) § 276 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, so 1500 krooni. Otsuse kohaselt Margo Reiska eiras 11.07.2009 kl 03.30 Pirita linnaosas Tallinna linnas Harju maakonnas Aianduse tee 1912 Aianduse tee peatuses võimuesindaja Martin Martsepa seaduslikku suulist korraldust hoida eemale ohutsoonist, mis oli kehtestatud politseiametnike turvaliseks tööülesande tagamiseks (PolS § 13 lg 1 p 2´3). Margo Reiska esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse täies ulatuses ja palus lähtudes VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada asja menetlus. Kaebuse kohaselt väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal ja kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks ja mõistmatuks, miks ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud kõiki asjaolusid, otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlusi. Otsuse tegija ei ole vastulauses toodut kontrollinud, vaid on paljasõnaliselt väitnud, et otsus on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks ja selgusetuks, miks on kohtuväline menetleja lähtunud otsuse tegemisel ainult ühepoolsete tunnistajate ütlustega ja miks ei ole arvesse võetud kaebuse esitajaga samal ajal viibinud sündmuskohal olevaid tunnistajaid kui ka kannatanuid. Otsuse tegemisel on arvestatud ainult kahe politseiniku Martin Martsepa ja Ruslan Papilovi ja abipolitseiniku Margus Kehi ütluseid. Kaebuse esitaja arvates ta ei eiranud politseiametniku poolset korraldust sündmuskohalt eemaldumise nõudes, vaid ta ise kutsus sündmuskohale politsei ja osutas igakülgset omapoolset abi suurema hädaohu ärahoidmiseks. Kaebuse esitaja leiab, et politseiametnikud Martin Martsepp ja RPületasid oma tegevusega ise võimuliialduse piire, jätsid sündmuskohal tegelikud asjaolud väljaselgitamata ja kasutasid kaebuse esitaja suhtes põhjendamatult füüsilist vägivalda. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus on meelevaldne ja ei tugine tegelikele asjaoludele ja õigusaktidele ning menetlus kuulub lõpetamisele vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil 21.10.2009 jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Margo Reiska ütluste kohaselt pärast intsidenti taksojuhiga helistas ta numbrile 110. Ootas veel 20 min, hiljem helistas uuesti. Talle öeldi, et patrull on teel, nende juurde jõuti 1 tund hiljem. Talle helistas ka kolleeg MUPOst A , kellele oli keegi taksojuhtidest helistanud. A kutsus kaebuse esitajat välja. Kui ta läks oma korterist välja, tulid temaga koos elukaaslane K ja viimase õde M S . Nad läksid väravast välja, seal oli juba politsei kohal ja rääkis sellesama taksojuhiga, kes oli intsidendi põhjustanud. Politseinikke oli kaks, üks noorem ja pikem ja teine lühem ning vanem. Samuti oli kohal palju muid kaebuse esitajale tundmatuid inimesi. Mõne aja pärast jõudis kohale MS abikaasa LS, kes oli tulnud Lauluväljaku juurest jalgsi, ülejäänud selts-kond oli tulnud taksoga. LS räägiti, et taksojuht oli niimoodi ära sõitnud, et M oli taksost välja kukkunud. L sai sellest väga vihaseks ja hakkas minema intsidendi põhjustanud taksojuhi poole, kes istus veidi eemal oma taksos. L hakkas takso ust lahti tegema ja tahtis ilmselt taksojuhti välja tõmmata ja talle kallale minna. Kaebuse esitaja vaatas, et politsei ei oska midagi ette võtta ja jooksis takso juurde ja hakkas L eemale kiskuma ja teda maha rahustama, samuti viis ta veidi eemale ja surus vastu naabrimaja aeda ning jäi teda kinni hoidma. LS oli väga tige ja ähvardas taksojuhti. Kaebuse esitaja hoidis teda kinni ja palus rahuneda, rääkis talle, et politsei on kohal ja lahendab selle asja. Kaebuse esitaja palus politseinikke, et nad viiksid taksojuhi eemale, et olukord rahuneks. Kui ta L kinni hoidis, siis järsku tundis, kuidas talle endale tuldi tagant kahelt poole kallale ja üritati käsi selja taha väänata. Ta ei saanud aru, mis toimus. Ta oli mitu minutit L kinni hoidnud ja politseinikud ei olnud mingeid korraldusi andnud. Siis ütles K talle, et need on politseinikud, mille peale kaebuse esitaja lasi enda käed käeraudadesse kinni panna ja siis pandi ka Lkäed kinni. Kaebuse esitaja väitel ta ei saanud aru, miks seda vaja oli, tema kedagi ei ähvardanud ja politsei mingeid korraldusi ei andnud. Talle käeraudade panemise ajal oli tema elukaaslane K 2-3 m eemal, temaga koos oli AAja veel keegi. P taksojuhtide liidust, taksojuht ja abipolitseinik Margus rääkisid omaette juttu. Kui LS läks taksojuhi juurde, siis nägi kaebuse esitaja seal ühte politseinikku, kumba ta ei mäleta, aga politseinik ei olnud taksojuhi kõrval, ta oli taksost 4-5 m eemal. Politseinik ei sekkunud, kui ta hakkas takso juures L hoidma. Kui politsei hakkas kaebuse esitajal käsi kinni panema, siis ei öelnud nad talle midagi, ainult omavahel midagi rääkisid, ta ei kuulnud ega näinud midagi, ainult K ütles talle, et need on politseinikud. Tunnistajana ülekuulatud Ida politseiosakonna patrullpolitseiniku Martin Martsepa ütluste kohaselt said nad kolm kuud tagasi öösel väljakutsed Randvere tee bussipeatusesse, kus väidetavalt rünnati taksojuhti ja teine väljakutse oli Kõlviku tn aadressile, et taksojuht oli vigastanud klienti. Randvere bussipeatuses oli kohapeal mitu taksojuhti, seal oli ka AA MUPOst. Politseinikud rääkisid taksojuhtidega, kes ütlesid, et nendepoolt on asi lahendatud ja pretensioone neil enam ei ole. Politseinikud tahtsid ka teise osapoole arvamust kontrollida ja sõitsid edasi Kõlviku tn-le. Kohapeal oli meesterahvas, kes oli väga agressiivne ja lubas taksojuhi maha lüüa, kuna tema tütarlaps oli kukkunud taksost välja ja viga saