, kus seadeldiste osad segamatult valmis ehitada, kui ka see koht, kus seadeldis kokku ühendada. Apellant toonitab, et kõik toimetused lõhkeseadeldiste asetamiseks olid tehtud ööpäevadel, kui V. A. oli tööl ja K. R.d ei olnud XXXXXXXX. XXXXXX XX elumajast on kõik vaadeldavad sündmuskohad lühikese jalutuskäigu kaugusel. 2.23 Apellant viitab ka muudele kaudsetele tõenditele nagu tunnistaja A. K. ütlused, milledest muuhulgas saab järeldada, et M. Ringmaa oskab lõhkeseadeldisi valmistada ning on oma isikuomaduste poolest võimeline teise isiku majapidamises plahvatust korraldama. Teiseks osundab apellant M. Ringmaa tegevusele pärast seda, kui temalt 09.11.2005.a oli võetud DNA proov. Samal päeval tühjendas M. Ringmaa oma pangakonto, soetas uue mobiiltelefoni kõnekaardi. Kõnekaks peab prokurör ka seda, et kui uurijad 11.11.2005.a hommikul läbiotsimiseks M. Ringmaa majja sisenesid, siis lebas laual värskelt väljaprinditud KrMS. 2.24 Lõpuks käsitleb apellant DNA eksperdi arvamust.
52. episoodis on maakohus jätnud DNA eksperdi arvamuse tõendite hulgast välja, sest kuna sündmuskohalt leitud esemete hulgas pole teipi ega kollaseid paberitükke mainitud, siis pole jälgitav nende liikumine. Prokurör märgib, et samas vaatlusprotokollis p-s 5 on leitud objektina kirjas ka „lapikpatarei … Sirijus Extra kaane tükid koos kollase-sinise etiketi jäänusega“ Üldteada olevalt on patarei etikett paberist, mistõttu ei nõustu apellant kohtu väitega, nagu poleks kollaseid paberitükke vaatlusel fikseeritud ja pole mingit põhjust jätta DNA eksperdi arvamust tervikuna tõendite hulgast välja. Ekspertiisiaktide kohaselt on ühelt paberitükilt võetud DNA proovist tuvastatud 14 alleeli 10 lookuses kõik kokkulangevad M. Ringmaa alleelidega vastavates lookustes. 2.25
53. ja
54. episoodis on kohus küll DNA ekspertiis tulemusi tõendina arvestanud, kuid leidnud, et ainuüksi eksperdi tõenäolikust arvamusest ei piisa isikule kuriteo omistamiseks. Apellant osundab, et DNA eksperdi arvamus jääb absoluutselt alati tõenäoliseks, kuivõrd kategoorilise arvamuse andmine ei ole teoreetiliselt võimalik, ühegi võrdlusekspertiisi puhul ei saa anda kategoorilist arvamust. DNA ekspertiisi häda on selle täpsuses, kuivõrd DNA eksperdid annavad tõenäolise arvamuse koos tõenäosusarvutusega, mis aga näitab, et DNA eksperdi arvamus on sageli palju kategoorilisem kui mõne teise ekspertiisiliigi kategooriline arvamus. Kas eelnimetatud tõenäosus – üks 16,1 miljoni hulgast – ei ole siis piisavalt selge ja veenev? Kui leitakse segaproov, saab aga välja arvutada tõepärasussuhte. Sel juhul kontrollitakse kahte hüpoteesi ehk võrreldakse, mis on tõenäolisem, kas see, et DNA jälje on jätnud kaks tundmatut või see, et jälje on jätnud üks tundmatu ja võrdlusproovi omanik. Tulemus väljendatakse tõepärasussuhtena, mis näitab, kumb hüpoteesidest on tõenäolisem. 11 2.26
55. episoodis õnnestus DNA profiil määratleda kahes proovis, mis mõlemad olid võetud kotisanga tükkidelt ja mis mõlemad osutusid segaproovideks. Tõepärasussuhteks arvutas ekspert selle proovi puhul 799,7 miljonit 1 vastu, ehk hüpotees, et üks proovis sisalduvatest profiilidest langeb kokku M. Ringmaa profiiliga on 799,7 miljonit korda tõenäolisem, kui hüpotees, et proovis on kahe tundmatu isiku profiilid. Teises proovis arvutas ekspert tõepärasussuhteks 214,9 miljonit 1 vastu. 2.27 Apellant analüüsib veel
56. episoodi, kus DNA profiil õnnestus määrata mitmes proovis, kusjuures tuvastatud alleele oli palju. Sündmuskohalt leitud teibitükilt võetud proovis määratleti kokku 37 alleeli, nende hulgas ka kõik M. Ringmaal esinevad alleelid. Tõepärasussuhteks arvutas ekspert 17 378 ühe vastu. Lisaks on oluline, et M. Ringmaal on hukkunutega võrreldes 6 ainulaadset alleeli. Seega nimetatud kuus alleeli ei saanud sattuda lõhkeseadeldise kildudele hukkunutelt, vaid need olid kaasas lõhkeseadeldisega. 2.28 Eelnevat arvestades leiab apellant, et DNA eksperdi eelkäsitatud arvamused ei ole mitte lihtsalt tõendiks, vaid väga kaalukaks otseseks tõendiks selle kohta, et M. Ringmaad 8.,
57. ja
58. plahvatusega seostada. Eluliselt ei ole usutav, et juhuslikult sarnastest osistest ja sarnaseid töövõtteid kasutades valmistatud lõhkeseadeldiste poolt tekitatud plahvatuste sündmuskohtadele satub juhuslikult ühe ja sama isiku bioloogiline jälg ning juhuslikult langeb see jälg kokku M. Ringmaa bioloogilise jäljega, mis on leitud temale omistatud lõhkeseadeldistelt, mis ilmselt jällegi juhuse tõttu on sarnased lause alguses nimetatuga. 2.29 Õigeksmõistmise tõttu jättis kohus episoodides 6 ja 8-11 rahuldamata ka tsiviilhagid. Apellant leiab, et hagid on tõendatud ja kuuluvad süüdimõistmise korral rahuldamisele vastavalt apellatsioonis lisas esitatule.
59. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega on mõistetud M. Ringmaale karistus KarS § 186 ja 209 lg 1 järgi ning uue otsusega talle kergema karistuse mõistmist; otsuse tühistamist p VI osas 11.04.2001.a episoodis M. Ringmaa süüditunnistamises

§ 207-4; 15 lg 2 – 144 lg 1 järgi ning otsuse p VII osas 19.11.2003.a episoodis M. Ringmaa süüditunnistamises Kar

S § 25 lg 2 – 114 p 2, 3 ja 7; 25 lg 2 – 203; 25 lg 2 – 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi, uue otsuse tegemist ja süüdistatava õigeksmõistmist neis kuriteoepisoodides. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, jättes kõrvale kaitsja viited tõendite puudulikkuse või vastuolulisuse kohta. Samuti on kohus hinnanud kohtuotsuse erinevates punktides tõendeid erinevalt, mis on viinud põhjendamatute järeldusteni, mis omakorda viis ebaseadusliku kohtuotsuse tegemisele. Kaitsja leiab ka, et kohtuotsuse süüdimõistvad punktid on põhistamata. 3.2 Tallinna Pensioniametile võltsitud kolhoosiliikme tööraamatu esitamises on M. Ringmaa ennast süüdi tunnistanud ja avaldanud, et on nõus tekitatud kahju heastama. See on vaieldamatult kergendavaks asjaoluks. Arvestada tuleb, et M. Ringmaa on juriidiliselt varem karistamata isik ning eelnevat arvestades on apellandi arvates M. Ringmaale mõistetud liialt karm karistus. 3.3 Järgnevalt käsitleb kaitsja kohtuotsuse p VI ehk 11.04.2001.a Xxxxxx xx asuva klaastaara kioski juurde paigaldatud lõhkeseadeldist puudutavat süüdistust. 12 3.4 Kohus on jätnud hindamata nii tunnistaja K. kui eridemineerimistalituse väljasõiduaruandes märgitu, mille kohaselt „koti kõrval on näha valget värvi plastmass kanister, mille küljes karp ja stepsliga juhe. Juhe kotis oleva esemega ühenduses pole. Kohus ei pööranud tähelepanu ega andnud hinnangut väidetava lõhkeseadeldise plahvatuse võimelisusele ning sellega kaasneda võivale süüdistuses esitatud kuriteokoosseisu puudumisele. Apellant viitab KarS § 25 lg 2 sätestatule ja leiab, et esiteks tuleks vaadelda, kas isik, kes paigaldas kioski juurde lõhkeseadeldise, soovis ka seda tegelikult õhkida. Kontrollitud tõendid näitavad, et lõhkeseadeldis ei olnud vooluringi ühendatud ehk oli seega lõhkemiseks kõlbmatu. Süüdistusakti kohaselt ei toimunud plahvatust iseenesest tühjenenud patareide tõttu, kuid selle kohta ei ole tõendeid. Ekspert on kinnitanud, et patareid võisid olla tühjad enne seadeldise paigaldamist. Seega saab järeldada, et isik, kes seadeldise paigaldas, tahtis kedagi lihtsalt tõsiselt hoiatada, kuid õnnetuse ärahoidmiseks pani lõhkeseadeldisele tühjad patareid. Teiseks turvas ta juhtunut sellega, et jättis kogu vooluringi pistiku ja stepsliga ühendamata ning kolmandaks ei olnud ka plahvatuse initsieerimiseks vajalik kell ühendatud vooluringiga. Kaitsja on seisukohal, et tegemist oli kõlbmatu süüteokatsega KarS § 26 lg 1 mõttes. Kuna lõhkeseadeldise paigaldaja ei soovinud selle plahvatamist, siis ei saa ka rääkida võõra asja hävitamisest või rikkumisest ega plahvatuse tekitamisest lõhkeseadeldist või lõhkeainet kasutades. 3.5 Kohus ei ole süüdistatava tahtlust kuriteo sooritamiseks põhjendanud. 3.6 Lubamatuks peab apellant segadust asitõenditega. Kohtuistungil esitati arusaamatuid detaile, mida polnud asitõenditeks tunnistatud, samuti esitati kohtuistungil asitõenditena ajalehti, mida samuti ei olnud asitõendiks tunnistamise määruses ära mainitud. Ekspertiisi tegemise käigus on saanud aga ajalehtedest ühtäkki ajakiri, mille otstarvet ega asukohta ei õnnestunud tuvastada. Kaitsja ei pea selliseid asitõendite vaatlusprotokolle usaldusväärseiks, kus mingid fikseeritud detailid kaovad ära, mingid detailid muunduvad ühest olekust teise ja kohtusse ilmuvad asitõendid, mida uurija pole pidanud vajalikuks fikseerida. 3.7 Kohus on otsuse tegemisel põhjendamatult arvestanud ekspert E. A. vastuolulise ekspertiisiga ja eksperdi selgitustega kohtuistungil, millest tuleneb, et üht ja sama ekspertiisiakti selgitab ta vastuoluliselt. Eksperdi usaldusväärsuse küsimus tekib just sellelt pinnalt, et eksperdile esitatakse aine ja palutakse teha kindlaks selle aine koostis, kuid ekspert, selle asemel, et anda konkreetne hinnang leitud ainete ja nende kontsentratsiooni kohta, eeldab, et kui mingit ainet on suhteliselt vähe, siis seda ei pea ära märkima arvamuses või siis seda polnud, kuid ekspert eeldas, et võis olla. Ebaobjektiivne eksperdi arvamus ei saa olla kohtus usaldusväärseks tõendiks. Eksperdi järeldused peavad tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks. 3.8 Lõhkeseadeldise daktüloskoopia ekspertiis on olnud samuti ühekülgne ja ebaobjektiivne, kus on tehtud omavoliliselt ilma tõenditeta ühest asitõendist teine, kirjutatakse ekslikke ja tegemata uurimusi metallide ja mittemetallide kohta ning antakse kontrollimata hinnanguid lõhna või oma nina tundlikkuse baasil. Kõnealune ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Eksperdiarvamuse aluseks on eksperdi uuringud, mille pinnalt kujuneb järelduslik arvamus. Uuringuid konkreetselt kajastamata jätmine muudab eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks, kuivõrd arvamus on kontrollimatu. 3.9 DNA ekspertiisi aktides on antud arvamus, et analüüsitud proovid on segaproovid, mille analüüsi tulemusena ei saa välistada M. Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist 13 nendes segaproovides. Antud episoodis on kohus lugenud tõendatuks, et riidest koti sangadelt leiti just M. Ringmaa DNA-d. Kohtuotsuse punktides X ja XI on aga kohus öelnud, et ainuüksi DNA ekspertiisiaktis antud tõenäolikust arvamusest ei piisa isikule selle teo omistamiseks. 3.10 Kohus on tuginenud otsuses M. Ringmaa viibimiskoha XXXXXXX XXX X X maja läbiotsimisel leitud piimanõule, mille sees oli hõbedase pulbri jälgi ning eksperdiarvamusele selles, et lehtrilt ja piimanõu seintelt on leitud ladestusena alumiiniumnitraat, mis sisaldab alumiiniumpulbrit. Kuigi sündmuskohalt leitud lõhkeainesegu ja piimanõust leitud segu on koostisainete poolest kokkulangevad, ei saanud eksperdid teha järeldust nende ainete pärinemise kohta samast allikast. 3.11 Kaitsja märgib, et piimanõust ei leitud mitte alumiiniumnitraati vaid ammooniumnitraati, mis on laiatarbekaup. Samuti on laiatarbekaubaks alumiinium pulber. Ühegi ekspertiisiga ega kohtu uuritud tõendiga ei ole tõendatud, nagu oleks piimanõus segatud lõhkeainet või seda seal hoitud. Pole ka ümber lükatud süüdistatava ütlused, et alguses sega selles piimanõus alumiiniumpulbrit ja värvi J. K. ning hiljem hoidis ja segas seal ammooniumnitraati sisaldavat väetist süüdistatav ise. 3.12 Kaitsja peab vääraks ja ekspertiisitulemustega vastuolus olevaks kohtu järeldust, et M. Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõud on kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks. Kaitsja osundab ekspertiisiaktile nr AL-1470-05/8789 millest nähtuvalt Xxxxxx xx paigaldatud lõhkekehast leitud lõhkeaine on koostisainete poolest kokkulangev piimanõust ja lehtrilt leitud koostisainetega, kuid nende aineta samasust ehk päritolu samast kogumist ei ole võimalik tuvastada individualiseerivate eritunnuste puudumise tõttu. 3.13 Kohtuotsuse järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele osas, kus kohus väidab, et tõendamist on leidnud XXX XX plahvatuse sündmuskohalt trükkplaadi pärinemine M. Ringmaa juurest läbiotsimisel leitud plastmassist raamist ning mille kohta on kategoorilise arvamuse andnu d ekspert M. R.. 3.14 Kaitsja märgib, et Ringmaale pole esitatud süüdistust XXX XX toimunud plahvatuse episoodis. Trükkplaat ei leitud mitte plahvatuse sündmuskohalt, vaid Xxxxxx xx juurest leitud väidetava lõhkeseadeldise küljest. Ka eksib kohus selles, nagu oleks ekspert M. R. andnud kategoorilise arvamuse trükkplaadi ja plastmassist raami pärinemise kohta M. Ringmaa elukohast. 3.15 Apellant märgib, et köites 15 lk 32 algab asitõendi vaatlusprotokoll, mis on koostatud 08.03.

1. Läbiotsimine teostati 4 kuud varem. Asitõendi vaatlusprotokollis on kõvasti rohkem esemeid kui läbiotsimisel ära võeti. Apellant tõstatab küsimuse, miks ei ole esemeid juba nende äravõtmiskohal fotografeeritud, et oleks kerge jälgida nende teekonda leidmisets pakendamiseni ning kuni kohtusaalini. Kaitsja rõhutab, et salapärast lauakalkulaatori alust, mille teine pool leiti trükiplaadi kujul 11.04.2001.a Xxxxxx xx lõhkeseadeldise juurest, läbiotsimisel ei ole leitud ega fikseeritud. Mitte üheski läbiotsimise protokollis pole mainitud leitud plastmassist raami. Seega ei saa väita, et nimetatud raam leiti just M. Ringmaa juurest XXXXXXXXt. Apellant viitab köites 15 olevale üleandmise – vastuvõtmise aktile, mille kohaselt antakse K. R.le tagasi läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 22 nimetust esemeid, teiste seas ka p 14 all olevad elektriskeemid juhtmetega ning p 18 elektroonika komponendid. Lugedes teisi punkte äravõetud esemetega, siis ainult p 14 on nimetatud elektriskeeme 14 juhtmetega, mille alla oleks võinud kuuluda ka plastmassist raam juhtmetega, kuid need esemed tagastati kui mitte tähtsust omavad. 3.16 Apellant kirjeldab segadust asitõendite ja XXXXXXXXt läbiotsimise käigus äravõetud esemetega ja märgib veel muuhulgas, et ekspertiisiks esitati hoopis teised asjad, mis XXXXXXXX pakiti. Eksperdile esitatud esemete seas ei ole näiteks 4 rohelist kaitset, juhtmeid on nii puntras kui üksikult erinevate plommidega suletud kottides, mingi lüliti on plommiga 00006204 suletud kotis ning releed on pakendis nr
2. Tunnistajana üle kuulatud O. R. kohtuistungil antud ütlustest nähtub (küsimusele, kas asitõendid pakendatakse pärast seda kui need on vaadeldud, tagasi samadesse kottidesse ja suletakse samade ploomidega), et ei nende samadega ei suleta, aga need kotid lõigatakse keskelt katki ja pärast vaatlust pannakse samasse kotti tagasi. Et asjad segi ei läheks, pannakse sinna lihtsalt teine kott ümber ja siis jõuavadki asjad ekspertiisi suletud plommidega kotis. 3.17 Apellant märgib, et segaduste tõttu ja seda segadust selgitada püüdvate tunnistajate ütlustest jääb selgusetuks, kuidas ekspertiisiks esitatud plastmassist alus asitõendite hulka sattus. Seetõttu ei oleks tohtinud kohus ka seda ekspertiisiakti otsust tehes arvestada, see tõend ja asjaolu oleks tulnud jätta tähelepanuta. Samas on kohus ise möönnud, et asitõendiks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei ole piisava täpsusega fikseeritud, nende sattumine kriminaalasja materjalide juurde ei ole arusaadav ega jälgitav, seetõttu ei ole alust kindlalt väita, et esemed, mida kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis ning mida on uuritud ekspertide poolt, on tegelikkuses samad esemed. Järgmisena vaidlustab kaitsja kohtuotsuse p VIII ehk 19.11.2003.a XXX XX trepikojast leitud lõhkeseadeldisega seonduva. 3.18 Kohus on jõudnud väärale arusaamale, nagu oleks elektridetonaatori plahvatus toimunud, kuid põhilõhkeaine plahvatus jäi toimumata M. Ringmaa tahtest olenemata põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida. 3.19 Apellant märgib, et ühegi tunnistaja ütluse ega ekspertiisiga pole tuvastatud detonaatori lõhkemine sündmuskohal või selle jääkproduktide ning detonaatoris sisalduva lõhkeaine leidmist, samuti pole sündmuskoha vaatlusel tuvastatud ega asitõendina vaadeldud sündmuskohal lõhkenud detonaatori tükke. Seega ei saa väita, et elektridetonaator plahvatas sündmuskohal või et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida. 3.20 Ka selle episoodi puhul kirjeldab apellant segadust läbiotsimisel äravõetud esemetega ja asitõendiks tunnistamise ning vaatlusega ning rõhutab, et kui võistlevas kohtumenetluses ei ole pooltel ega kohtul võimalik jälgida, millised asitõendid leiti sündmuskohalt, millised neist tunnistati olulisteks ning vaadeldi neid, millised saadeti ekspertiisi ja millised esitatakse kohtule või kui ekspert leiab asitõenditest teisi asitõendeid, mida varem ei ole kirjeldatud ega vaadeldud, kui mingi osa sündmuskohalt leitud asitõenditest on kadunud ning kohtus on lauale ilmunud täiesti uued, seni kirjeldamata ning fikseerimata asitõendid, siis sellistele asitõenditele ei saa kohus rajada süüdimõistvat kohtuotsust just asitõendite leidmise, fikseerimise ja liikumise jälgimatuse tõttu. Kohus on sellele ise korduvalt oma otsuses tuginenud. 3.21 Ebausaldusväärne on ekspertiisiakt KP 87-
3. Ekspert kuulati kohtus üle. Ebausaldusväärsus seisneb selles, et eksperdid teevad ekspertiise lõhna järgi ning tuginedes oma kogemustele. Nii oli eksperdi arvates talle antud segule lõhna järgi hinnates lisatud 15 põlevkütust. Kohtus ei saanud ekspert selle lõhna kohta midagi öelda. Aparaadid ei tuvastanud mingit põlevkütust ei lõhna ega aine koostise kaudu. Lõhkeainedetektori analüüside alusel sisaldas segu ammooniumnitraati ja trotüüli. Selle tulemusel arvab ekspert, et tegu on ANFO-ga (mis teadupärast koosneb ainult ammooniumnitraadist ja põlevvedelikust). Seega on taoline ekspertiis segane ning tõendina kõlbmatu. Kohtus ei osanud ekspert süüdistatava ega kaitsja küsimustele vastata, põhjendades seda informatsiooni konfidentsiaalsuse või ettevalmistamatusega. 3.22 Samuti leiab kaitsja, et ekspertiisiakt nr AP-1502-03/10043 ei ole usaldusväärne tõend. 15.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütles ekspert K. K., et poorne ja granuleeritud ammooniumnitraat ei saa mingil juhul olla samaaegselt teraline, kuid just seda väidab ekspert ekspertiisiaktis nr KP 87-
4. Järgmises ekspertiisis aga leiab E. A., et uuritav aine oli hoopis pulbriline, milles on märgata üksikuid fragmente ümmargustest graanulitest ja ka terveid graanuleid. Jääb selgusetuks, kas eksperdid on ikka uurinud üht ja sama ainet. Jälgimatuid ekspertiise ei saa kohus arvestada lubatava tõendina, need tulnuks tähelepanuta jätta. 3.23 Kaitsja viitab ekspertiisimäärusele (tl 94), kus on eksperdile üle antud keemilise ekspertiisi teostamiseks 85 g pruuni värvi pulbritaolist ainet, mis leiti XXX XX trepikojast. Lk 95 on ekspert P. R. poolt tehtud ekspertiisiakt, kus ta teostab ekspertiisi aga 63,2 grammi pulbrilisele ainele, mille sisse olid tekkinud eelkirjeldatud suitsukonid ja paberitükid. Kuhu kadus vahepeal 21,8 g ainet või kust tekkisid suitsukonid ja paberitükid, ei oska keegi vastata. Ekspertiis pole usaldusväärne, kui osa ainest kaob ja tekivad uued koostisosad. 3.24 Ekspertiisiaktis nr SS-2520-03/10261 otsitakse sõrmejälgi. Akti kirjeldavas osas on öeldud, et elektrikuteibi pinnalt on nähtavaks muudetud sõrmejälje fragment, mis fotografeeriti ja valmistati 1:1 mõõtkavas must-valged fotod. Ekspertiisiaktile pole aga lisatud ühtki fotot. Sama ekspertiisiga uuriti mingisuguste ajakirjade tükke. Pole tuvastatud, kust need ajakirjad tulid, sest asitõenditena ei ole neid vaadeldud ega fotografeeritud. 3.25 Etteheited teeb kaitsja ka ekspertiisiaktile nr SS-1385-05/8625, kus võrreldakse mustalt teibilt leitud sõrmejäljefragmenti ja M. Ringmaa vasaku käe keskmise sõrme papillaarkurrustiku üld ja eritunnuseid ja leitakse, et need on kokkulangevad. Kuid millised need üld- ja eritunnused on, see aktist ei selgu. Neid andmeid ekspertiisiaktis kajastamata on selles esitatud eksperdiarvamus kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. 3.26 Ekspertiisiaktis nr GE-3367-05/7868 võrreldakse DNA proove konkreetselt M. Ringmaalt võetud DNA prooviga. Antud kriminaalasjas on ekspert teinud aga põhjuslikud tähendused tagajärje osas. Kuigi ekspert arvab, et ei saa välistada või kindlalt välistada, arvab ta samas ka, et need saavad siiski pärineda M. Ringmaalt, siinjuures ära toomata teaduslikud põhjendused või kui suure tõenäosusega. Ekspertiisiaktidega on jäänud kindlaks tegemata, mitme inimese DNA sisaldub leitud segaproovides, kas 2 või 100 inimese proovid. Samuti see, millised alleelid on ühel või kõigil teistel inimestel konkreetses proovis, kui võrdluseks on ainult süüdistatava DNA proov. Samuti on öeldud p-s 18, et tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi, sellele vaatamata peab ekspert seda proovi Ringmaa omaks, kuigi osade lookuste puudumisel võib see proov olla segaproov või siis üldse mitte pärineda süüdistatavalt. Kaitsja leiab, et eksperdiarvamus on oletuslik ja tõendina mittelubatav. 3.27 Eraldi peatub kaitsja akti p-l 9, kus analüüsitud proov sõrmejäljefragmendilt on segaproov ning saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil ei ole kokkulangev M. 16 Ringmaa võrdlusproovidest määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka M. Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist selles segaproovis. Kaitsja arvates on need kaks eksperdi arvamust ühes ja samas punktis täiesti vastuolulised ning ekspert pole olnud oma arvamuses objektiivne, samuti puudub eksperdi teaduslik põhjendus, kuidas ta vastavale järeldusele jõudis. 3.28 Apellant käsitleb kõnesoleva ekspertiisiakti p 5, kinnitades, et see on konkreetses sõnastuses ega anna võimalusi välistamiseks. Kuid samas on eksperdil kohustus uuringuid ja nende metoodikat kirjeldada. Ekspertiisiakti põhiosas pidanuks DNA ekspertiiside käigus kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta. Neid andmeid kajastamata on eksperdiarvamus kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kuna eelpool esitatud etteheited puudutavad ka teisi käesolevas kriminaalasjas tehtud ekspertiisiakte, siis tuleb ka need kui kohtukõlbmatud tõendite kogumist välja jätta. Siinjuures viitab kaitsja Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-63-
5. Kokkuvõtvalt tuleb eeltoodud DNA eksperdiarvamust hinnates lähtuda KrMS § 7 lg 3 ja tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks.
6. Süüdistatava Märt Ringmaa apellatsioon kattub suures osas tema kaitsja esitatud apellatsiooniga. 4.1 M. Ringmaa rõhutab, et pole ühtegi pommi valmistanud, mitte kuhugi toimetanud ja mitte ühtki plahvatust korraldanud. Tal ei ole motiivi ja põhjust selliste kuritegude toimepanemiseks, ta ei tunne ühtki inimest, keda võiks sellistes tegudes kahtlustada. Enne vahistamist ei teadnud ta mitte midagi lõhkeainetest ega olnud kellegagi sel teemal vestelnud. 4.2 Kelmuses süüdimõistmisse puutuvalt leiab süüdistatav nagu tema kaitsjagi, et mõistetud karistus on liialt karm ja rõhutab, et prokurör taotles selles kuriteos tema karistamist 3 kuulise vangistusega. Kohus aga mõistis 1 aasta vangistust. Palub kohtupraktikast lähtudes kergendada tema mõistetud karistust 4.3 11.04.2001.a kuriteoepisoodi kohta kinnitab süüdistatav, et ei oma selle teoga mingit seost ning loetleb plahvatuse katset välistavad tõendid, nende hulgas on ka kaitsja apellatsioonis esitatud asjaolud. Lisaks märgib M. Ringmaa, et kui oleks tahetud taarakioskit purustada, siis oleks lõhkeseadeldis paigaldatud kioski alla. Lisaks veel seisev kell. 4.4 M. Ringmaa osundab kohtuotsuses eksitavale väitele, et elektridetonaator sisenes kanistrisse läbi kanistri korgi. Tegelikult ei olnud elektridetonaator pistetud üldse kanistrisse vaid kanistri külge liimitud teepakis. Kanistri korgil ei olnudki ava (asitõendite vaatlusprotokoll). Mis oli aga teepakis, pole huvitanud kedagi, kui oleks olnud lõhkeaine, oleks kindlasti ära märgitud. 4.5 M. Ringmaale on arusaamatud „metamorfoosid“ aineseguga, mis leiti sündmuskohalt. Seda ainet võrreldakse XXXXXXXXt äravõetud ainega, otsitakse sarnasust, aga tuvastatakse ainult samaliigilisus. Isegi väline sarnasus XXXXXXXXt leitud ammooniumnitraatidega puudub. Edasi küsib apellant, kuidas saab võrrelda väetisi aastatest 2001 ja 2005 ning milline on sellise tõendi väärtus. Väetised ostetakse kevadel ja kulutatakse ära aasta lõpuks, sest nad on hügroskoopsed ja muutuvad seetõttu kõlbmatuks. Kõik väetised olid K. Ringmaa poolt kauplusest ostetud. 17 4.6 Kõik need ekspertiisid ei näita muud kui nende teostajate kummalist soovi siduda just teda plahvatustega, kuid nendega tutvumisel saab tekkida üksnes vastupidine arvamus. 4.7 Kohtuotsuses (lk 259) on ebaõigesti refereeritud eksperdiarvamust tulenevalt ekspertiisiaktist nr AL – 202-06/1083, nagu oleksid ained sarnased, seda on selgitanud ekspert E. A. ka kohtuistungil. See aga, et need ained samaliigilised on, ei saa olla süüstavaks tõendiks. 4.8 Järgnevalt kritiseerib M. Ringmaa DNA ekspertiise. Ekspertiisiks anti ekspertide käsutusse kõik 11.04.2001.a Xxxxxx xx leitud ja äravõetud lõhkeseadeldise osad ja esemed. DNA-d otsitakse aga üksnes kotisangadelt ja plastiliinilt, mis tähendab, et võib-olla ei soovita esitada ülejäänud esemetelt võetud proovide analüüside tulemusi. Kotisangadelt leitud segaproov sisaldab rohkesti võõraid alleele, arvestatud ei ole, et sanga puudutab ka V. K., kelle alleelid on sarnased M. Ringmaa alleelidega 8 korral. Kohtuistungil esitati uurimus graafikuna, sellega tutvudes muutub eksperdi tõenäone arvamus mõttetuks. 4.9 Lõhkeaine ekspertiis (V kd tl 44-46) seob meelevaldselt ühes anumas erinevatel aegadel asunud ained ja teeb meelevaldse oletuse nende segamise kohta. M. Ringmaa kinnitab, et on andnud ütlused, kuidas sattus alumiiniumpulbri jälg piimanõule. Temal aga ei ole majapidamises kunagi olnud alumiiniumpulbrit või –puudrit ega ole seda ka kusagil kasutanud. 4.10 Veel märgib apellant, et kohus on viidanud ainete samasusele koondakti KP 10-06 põhjal, seal on aga meelevaldselt, tihti teiste tõenditega vastuolus olevalt analüüsitud üksikute episoodide nn ühendavaid asjaolusid. 4.11 M. Ringmaa märgib, et kuriteosündmus leidis aset 11.04.2001.a, piimanõu ja lehter aga leiti 16.11.2005.a. Nende kahe sündmuse vahelisel perioodil ei ole alumiiniumpulbrit ega – puudrit kuritegude toimepanemisel kasutatud. 4.12 Alusetuks peab apellant trükkplaadi ja raami kuulumist ühele kalkulaatorile. Mitte ükski äravõetud ese ei sarnane mainitud plastmassraamile. O. R.le ja E. J. anti võimalus samastada läbiotsimisel äravõetud esemeid selle raamiga, kuid nad ei suutnud seda teha. Samal ajal selgus, et asitõendite kottidesse on esemeid lisandunud, sellega seonduvad ka O. R. ütlused kohtuistungil. Nimetatud raam ilmub välja alles 08.03.2006.a, varasemate vaatluste kohta aga andmed puuduvad. Selle kalkulaatori ümber keerutatud vaht selle erilisest salastatusest ja harukordsusest on väljamõeldis. M. Ringmaa hinnangul on tegemist kunstlikult loodud süütõendiga. M. Ringmaa lisab ka, et kurjategija, kes paigutas lõhkeseadeldise sündmuspaigale teadis, et plahvatust ei toimunud ja skeemiplaat on politsei poolt leitud. Miks jätaks ta tarbetu eseme alles, teades, et see on ilmne süütõend. Harju Maakohtus ei leidnud tõendamist otsuse aluseks olevad tõendid ja seetõttu tuleb teda selles episoodis kõigis süüdistuse punktides õigeks mõista. 4.13 M. Ringmaa kinnitab, et ei tunne V. K.t ning tal ei ole põhjust taarapunkti õhkida. M. Ringmaa pole nõus enda süüdimõistmisega 19.11.2003.a kuriteos. Selles episoodis on piisavalt tõendeid, mis välistavad plahvatuse katse. Kohtuotsuses on kirjeldatud pommi leidmist, selle lammutamist ja üleandmist politseile, kuid otsuses on eksitavaid vigu, mis ei haaku kohtuotsuses esitatud teiste tõenditega. M. Ringmaa analüüsib 18 tunnistajate D. K., V. Z., N. B. ütlusi, milledest nähtub, et mitte keegi ei kuulnud detonaatori plahvatust. Tõendid viitavad kindlalt sellele, et detonaator ei plahvatanud XXX XX koridoris ja seega pole seal toimunud põhilaengu plahvatuse katset. Seda kinnitavad veel järgmised asjaolud – puuduvad jäljed detonaatori kildudest, sinepipulbris ei sisaldus detonaatori kilde; ei leita fragmente oletatavast „ohutuskapslist“; keegi ei märka salapärast püsimagnetit. Kõik tõendid välistavad lõhkeseadeldise valmisoleku plahvatuseks. 4.14 M. Ringmaa märgib veel, et kohtuotsuses esitatud väide, nagu oleks D. K. kotis vilkuvat tulukest näinud, ei ole kooskõlas tunnistaja enda öelduga. 4.15 Apellant leiab ka, et usaldusväärne pole eksperdiarvamus ekspertiisiaktis KP 83-3, arvamus ei tugine mingitele lõhkeaine uuringutele, seda ei saadudki teha, kanister lasti veekahuriga puruks, aga bensiin on teatavasti kergesti aurustuv ja mitte kuidagi pole võimalik tuvastada selle hulka ainesegus tagantjärele. Eksperdi E. A.u kohtuistungil väljapakutud bensiini ja AN vahekord ei klapi, see saab olla põlevsegu, mitte plahvatav segu. 4.16 M. Ringmaa väitel peavad tööstuslike lõhkeainetega tegelevad praktikud käesolevas kriminaalasjas tehtud lõhkeaine ja keemiaekspertide seisukohti naeruväärseteks, need ei saa olla kohtuotsuse aluseks. 4.17 Samuti pole usaldusväärsed selle kuriteoepisoodi kohta läbi viidud keemiaekspertiisid. Need ekspertiisid näitavad ainult ekspertide soovi siduda teda antud kuriteoepisoodiga. Ekspertiisid on aga nii kehvasti kokku traageldatud, et pigem näitavad tema süütust. 4.18 Peale eelneva viitab M. Ringmaa veel reale vastuoludele kohtuistungi protokollis. 4.19 Apellant vaidlustab sõrmejälje täiendekspertiisi, märkides, et selle tegemiseks kulus aega pool aastat. Kuidas aga võis tema sõrmejälg sattuda elektrikuteibile, on M. Ringmaale mõistatuseks ning veelgi imelikumaks muudab asjaolu, et samal sõrmejäljel leitakse veel mingi tundmatu isiku DNA profiil. Tema ei ole mitte ühtki eset, elektritarvikut või –materjali puudutanud selle teadmisega, et seda võidakse kasutada „pommi“ koostisosana. Ta ei oska seletada, kuidas võisid sattuda tema DNA profiilis esinevate alleelidega sarnased alleelid elektri-, automaatika- ja elektroonikaskeemidele ning nende ülespanemisel on kindlasti jäänud maha mitmesuguseid fragmente. Samal ajal on leitud lõhkeseadet puudutanud kõrvalised isikud nagu näiteks V. Z., kes lammutas seda ja tema alleele peaks massiliselt leiduma lõhkeseadeldise osadel. Kuid tema alleele ei leitud. Põhjus on arvatavasti selles, et V. Z. alibi välistab tema osavõtu lõhkeseadeldise toimetamises XXX XX maja koridori 19.11.2003.a ööl, sest ta oli sel ajal XXXXX tööl. Apellant märgib, et tema alleelid sarnanevad V. Z. alleelidega 10-s uuritud lookuses 9 korral. M. Ringmaa väitel teab ka tema täpselt, kus ta viibis 18-
7. novembril 2003.a, ta rääkis sellest, aga ta ei saa seda millegagi kinnitada, sest sündmusest on rohkem kui 5 aastat möödas. Apellandi väitel on tõsiasi see, et mingi DNA profiili valmistamine ja seega võltsimine on teostatav. 4.20 Lõpetuseks kinnitab M. Ringmaa, et plahvatuse katset XXX X XX maja koridoris pole toimunud ja seetõttu tuleb teda õigeks mõista. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 19 5.1 Prokurör jäi esitatud apellatsiooni juurde ning taotles M. Ringmaa süüditunnistamist kuriteoepisoodides, mis käsitlevad lõhkeseadeldiste plahvatusi 11.05.2003.a Tallinna XXX XXX korteris nr XX; 17.05.2004.a XXX XXX korteris XX; 03.09.2004.a XXX XX/XX elumaja kõrval asunud taksofoni kabiinis toimunud plahvatust; 06.04.2005.a XXXXXX XXX asuva klaastaara kioski taga toimunud lõhkeseadeldise plahvatust; 09.09.2005.a XXX XX elumaja korteri XXX rõdu alla paigutatud lõhkeseadeldise plahvatust ja 03.11.2005.a XXX XX asuva L. S. piirava võrkaia äärde paigutatud lõhkeseadeldise plahvatust KarS § 114 p 2, 3, 4 ja 7; 121, 203, 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi ning kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks eluaegse vangistuse mõistmist. Vaidlustatud kuriteoepisoodides esitatud tsiviilhagid tuleb prokuröri hinnangul rahuldada. Prokurör leidis, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid on eksitavad ja põhjendamatud ega kuulu rahuldamisele. 5.2 Süüdistatav M. Ringmaa ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsioone ning leidsid mõlemad, et kuriteoepisoodides, mis puudutavad lõhkeseadeldiste plahvatuste korraldamise katseid 11.04.2001.a ja 19.11.2003.a, tuleb kohtuotsus tühistada ja teha õigeksmõistev otsus,

§ 186ja Kar

S § 209 lg 1 järgi on aga maakohus mõistnud põhjendamatult karmi karistuse, mistõttu taotlesid uue otsusega karistuse leevendamist. Nii süüdistatav kui tema kaitsja leidsid, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonid otsuse tühistamiseks alust ei anna. 6.1 Esmalt käsitleb ringkonnakohus M. Ringmaa ja tema kaitsja apellatsioone ning märgib, et nõustub prokuröri poolt esitatud vastuväidetega, need on põhjendatud ja vastavuses maakohtu istungil kohtuliku uurimise käigus tuvastatuga. 6.2 Seoses kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, nagu puuduks maakohtu otsuses põhjendus, kohtukolleegium ei nõustu ning peab vajalikuks osundada Riigikohtu selgitustele KrMS § 339 lg 1 p 7 sisu ja mõtte kohta – kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu otsused nr 3-1-185-00; 3-1-1-47-04). Otsuses nr 3-1-1-43-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud, et eelnev tähendab sisuliselt seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole KrMS §-s 339 lg 1 p 7 sätestatut rikkunud. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, usaldusväärsust hinnanud, neid omavahel kaalunud ja kogumis hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium peab kaitsja seisukohta silmas pidades vajalikuks rõhutada sedagi, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). 6.3 M. Ringmaale

§ 186ja Kar

S § 209 lg 1 järgi mõistetud karistusse puutuvalt peab kohtukolleegium esmalt vajalikuks osundada, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes 20 juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Kaitsja märgib, et M. Ringmaa on ennast süüdi tunnistanud, andnud tõepäraseid ütlusi midagi salgamata, mis on käsitatav KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt kergendava asjaoluna. Kohtukolleegium osundab, et maakohtu otsusest tuleneb üheselt just KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaolu arvestamine – kohus arvestas M. Ringmaa poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust (lk 269). Nimetatud seadusesättes ettenähtud süü ülestunnistamisele ilmumist või süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ei ole tuvastatud. M. Ringmaa võttis süüteo toimepanemise omaks siis, kui tõendid tema vastu olid olemas. Asjaolu, et M. Ringmaa on sõnaliselt väljendanud nõusolekut tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. 6.4 Mis puudutab süüdistatava M. Ringmaa poolt osundatud asjaolule, et kohus mõistis talle märksa karmima karistuse kui seda taotles prokurör, siis kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-91-07 esitatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega vaid lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. 6.5 Eelnevat arvestades ei anna kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioon alust maakohtu poolt KarS § 56 sätteid järgides mõistetud karistuse tühistamiseks. 6.6 11.04.2001.a Xxxxxx xx klaastaara kioski juurde paigutatud lõhkeseadeldist käsitlevas osas on apellatsioon eksitav ega haaku maakohtu istungil tuvastatuga. 6.7 Kaitsja väidab apellatsioonis, et lõhkeseadeldis oli lõhkemiseks kõlbmatu, kuivõrd juhe ei olnud kotis oleva esemega ühendatud ning leiab, et maakohus jättis hindamata nii tunnistaja V. K. ütlused kui eridemineerimistalituse väljasõiduaruandes märgitu. Seejuures viitab apellant nii eelnimetatud väljasõiduaruandele kui sündmuskoha vaatlusprotokollile. Kohtukolleegium osundab, et määravat tähtsust ei oma ei eridemineerimiskeskuse väljasõiduaruanne ega ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, sest käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et lõhkeseadeldise leidis tunnistaja V. K., kes seda vaatas ja katsus ning kutsus välja politsei. V. K. ütlustest nähtub, et 11.04.2001.a hommikul nägi ta taarakioski ukse juures üht pakki, mida ta ukse avamise tõttu liigutas, ust kinni pannes aga nägi, et pakk oli lahti läinud, see oli riidest koti moodi, nägi seal sees kanistrit, mille küljes oli karp, tulid juhtmed välja, ta tegi koti rohkem lahti ja nägi äratuskella klaasi peal ava ja millest oli välja toodud mingisugune metallist ese, et see klemm läheks kokku millegagi. Äratuskella juurest tulid juhtmed välja. Ta sai aru, et see on lõhkeseadeldise moodi, kuid hinnata ta ei osanud. Lihtsalt kuulatas ja sai aru, et äratuskell ei tööta, see rahustas teda ja ta tõmbas juhtmetest. Nägi seal pistikut ja veel mingisuguseid plaate. Ta ei näinud, kas pistik oli ühendatud stepsliga, kuid kui ta tõmbas juhtmetest, tuli pistik välja / XX kd tl 364-366/. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, kas lõhkeseadeldis oli V. K. poolt leidmise ajal vooluringi ühendatud või mitte ning kaitse väide, nagu oleks lõhkeseadeldis lõhkemiseks seetõttu kõlbmatu olnud, ei tugine ühelegi kohtus kontrollitud tõendile. 6.8 Apellant märgib eksitavalt, et süüdistusakti kohaselt ei toimunud plahvatust iseenesest tühjenenud patareide tõttu. Kohtukolleegium osundab, et süüdistusakti kohaselt jäi plahvatus 21 toimumata äratuskella seiskumise tõttu. Põhjust, miks äratuskell seiskus, ei ole tuvastatud. Mis puutub aga kaitsja järeldusse, et isik, kes seadeldise paigaldas, soovis kedagi tõsiselt hoiatada ning panigi õnnetuse ärahoidmiseks seadeldisse tühjad patareid ning jättis ka kogu vooluringi pistiku ja stepsliga ühendamata, siis kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Kohtukolleegium peab selle kurieoepisoodi puhul vajalikuks osundada tuvastatud objektiivsetele asjaoludele - sündmuskohalt leiti 5-liitrine kanister täidetuna isevalmistatud lõhkeainega, mis oli plahvatusvõimeline ka üle 6 aasta hiljem (ekspertiis määrati maakohtu poolt 04.09.2007.a /XXI, tl 230/ ning ekspertiisi käigus eksperimentaalse plahvatuskatse tulemusel oli 2001.a sündmuskohalt ära võetud lõhkeaine plahvatusvõimeline). Juba mainitud ekspertiisiakti AL-1338-07/4922 kohaselt oli kõne all oleva segulõhkeaine plahvatusvõimsus võrreldav 0,6-0,8 kg trotüüliga /XXI, tl 258-260/. Lisaks tuleb arvestada, et selle lõhkeaineseguga koos leiti töövõimeline sütikumehhanism. Prokurör märgib põhjendatult, et selline kooslus on äärmiselt ohtlik ning pole eluliselt usutav, et selline lõhkeseadeldis paigaldataks lihtsalt selleks, et kedagi hoiatada. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-74-05 väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb tõendite hindamise juures hinnata ka asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ja lõpetuseks tuleb jällegi rõhutada, et kontrollitud tõendid ei anna ühtki viidet sellele, nagu oleks lõhkeseadeldise paigaldaja jätnud teadlikult plahvatuse initsieerimiseks vajaliku vooluringi ühendamata või kasutanud selles tahtlikult tühjenenud patareisid. Prokurör rõhutab oma vastuväidetes põhjendatult, et sündmuskohal avastatud pilt tervikuna, sündmuse aeg ja koht iseenesest tõendavad seda, et plahvatus jäi toimumata süüdlase tahtest sõltumata. 6.9 Mis puudutab apellandi viidet KarS §-le 26 ja esitatud arusaama, nagu oleks tegemist kõlbmatu süüteokatsega, siis kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kõlbmatu süüteokatse on normaalse, oma tegudest aru andva isiku puhul karistatav nagu seda kõlblik süüteokatse ning subsumeeritakse sarnaselt selle karistusseadustiku eriosa paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles kirjeldatud süüteo toimepanemisele isiku tahtlus oli suunatud. KarS § 26 lg-s 2 sätestatu ei saa aga käesolevas süüdistusasjas kõne alla tulla. Kuriteokatse ja selle toimepanemise eest karistamine on välistatud siis, kui puudub tahtlus. Objektiivsed tehiolud käesolevas süüdistuses annavad vaieldamatult tunnistust tahtlusega toimepandud tegudest. 6.10 Apellatsiooni osa, mis käsitleb asitõendeid kõne all olevas kuriteoepisoodis ning etteheiteid, nagu oleksid mingid fikseeritud detailid kadunud, mingid neist muundunud ühest olekust teise, kohtus on esitatud asitõendeid, mida uurija pole pidanud vajalikuks fikseerida, on lahmiv ja eksitav. Vastus apellatsioonile sisaldub 07.06.2007.a kohtuistungi protokollis, millest nähtub, millise põhjalikkusega on kohtus vahetult uuritud prokuröri poolt esitatud asitõendeid, neid asitõendi vaatlusprotokollis fikseerituga võrreldud, selgitatud on ka kõiki keelelisi ja lingvistilisi probleeme, kontrollitud asitõendite liikumist /XX, tl 165a-166/. Muuhulgas nähtub kohtuistungi protokollist, millised esemed prokurör asitõenditena esitas, nendeks olid halli värvi kott, kanister, äratuskella detailid, skeem, kaks lapikpatareid, detonaator. Samuti leidis kohtuistungil tuvastamist, et ajaleht või ajakiri ei olnud asitõendiks tunnistatud, sellel ei olnud mingisugust tõenduslikku tähendust ning sellest lähtuvalt ei kulutanud ka ekspert mõttetult aega tuvastamaks lingvisti abiga, mis paber see võis olla, kas ajakiri või ajaleht (vt ka ekspert H. P.a kohtuistungil antud ütlusi /XX, tl 65/). Kohtuistungil vaadeldi asitõenditena esitatud äratuskella detaile ning tuvastati nende vastavus sündmuskohalt leitud detailidega. Asjaolu, et sündmuskohalt leitud, asitõendina vaadeldud ja prokuröri poolt kohtuistungil esitatud kolmnurgakujulise äralõikega äratuskella klaas ei olnud valmistatud tegelikult klaasist vaid mingist plastist, ei oma tähtsust määral, mis võimaldaks 22 kohtueelse menetluse kahtluse alla seadmist. Nagu öeldud, tuvastati kohtuistungil esitatud kelladetaili ja sündmuskohalt leitud detaili samasus. 6.11 Eksitav on apellandi väide ka selle kohta, nagu ei oleks asitõendite leidmine üheski menetlusdokumendis kajastatud. Olulised asitõendid on sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjas /V, 5-6/, need on asitõenditena vaadeldud ja fotografeeritud /V, tl 19-26/. 6.12 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleks kohus põhjendamatult arvestanud ekspert E. A.u poolt teostatud ekspertiisiga, kuivõrd ekspertiis on vastuoluline. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kõne all olevat kuriteoepisoodi puudutavad kaks E. A. poolt läbi viidud ekspertiisi. Neist esimeseks (lõhkeaine ekspertiisiakt nr AL-719-01/3029, V, tl 39-40) oli esitatud granuleeritud tahke aine, metallpulbri ja tõenäoliselt orgaanilise vedeliku segu. Eksperdile on esitatud kolm küsimust –

1. millise ekspertiisiks esitatud ainega on tegemist
2. milline on aine otstarve ja kus seda kasutatakse ning
3. kas esitatud segusse on lisatud ka naftast töödeldud kütust või mingit muud orgaanilist põlevainet. Ekspert on neile küsimustele akti arvamuslikus osas vastused andnud ning ekspertiisiakte äärmiselt põhjalikult kohtuistungil selgitanud /XXI, tl 22-47/. Mingeid vastuolusid ei ekspertiisiaktis ega ka eksperdi ütlustes ei esine. Apellandi väited ei tugine ei ekspertiisiaktile tervikuna ega ka eksperdi ütlustele tervikuna, apellatsioonis kajastuvad vaid mõned, ütluste kontekstist väljarebitud laused, mis on kohut eksitavad. Mis puutub ka kohtuistungil suuri vaidlusi tekitanud asjaolusse, et nimetatud ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert viidanud esitatud aines sisalduvale kaaliumile, siis ka seda küsimust on ekspert vastuoludeta selgitanud – kaaliumi olemasolu tuvastas ta testribaga, mis on äärmiselt tundlik, mitte elektronmikroskoobiga, viimase all ei pruugi isesegatud segus tulla välja kõik segus väikeses koguses sisalduvad ained /XXI, tl 34/, testriba kasutas ta selleks, et kindlaks teha, kas on tegemist suitsuga püssirohuga. Peale eelneva osundab kohtukolleegium veelkord eksperdile esitatud küsimustele, eksperdile ei ole antud ülesandeks määrata ekspertiisiks esitatud aine koostist. Sellest tulenevalt ei pidanudki ekspert akti arvamuslikus osas viitama vähesele hulgale kaaliumile, millele reageeris küll testriba, kuid mida ei näidanud uurimus elektronmikroskoobiga. Kaitsja viitab just eksitavalt oma apellatsioonis, nagu oleks eksperdile antud ülesanne määrata kindlaks aine üksikasjalik koostis. Kohtukolleegiumi hinnangul tuginevad eksperdi järeldused faktilistele asjaoludele, mis on olnud arvamuse andmise aluseks. 6.13 Vastuolud puuduvad ka eksperdi ütlustes ekspertiisiakti nr AL-202-06/1083 selgitamisel. Kuigi kaitsja ei täpsusta oma väidet, võib aru saada, et apellant on küsimuse püstitanud suitsuta püssirohu graanuleid silmas pidades. Nimetatud lõhkeaineekspertiis määrati selleks, et võrrelda M. Ringmaa viibimiskohast XXXXXXXXt leitud väetisi ammooniumnitraadiga, mis sisaldus omavalmistatud lõhkeainesegudes. Ekspertiis keskendus ammooniumnitraatide mikroskoopilisele võrdlemisele, mitte ainete ja segude täpse keemilise koostise määramisele. Seetõttu on ka mõistetav, et koos ammooniumnitraadiga ei pandud mikroskoobi alla 1,5 cm suuruseid püssirohu graanuleid, vaid need tõesti nopiti välja. Kohtuistungil on see küsimus arusaadavalt selgitamist leidnud / XXI, tl 39-41/. 6.14 Eelnevalt käsitatud eksperdiarvamuste puhul on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist usaldusväärsete tõenditega ning mingit alust rääkida ekspertide kallutatusest, ebaobjektiivsusest või pädevuse puudumisest, on alusetu. 6.15 Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-88-06 ei ole samuti käesoleval juhul asjakohane. Nimetatud lahendis toonitab Riigikohus, et ekspert ei saa anda vastuseid 23 õiguslikele küsimustele – hinnangut põhjusliku seose olemasolu kohta. Ekspert E. A. ei ole enda poolt läbi viidud ekspertiisides ega ka oma ütlustes kohtuistungil midagi sellist teinud. 6.16 Alusetud ja eksitavad on apellandi etteheited ka lõhkeseadeldise daktüloskoopia ekspertiisile. Mingeid hinnanguid lõhna või oma nina tundlikkuse baasil eksperdid andnud ei ole. Et eksperdid ekspertiisiakti uurimuslikus osas eridemineerijate ütlustele viitavad (eridemineerijad tundsid pärast seadeldise kahjutustamist sündmuskohal kütuse lõhna), ei ole etteheidetav. Samas nähtub aktist, et oletatava põlevvedeliku jääke tehnilise uurimise käigus ei tuvastatud /V, tl 50-52/. Ekspertide selgitustest käesolevas asjas tuleneb, et omavalmistatud lõhkeainesegule lisatakse kütust selleks, et tõsta lõhkeaine tundlikkust, st võimet reageerida detonaatorilt saadud impulsile. Bensiin jms põlevvedelikud aurustuvad väga kiiresti, mistõttu ei ole kõne all oleva ekspertiisiakti uurimuslikus osas märgitus midagi vastuolulist ega ebareaalset. Muuhulgas peab kohtukolleegium vajalikuks osundada siinjuures sellele, et süüdistatava M. Ringmaa taotlusel määraski maakohus 04.09.2007.a komisjonilise lõhkeaine täiendekspertiisi /XXI, tl 233-234/ ja andis ekspertide käsutusse 11.04.2001.a XXX XX juurest leitud ja äravõetud seguaine. Ekspertidele anti ülesanne kontrollida segu plahvatusvõimet ja võimsust. Nagu juba eelpool öeldud, oli isevalmistatud ja üle 6 aasta seisnud segulõhkeaine võimeline plahvatama tsiviilotstarbelisest elektridetonaatorist plastkanistris /XXI tl 258-260/. Siinkohal tuleb kohtukolleegiumil ilmselt nõustuda prokuröriga selles, et M. Ringmaad ajendas täiendekspertiisi määramist taotlema lootus, et aurustunud põlevvedelikuta ei ole seguaine ehk enam plahvatusvõimeline. 6.17 Kohtukolleegium nõustub apellatsioonis esitatuga selles, et eksperdiarvamuse aluseks on eksperdi uuringud, mille pinnalt kujuneb järelduslikult arvamus ning sellest lähtuvalt ei ole arvamust võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest ning et eksperdil on kohustus metoodika valikuid ja uuringuid kirjeldada. Kuid kaitsja väitega, nagu tuleks käesolevas asjas eksperdiarvamus selle kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks tunnistada, kohtukolleegium ei nõustu. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas ka eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Valdav osa kriminaalasja materjalides esitatud ekspertiisiakte on kohtuistungil eksperti üle kuulates ülima põhjalikkusega analüüsitud ja ekspertide poolt sellise üksikasjalikkusega selgitatud, mis paraku ei ole olnud senises kohtupraktikas tavapärane. Kohtuistungitel on andnud ütlusi eksperdid K. K. /XXI, tl 116- 150/ E. A. /XXI tl 22-47, 289-293/, A. P., K. T., A. J., H. P. /XX, tl 58-128, 137-153/, M. R., Õ. T., M. T., P. R., A. A. /XX tl 314-360, 372-383, XXIII, tl 72-77, 80-109/. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kaitsja viited kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ja Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-63-08 asjakohased. 6.18 Asjakohane ei ole ka kaitsja arutlus sellest, et kohus on tuginenud kõnesoleva kuriteoepisoodi puhul DNA eksperdi arvamusele, mille kohaselt ei saa välistada M. Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ning lugenud tõendatuks, et riidest koti sangadelt leiti just M. Ringmaa DNA-d. Kaitsja viitab kohtuotsuse punktidele X ja XI, kus on kohus DNA segaproovide kohta leidnud, et ainuüksi tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa isikule selle teo omistamiseks. Kohtukolleegium märgib, et kohus arvestas põhjendatult eksperdiarvamusega, vastuolu maakohtu otsuses puudub, kuivõrd käesoleva episoodi puhul ei ole tuginenud kohus üksnes DNA eksperdi tõenäolikule arvamusele, vaid tõendite kogumile, milles kõne all olev DNA eksperdi arvamus on üks väga mitmetest tõenditest. 6.19 Järgmisena käsitleb kaitsja M. Ringmaa viibimiskoha läbiotsimisel leitud piimanõu ja lehtriga seonduvat. Kohtukolleegium apellandi käsitlusega ei nõustu. Piimanõust tuvastasid 24 eksperdid ladestusena ammooniumnitraati ja alumiiniumpulbrit, st samu aineid, mis olid käesoleva kuriteo sündmuskohalt leitud omavalmistatud segulõhkeaine koostisosadeks. Kaitsja väidab, et kuna piimanõust ja segulõhkeaines sisalduvate ainete päritolu samast kogumist pole ekspertide hinnangul võimalik tuvastada ning et kuna nii alumiiniumpulbri ja ammooniumnitraadi puhul on tegemist laiatarbekaubaga, siis ei oma tähtsust piimanõust leitud ja lõhkeaines sisalduvate ainete kokkulangevus. Kohtukolleegium peab siiski vajalikuks rõhutada, et ammooniumnitraadi ja alumiiniumpulbri segu tööstuslikult ei toodeta (vt lõhkeaineeksperdi arvamus p 3 /V, tl 45-46/ – alumiiniumpulbrit kasutatakse laialdaselt värvitööstuses värvipigmendina. Ammooniumnitraati kasutatakse väetisena ja lõhkeainena segulõhkeainetes. Kuid nende ainete segu (lisaks veel mürsu suitsuta püssirohi) saab olla ainult omavalmistatud lõhkeaine/pürotehniline segu, tööstuslikult sellist segu ei valmistata). Prokurör märgib oma vastuväidetes põhjendatult, et eluliselt nii kokkusobimatute ainete tuvastamine ühest anumast on iseenesest tähelepanuväärne leid. 6.20 Kaitsja märgib apellatsiooni selles osas peale eelneva, et süüdistatava ütlused, millede kohaselt alguses segas selles piimanõus alumiiniumpulbrit ja värvi J. K. ning hiljem hoidis ja segas selles ammooniumnitraati sisaldavat väetist tema ise, ei ole samuti kummutatud. Kohtuistungi protokolli kohaselt on aga M. Ringmaa selgitanud, et kindlasti ei kuulu temale see sinine plastmasslehter, hallika puudriga kokku määritud. See jäi XXXXXXXXe, kui J. K. ja tema K.-nimeline sõber käisid Harju maakonnas torusid värvimas, alumiiniumpuuder oli värvipigmendiks nendel … Siin on see piimanõu. Alumiiniumist. Tema kasutas väetiste segamiseks. Väetised ei reageeri alumiiniumiga. Hiljem J. K. ja K. võtsid selle alumiiniumpulbri ja panid siia sisse. Siis ta enam kasutanud ei ole seda /XXII, tl 21/. Teoreetiliselt on süüdistatava selgitus võimalik, kuid pole samas kontrollitav, kuivõrd J. K. on surnud ja K.-nimelise isiku kohta M. Ringmaa selgitusi ei anna. Teisalt, kui arvestada, et M. Ringmaa pidas XXXXXXXXt leitud ja asitõenditena olulisi esemeid just J. K.i omadeks /XXII, tl 21-24/, siis ei ole piimanõusse ja lehtrisse alumiiniumpulbri ning ammooniumnitraadi koosluse sattumine M. Ringmaa poolt esitatud asjaoludel kuigi tõsiseltvõetav. 6.21 Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb märkida sedagi, et ülalviidatud ekspertiisiakti nr AL1470-05/8789 kohaselt tuvastati ka XXXXXXXXt leitud lehtri pinnalt ladestusena alumiiniumpulbrit, mis sisaldab ammooniumnitraati /V, tl 45/. M. Ringmaa sõnul jäi lehter XXXXXXXXe J. K.i poolt värvisegamisest. Kuidas aga lehtrile ammooniumnitraat sattus, selle kohta M. Ringmaa vastust ei anna. 6.22 Mis puudutab kaitsja väidet, mille kohaselt ekspertiisiaktis nr PL-9-06/1843 antud arvamust, nagu oleks M. Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõud kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks või hoidmiseks, on kohus alusetult arvestanud, kuivõrd see arvamus ei ole ekspertiisiakti uurimuslikus osas millegagi kajastamist leidnud, siis sellega kohtukolleegium nõustub, kuid samas annavad selliseks järelduseks aluse kontrollitud tõendid kogumis. 6.23 Järgmisena käsitleb kaitsja Xxxxxx xx juurest väidetava lõhkeseadeldise küljest leitud trükkplaati (maakohus on ekslikult märkinud, nagu nimetatud plaat oleks leitud sündmuskohalt XXX XX XX) ja M. Ringmaa viibimiskohast XXXXXXXXt leitud plastmassist raami ning väidab, et läbiotsimisprotokollidest ei nähtu, nagu oleks selline plastmassist alus XXXXXXXX olnud. Kaitsja märgib, et kohus on ise mitmes otsuse punktis öelnud, et olukorras, kus asitõenditeks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei ole kriminaalmenetluses piisava täpsusega fikseeritud, nende sattumine kriminaalasja materjalide 25 juurde ei ole arusaadav ega jälgitav, ei ole võimalik kindlalt väita, et esemed, mida kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis ning mida on uuritud ekspertide poolt, on ka tegelikkuses samad esemed. Kõne all oleva episoodi puhul kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Samas on õige see, et 11.11.2005.a XXXXXXXX toimunud läbiotsimise kohta koostatud protokollist vaidlusalust plastmassraami kirjas ei ole /XV, tl 6-13/. Kirjas on esemete grupid üldisemalt – kott
4. elektroonika komponendid – pakend. Pitser 000006218 /tl 10/. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaidlusalune raam fikseeritud p 148 all /XV, tl 40/. Et nimetatud raam siiski XXXXXXXXt leiti, tuvastati kohtuistungil E. J. ja O. R. ütlustega /XXII, tl 140-142; 203-207/. Neis ütlustes ei ole alust kahelda, need kummutavad esitatud arusaama, nagu oleks vaidlusalune raam tekkinud menetlusse ei tea kust. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et mäletavad raami ajast, kui asitõendid Kaitsepolitseiametis lahti pakiti. Kuna alguses ei osatud seda lõhkeseadeldisega seostada, siis ei pööratud sellele ka erilist tähelepanu. Raami seos elektroskeemiga (sündmuskohalt leitud trükkplaat) avastati hiljem, mistõttu ei esitatud raami ka DNA ekspertiisiks, see polnuks korrektne. 6.24 Jäljeekspertiisiakti nr TR-037-06/1333 kohaselt on ekspert andnud kategoorilise arvamuse, et ekspertiisiks esitatud trükkplaat pärineb ekspertiisiks esitatud plastilisest sulamist raamilt /V, tl 77-80/. Kohus on kohtukolleegiumi hinnangul seda eksperdiarvamust põhjendatult tõendina hinnanud, kuivõrd kohtulikul uurimisel siiski nn raami liikumine XXXXXXXXt kuni jäljeekspertiisini sai tuvastatud. Mis puutub kaitsja seisukohta, mille kohaselt tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tõend kui kohtukõlbmatu kõrvale jätta, siis kohtukolleegium peab vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-137-03 väljendatud seisukohale, mis on kujundatud vastavuses Euroopa Inimõiguste Kohtu 12.07.1988 lahendiga kohtuasjas Schenk v Šveits – EÕIK art 6 garanteerib õiguse ausale õigusemõistmisele, kuid ei sätesta tõendite lubatavuse tingimusi, sest see kuulub siseriikliku õiguse pädevusse. Seega ei pidanud Kohus võimalikuks ei põhimõtteliselt ega teoreetiliselt välistada, et menetlusõiguse normide rikkumisega saadud tõendid võivad olla vastuvõetavad. Seejuures ei pidanud Kohus vajalikuks kummutada Šveitsi kohtute seisukohta, et menetlusõiguse normide rikkumisega saadud tõendi lubatavust kaaludes on põhjendatud lähtuda avalikust huvist selgitada välja tõde mõrvaga seotud kuriteo asjas. Kohus pidas oluliseks, et isiku süüditunnistamisel ei tuginetaks üksnes ebaseaduslikult saadud tõendile, ning rõhutas, et tema pädevusse kuulub selle hindamine, kas kohtumenetlus kohtuasjas oli tervikuna aus ja kas süüdistatavale oli tagatud kaitseõigus. Oma hilisemates lahendites on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-19-05; 3-1-1-33-06). Käesoleva süüdistusasja kontekstis on tõe tuvastamise vajadus avalikust huvist lähtudes sedavõrd suur, et selles kuriteoepisoodis on kohus teinud põhjendatud järelduse, et jäljeeksperdi kategooriline arvamus tõendina on lubatav. Mis puutub kohtupidamise aususse, siis puuduvad kohtule etteheidete tegemiseks igasugused alused – kohtulik uurimine on läbi viidud igal sammul süüdistatava õigusi järgides ja silmas pidades, süüdistatava kõikvõimalikud taotlused rahuldati, eksperdid kutsuti kohtuistungile korduvalt, kuivõrd süüdistataval ja kaitsjal tekkis üha uusi ja uusi küsimusi. 6.25 Muuhulgas märgib kohtukolleegium sedagi, et kaitsja väide, nagu ei oleks XXXXXXXX toimunud läbiotsimisest videot tehtud, on eksitav. Video on olemas, kuid 26 prokuröri taotlus läbiotsimise salvestuse avaldamiseks jäeti kohtu poolt rahuldamata, kuivõrd läbiotsimisprotokollis puudus märge menetluse salvestamise kohta /XXII, tl 33-34/. 6.26 19.11.2003.a XXX XX trepikojast leitud lõhkeseadeldis (kohtu põhjendused otsuse lk 261-264). 6.27 Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kohtu järeldus selle kohta, et 19.11.2003.a kuriteoepisoodis elektridetonaator plahvatas, kuid põhilõhkeaine plahvatus jäi toimumata M. Ringmaa tahtest olenemata, seda põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida, väär, vaid tugineb ekspertiisiaktis nr KP-83-3 antud eksperdi arvamusele, mille kohaselt katsetuste alusel oli lõhkeseadeldise taastatud elektroonikaosa töökorras. Vooluringide ühenduste algset korrasolekut pole tagantjärele võimalik tuvastada. Seadeldis oleks võinud plahvatada viisil, nagu selle valmistaja oli seda kavandanud. Tõenäoliselt oli põhilaengu mitteplahvatuse põhjuseks asjaolu, et detonaator ei asetsenud sellega kokkupuutes /VII, tl 107/. 6.28 Selle kuriteoepisoodi puhul tuleb silmas pidada, et sündmuskohalt leiti omavalmistatud töövõimelise lõhkeseadeldise osad ning 10-liitrine kanister isesegatud lõhkeainega ning eelviidatud ekspertiisiakti kohaselt piisanuks lõhkeseadeldise purustusjõust ehitise trepikoja piirkonna varinguks kogu maja kõrguses. Prokurör märgib kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et selline kooslus ei satu elumaja trepikotta lihtsalt niisama kellegi hoiatamiseks, see pole eluliselt usutav ning tuleb arvestada sedagi, et isevalmistatud lõhkeseadeldis oli plahvatanud seal pool aastat varem ja ka pool aastat pärast kõne all olevat sündmust. 6.29 Kaitsja poolt viidatud ettekannet
5. köite
6. lehel ei ole kohus selle episoodi puhul tõendina käsitanud (vt kohtuotsuse lk 261-264), mistõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks apellandi arutlust analüüsida. 6.30 Apellandi väide, nagu ei vastaks kohtuistungil esitatud asitõenditest peaaegu mitte ükski esemetele, mida on kohtueelses menetluses vaadeldud ja asitõenditeks tunnistatud, on eksitav ega ole vastavuses kohtuistungi protokollis fikseerituga. Asitõendid fikseeriti vaatlusprotokollis, need on fotografeeritud /VII, tl 38-51/. Kõik asitõendid esitati kohtuistungil, neid võrreldi kohtueelses menetluses tehtud fotodel olevatega. Mingeid vastuolusid ei tuvastatud, kõik süüdistatava või kaitsja poolt tõstatatud küsitavused lahendati kohtuistungil /XX, tl 168-170/. Apellatsioonis esile toodud märkused ei too kohtukolleegiumi hinnangul kaasa kohtuotsuses esitatud järelduste ümberhindamist. 6.31 Kohtukolleegium möönab, et asitõendiks tunnistamise määruse p-s 1 on märgitud peene struktuuriga pulbrisegu kogukaaluga 63,2 g, kuid leitud pulbri aineekspertiisi teostades leiab ekspert sellest segust ka suitsukonisid ja paberitükke. Tõsi, et teatud vastuolu esineb, kuid see pole oluline määral, mis võiks tingida kahtlusi aineekspertiisi tulemustes või kõnealust kuriteoepisoodi puudutavate asitõendite ehtsuses. Mis puudutab kaitsja märkust asitõenditena kohtuistungil vaadeldud lapikpatareisid, siis kohtuistungil tuvastati, et patareidel oli säilinud siltidest pool ning neil oli markeering tuvastatav /XX, tl 170/. 6.32 Tumberlüliti on sündmuskohalt leitud esemete vaatlusprotokollis märgitud p 7 all. Eraldi fotot sellest lülitist vaatlusprotokolli juures ei ole, kuid on tuvastatav sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotolt /VII, tl 26/. Seega on apellandi väide, nagu poleks tumberlüliti asitõendite hulka sattumine tuvastatav, alusetu. Tumberlülitiga seonduvat on kohtuistungil selgitatud / XX, tl 170/. 27 6.33 Nagu juba eelpool öeldud, ei olnud kohtuistungil segadust esitatud asitõendite ja kirjeldatud esemete kokkuviimisel, kõik küsitavused, sealhulgas plaastri ja juhtmete värvus, teipide arv, sai kõrvaldatud, vaatlusprotokollide ja asitõendiks tunnistamise määruste ekslikkust ei tuvastatud, rääkimata sellest, nagu oleks kohtulauale ilmunud täiesti uued, eelnevalt kirjeldamata ja fikseerimata asitõendid. 6.34 Apellandi etteheited ekspertiisiaktile KP 87-03 on eksitavad. Nimetatud ekspertiis määrati selleks, et tuvastada, kas sündmuskohalt leitud kanistris oleva aine näol on tegemist lõhkeainega /VII, tl 87/ ning eksperdilt küsiti, kas tegemist on lõhkeainega, kas see on kasutuskõlblik, kas aine on tsiviilkäibes keelatud. Ekspert on esitatud küsimustele andnud selged ja täpsed vastused, lõhkeainedetektori uuringute alusel tuvastati ekspertiisiga kaks lõhkeainet – trotüül ja ammooniumnitraat. Selle ekspertiisi üleandeks ei olnud põlevvedeliku kindlakstegemine, kuid et ekspertiisi uurimuslikus osas on ekspert viidanud põlevkütuse lõhnale kanistri avamisel, ei ole etteheidetav /VII, tl 88-89/. Põlevvedeliku kindlakstegemiseks määrati eraldi ekspertiis. Siinjuures osundab kohtukolleegium asitõendite hävitamise määrusele ja aktile, mille kohaselt 16.01.2004.a XXX XX trepikojast leitud 10,5 kg segulõhkeainet hävitati õhkimise teel /XXI tl 195-196/. Lõhkeaine hävitamise kohta andis kohtuistungil tunnistusi juhtivdemineerija K. S. /XXI, tl 225-228/ ja demineerimiskeskuse spetsialist M. K. /tl 228-229/, kohtuistungil vaadati lõhkeaine hävitamise videosalvestust /XXII, tl 10-11/. Kohtumenetluse pooled said veenduda, et leitud lõhkeainesegu plahvatas. Põlevvedeliku tuvastamiseks määrati teine, põlevvedeliku ekspertiis /VII, tl 90/. Eksperdilt küsiti, kas esitatud aine sisaldab põlevvedelikku ja kui, siis millist. Ekspert on neile küsimustele täpselt vastanud /VII, tl 91-92/. Asjaolu, et akti uurimusliku osa kohaselt on ekspert ära märkinud ka kõik tuvastatud ained, ei anna alust väita, nagu oleks ekspert oma pädevust ületanud või ekspertiisi raamidest väljunud, nagu seda apellant märgib. Pigem viitab see eksperdi töö põhjalikkusele. 6.35 Mis puutub kohtuistungil läbi viidud katsesse trotüüli lahustamiseks bensiinis, siis kohtukolleegium, tutvunud katset käsitleva kohtuistungi protokolliga, ei saa kuidagi jagada kaitsja seisukohta, nagu ei oleks trotüül bensiinis lahustunud /XXI, tl 289-293 ja XXII, 6-10/. 15.11.2007.a tehti kaks katset. Ekspert lähtus katse ettevalmistamisel sellest, et sündmuskohalt leiti omavalmistatud segu, mille täpset koostist teadis üksnes selle valmistaja. Süüdistatav aga nõudis, et katse tehtaks tööstusliku ANFO andmetega. Seega tehtigi kaks katset. Kromotogramme uuriti samuti kohtuistungil, katsete tulemuseks oli, et trotüül lahustus mõlemal juhul, eksperdi ettevalmistatud katses kiiresti, süüdistatava taotletud katses aeglaselt. 6.36 Kohtukolleegium möönab, et ekspertiisimääruses ja ekspertiisiaktis AM-078-04/588 /VII kd tl 94 ja 95/ on pulbritaolise aine kogus erinev (vastavalt 85 g ja 63,2 g), kuid arvestades asjaolu, et sündmuskohalt leitud esemete vaatlusprotokollis ja asitõendiks tunnistamise määruses on märgitud aine koguseks 63,2 grammi /VII, tl 38, 52/, on ekspertiisimääruses tegemist eksitava veaga, mis ei anna alust kahtluseks läbi viidud ekspertiisi usaldusväärsuses. 6.37 Apellandi etteheiteid ekspertiisiaktidele SS-2520-03/10261 ja SS-1385-05/8627 ei pea kohtukolleegium põhjendatuks. Kohus arvestas neis antud eksperdiarvamust õigustatult tõendina, märkides, et eksperdiarvamuse kohaselt on XXX XX juurest leitud musta elektrikuteibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud ja varasema ekspertiisiaktiga 28 identifitseerimiskõlbulikuks tunnistatud sõrmejälje fragmendi jätnud sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud kahtlustatav M. Ringmaa vasaku käe keskmise sõrmega. 6.38 Peamiselt heidab kaitsja oma apellatsioonis DNA ekspertiisidele ette teaduslike põhjenduste puudumist ekspertiisiaktides. Nagu kohtukolleegium juba varem käesolevas otsuses osundas, on selliste etteheidete tegemine käesolevas süüdistusasjas alusetu, kuivõrd ekspert A. U. on kohtuistungil tunde ja päevi DNA ekspertiiside teostamise põhimõtteid ja konkreetseid uuringuid, milledele tuginedes on eksperdiarvamus kujunenud, selgitanud (vt kohtuistungi protokoll XX, tl 314-360, 372-383, XXIII, tl 72-77, 80-109). 6.39 Kaitsja käsitab ekspertiisiakti nr GE-3367-05/7868 ja leiab, et kindlaks on jäänud tegemata, mitme inimese DNA sisaldub leitud segaproovides, kas 2 või 100 inimese proovid. Eksperdi sõnul on see aga võimatu ka teoreetiliselt. DNA analüüsiga tuvastatakse alleelid maksimaalselt 11 lookuses ning kas need alleelid on proovi jäetud 1, 2 või 22 inimese poolt, seda analüüs ei saa tuvastada. Unikaalsed ei ole mitte üksikud alleelid, vaid alleelide kombinatsioon. 6.40 Veel viitab kaitsja akti p-le 18, kus on öeldud, et tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi, sellele vaatamata peab ekspert seda proovi M. Ringmaa omaks, kuigi osade lookuste puudumisel võib see proov olla segaproov või siis üldse mitte pärineda süüdistatavalt. Ekspert on selgitanud, et kui osad lookused ei anna tulemusi, siis on tegemist osalise profiiliga. Kui ühes lookuses on rohkem kui 2 alleeli, on tegemist vähemalt kahelt inimeselt pärineva materjaliga ehk segaprooviga. Osalise proovi puhul toimub tõenäosuse arvutamine täpselt samuti kui täisprofiili puhul. See konkreetne proov puudutab
7. plahvatuse episoodi ning ekspert selgitas, et kõik selles tuvastatud alleelid on kokkulangevad M. Ringmaa alleelidega. Sellise kombinatsiooni esinemissagedus on 6,2 x
8. 6.41 Ekspertiisiakti p 9 kohta leiab kaitsja, et kaks eksperdi arvamust ühes ja samas punktis on vastuolulised. Kaitsja väited on otsitud ja eksitavad. Segaproovis on alati vähemalt kahe inimese bioloogiline materjal, seetõttu see segaproov ongi. Käesoleval juhul on M. Ringmaale iseloomulik alleelide kombinatsioon proovis äratuntav, kuid teine proovis sisalduv alleelide kombinatsioon on domineerivam, st seda bioloogilist materjali on proovis koguseliselt rohkem. 6.42 Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-32-09 analüüsib kaitsja veel kõnesoleva ekspertiisiakti p 5 ja leiab, et ekspertiisiakti põhiosas oleks pidanud ekspert kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta. Kaitsja ei täpsusta aga, milliseid tunnuseid ta silmas peab. Eksperdi ütlustest kohtuistungil tuleneb, et DNA analüüsi tulemuseks on alleelid 11 lookuses. Seda alleelide kogumit nimetatakse profiiliks. Mingit muud tulemust DNA analüüsil ei ole. Kahe DNA proovi võrdlemiseks ei ole olemas muid tunnuseid kui alleelid ja nende kombinatsioon, e profiil. Kaitsja vaidlustatud ekspertiisi punktis on sõnaselgelt öeldud, et varasema ekspertiisi käigus [….] määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga /VII, tl 154/. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsja etteheited DNA ekspertiisiaktile on otsitud ja põhjendamatud, käesolevas süüdistusasjas eksperdiarvamuse tunnistamine kohtukõlbmatuks tõendiks on alusetu. 6.43 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendites 3-1-1-32-09 ja 3-1-1-63-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et ekspertiisiakt on 29 kohtukõlbmatu tõend ekspertarvamuse kontrollimatuse tõttu. Käesolevas süüdistusasjas ei saa DNA eksperdi arvamust kontrollimatuks pidada, kuivõrd ekspert A. A. on ekspertiisiakte selgitanud kohtumenetluse poolte küsimustele vastates korduvalt terveid istungipäevi, sealhulgas koostanud ekspertiisiakti lisade alusel süüdistatava taotlusel täiendavaid dokumente (tabelid tõenäosusarvutustega jms). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub alus väita, et KrMS § 292 lg 2 alusel eksperdi poolt selgitatud ja täiendatud ekspertiisiakt oleks kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatu. Nagu juba kohtukolleegium on oma otsuses märkinud, on KrMS § 63 lg 1 kohaselt eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel iseseisvaks tõendiks. 6.44 Kohtukolleegiumi ei veena süüdistatava M. Ringmaa ulatuslikud arutlused DNA ekspertiise puudutavas osas. Kohtukolleegium möönab, et eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse hindamisel on vaja silmas pidada asjaolu, et ühelgi tõendil, sealhulgas ka eksperdiarvamusel ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Samas ei saa aga arvestamata jätta asjaolu, et eksperdiarvamus on eriteadmiste pinnalt tehtud teaduslikult põhjendatud järeldus. Eksperdiarvamuse kujunemisele on tunnuslik, et ekspertuuringutes, uuringutulemuste hindamisel ja järelduste tegemisel on aluseks teaduslik praktika nii selle üldistatud kujul kui ka eksperdi enda praktikakogemuste näol. See tingib vajaduse suhtuda eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse hindamisse eriti vastutustundlikult. Käesolevas süüdistusasjas on ekspertiise teostanud tunnustatud eksperdid ning kohtukolleegiumil puudub alus eelistada süüdistatava seisukohti ekspertide arvamusele. Ka ei tingi lõhkeaine- ja keemiaekspertide arvamuste ümberhindamist süüdistatava konkretiseerimata väide, mille kohaselt peavad tööstuslike lõhkeainetega tegelevad praktikud käesolevas kriminaalasjas antud eksperdiarvamusi naeruväärseteks. 6.45 M. Ringmaa arusaam, nagu näitaksid ekspertiisid nende teostajate soovi siduda just teda plahvatustega, ei ole põhjendatud, sellist arusaama ei toeta kuidagi asjaolu, et kõik ekspertiisid on määratud menetleja poolt uurimisvajadust ja –versioone silmas pidades ning eksperdid on vastanud täpselt neile esitatud küsimustele, jäädes erapooletuks, nagu seda seadus neilt nõuab. Menetluse käigus ei ole tõusetunud küsimust ekspertide erapoolikusest. 6.46 M. Ringmaa märkus selle kohta, et kohtuotsuses esitatud väide, nagu oleks tunnistaja D. K. kotis vilkuvat tulukest näinud, ei vasta tunnistaja sõnadele, on õige /XX, 368-369/. D. K. ei ole oma ütlustes vilkuvale tulukesele viidanud ja ka kohus, refereerides D. K. ütlusi, ei ole sellesisulist väidet tunnistajale omistanud (lk 261-262). Küll nähtub aga tunnistaja V. Z. ütlustest, et ta tulukest nägi ning tahtis seda välja lülitada, kuid lüliti ei toiminud /XXI, tl 78/. Sellesisulised ütlused on kohtuotsuses ka kajastamist leidnud (lk 87-88). Seega on otsuses hiljem eksitavalt märgitud, et tulukest nägi D. K., tegelikult oli selleks V. Z.. See eksitav viga ei mõjusta aga maakohtu järeldusi ega tingi nende järelduste ümberhindamist. 6.47 M. Ringmaa apellatsioonis esitatud väide, nagu poleks ta enne vahistamist teadnud mitte midagi lõhkeainetest, on kohtuliku uurimise käiku ja sisu arvestades paljasõnaline. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. 6.48 Prokuröri apellatsioon tuleb kohtukolleegiumi hinnangul samuti rahuldamata jätta. 6.49 Prokurör tõdeb oma apellatsioonis, et mõistagi ei saa kohus kedagi tõendite puudumisel süüdi mõista, kuid tõendite vähesuse tõttu ei pea ka langetama otsuseid, mis on vastuolus 30 kohtu siseveendumusega ja milles kirjapandu ei ole eluliselt usutav, viidates seejuures Riigikohtu otsusele 3-1-1-137-
9. Kohtukolleegium osundab, et nimetatud otsuses on Riigikohtu kriminaalkolleegium esmalt rõhutanud varem korduvalt väljendatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad samu tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul õigeks (või vastupidi), peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mille tõttu kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Just sellest põhimõttest lähtudes on Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri poolt viidatud otsuses leidnud, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuivõrd ringkonnakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ebajärjekindlalt. Järelikult tuleb ka käesolevas süüdistusasjas prokuröri apellatsioonis esitatut vaagides vastata küsimusele, kas maakohus on tõendite hindamisel teinud vigu, mille tõttu kohtu järeldused faktilistele asjaoludele ei vasta. 6.50 Apellatsiooni kohaselt heidab prokurör maakohtule ette, et kohus on
10. episoodis (17.05.2004.a XXX XXX korteris nr XX toimunud plahvatus) jätnud tõenditest kõrvale DNA eksperdi arvamuse ning
11. ja
12. episoodis (03.09.2004.a Pae 68/78 kõrval asuvas taksofoni kabiinis toimunud plahvatus ja 06.04.2005.a XXXXXX XXX asuva klaastaara kioski taga toimunud plahvatus) leidnud, et otsesed tõendid puuduvad ning et ainuüksi DNA eksperdi tõenäolikust arvamusest ei piisa isikule kuriteo omistamiseks. Peale selle leiab prokurör, et maakohus on kaudsed tõendid tähelepanuta jätnud. 6.51 17.05.2004.a XXX XXX XX. korteris toimunud plahvatuse (
13. episood) asjaolusid analüüsides on maakohus oma põhistused DNA eksperdi arvamuse tõendite kogumist väljajätmise kohta esitanud – DNA ekspertiisi on esitatud esemeid ja fragmente, mille leidmist sündmuskohalt ning edasist liikumist kriminaalasjas ei ole võimalik jälgida (lk265). Prokurör nõustub kohtuga teibitükke puudutavas osas, kuid väidab, et vaatlusprotokolli /VIII, tl 55 ja pilt tl 61/ p-s 5 on leitud objektina kirjas ka “lapikpatarei … Sirijus Extra kaane tükid koos kollase-sinise etiketi jäänusega“ ning et üldteada on, et etikett on paberist ning seda on näha ka vaatlusprotokollile lisatud pildilt. Kohtukolleegium siiski prokuröriga ei nõustu. Prokuröri poolt viidatud pildil on tõepoolest näha kolm kollase-sinise trükitud etiketi jäänust ning võib ka tõdeda, et need jäänused võivad paberist olla. Kuid tuleb silmas pidada, et ekspertiisiakti GE-2194-04/4388 arvamusliku osa p 5 kohaselt viiendalt kollaselt paberitükilt analüüsiks võetud proovid saavad pärineda samalt mehelt ning DNA koondekspertiisiakti p 17 kohaselt viiendalt kollaselt paberitükilt saadud proovid, milles määratletud osalised DNA profiilid ning mis osutuvad mehelt pärit bioloogilisele materjalile saavad pärineda M. Ringmaalt. Ka kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, et kui ka käsitada vaatlusprotokollis fikseeritud patarei etiketitükke paberitükkidena, nagu seda prokurör väidab, siis neid etiketitükke on fikseeritud kõigest kolm, kust tekkis aga viies paberitükk, ei ole tuvastatav ja sellesse ei too selgust ka kohtuistungi protokoll, mis selle kuriteoepisoodiga seotud asitõendite vastavuse tuvastamist käsitleb /XX, tl 170-171/. Selgusetu on ka asjaolu, et ekspertiisiakti GE-2194-04/4388 tiitellehelt nähtub, et ekspertiisiks on esitatud XXX XXX juurest leitud esemed kokku 3-s pakendis ning eraldi 3 teibitükki, akti arvamuslikust osast nähtub aga, et kollane paberitükk, millelt võetud proovid said M. Ringmaalt pärineda, olid pakendis nr 6 /VIII, tl 98-100/. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult märkinud, et pole jälgitav, kust pärit ja millistelt teibi- ja paberitükkidelt on võetud DNA ekspertiisi käigus proovid ning jätnud põhjendatult DNA eksperdi arvamuse tõendite kogumist välja. 31 6.52 Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ka
14. ja
15. kuriteoepisoodi puudutavas osas (vt kohtuotsuse lk 266-267).
16. episoodis (03.09.2004.a XXX XX/XX kõrval asuva taksofoni kabiini juures toimunud plahvatus) on DNA ekspertiis määratud tegemaks kindlaks, kas sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise osadelt tuvastatud DNA profiil on kokkulangev ekspertiisiks esitatud isiku DNA profiiliga. Ekspertiisiaktis GE3367A-05/7868 antud eksperdiarvamuse p 8 kohaselt on analüüsitud proovid sinise isoleerpaela tükilt nr 5 ja nahast fragmendilt pealtpoolt segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Arvamuse p 9 kohaselt on analüüsitud proov teibi fragmendilt nr 12 segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik M. Ringmaal esinevad DNA alleelid /IX, tl 128/. Maakohus on seda kuriteoepisoodi käsitades leidnud, et analüüsitud ja hinnatud tõendite kogum ei ole piisav, nende pinnalt ei saa teha järeldusi M. Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga ning et ainuüksi DNA ekspertiisiaktis antud tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa isikule selle teo omistamiseks. 6.53 Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-6308, milles kriminaalkolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. detsembri
18. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12197 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. P. ja/või A. K. pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. V. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Tulenevalt Riigikohtu eelpool refereeritud seisukohast on kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu järeldused põhjendatud. 6.54
19. kuriteoepisoodi (06.04.2005.a XXXXXX XXX asuva kioski taga toimunud plahvatus) puhul on olukord
20. episoodiga analoogne. DNA eksperdi arvamuse kohaselt ei saa välistada M. Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides, mis on võetud pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga riidetükipoolselt küljelt ning pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga teiselt küljelt võetud proovides / X, tl 83-84/. Nagu eelmise kuriteoepisoodi puhul, on kohus leidnud, et kogutud ja kontrollitud tõendite kogum ei võimaldada teha järeldusi M. Ringmaa seostuse kohta selle kuriteoga, ainuüksi DNA ekspertiisiaktis antud tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa kohtu arvates selle teo omistamisest M. Ringmaale. 6.55 Seega leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole teinud tõendite hindamisel vigu, millistele prokurör oma apellatsioonis DNA eksperdiarvamusi puudutavas osas 8.,
21. ja
22. kuriteoepisoodi puhul ette heidab. 6.56 Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu maakohtu otsusest, et kohus oleks kaudsete tõendite arvestamise eeltingimuseks seadnud otseste tõendite olemasolu või et kohus oleks 32 tõendeid nende liigist lähtudes pingeritta seadnud. Maakohus on oma otsuses vaidlustatud kuriteoepisoodides tõdenud, et puuduvad otsesed tõendid ning et ka tõendite kogum ei ole piisav järeldamaks M. Ringmaa seotust kuriteoga. Maakohtu otsuse kohaselt ei saa kohtule ette heita ka seda, nagu ta ei oleks süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise viisi sarnasust tõendite kogumis arvestanud. Prokurör tugineb oma apellatsioonis põhiliselt ekspertiisiaktides KEKK nr PL-09-06/1843, nr KP 35-06, KEKK nr PL-7-06/798 ja nr KP 10-06 antud ekspertide arvamusele. Need ekspertiisiaktid ning neis sisalduvad arvamused on maakohtu poolt käsitamist leidnud (lk 62-63; 72-73). 6.57 Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-12-07 märkinud, et in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Oma otsustes nr 3-1-1-32-05 ning 3-1-1-87-09 on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka seisukohta, et kuriteo toimepanemise viisi sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina. Seega tuleb möönda, et ka üksnes kaudsete tõendite kogum, sealhulgas kuritegude toimepanemise viisi sarnasus võivad kohut veenda süü tõsikindlas tuvastatuses, kuid alati ja igal juhul tuleb silmas pidada KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni – kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb maakohtu otsusest tervikuna, et kohus ei ole neid eelpool viidatud kaudsete tõendite kogumis hindamise põhimõtteid eiranud ning igal süüküsimuse lahendamise etapil on kohus põhjendatult arvestanud ka KrMS §-s 7 lg 3 sätestatut. 6.58 Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas süüdistusasjas on maakohus äärmise hoolikusega järginud kohtuliku uurimise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Tõendite hindamisel on lähtutud KrMS §-s 61 sätestatut, tõendeid on hinnatud vastastikuses seoses ja kogumis ning hindamine on olnud ühetaoline, vastuoludeta ja järjekindel. Kohtu siseveendumuse kujunemine M. Ringmaa süüküsimuse lahendamisel on kohtuotsust tervikuna silmas pidades jälgitav. Tõendite hindamisel ei ole maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud vigu, mis tingiksid kohtu järelduste ümberhindamise. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks ei ole apellandid esitanud veenvaid argumen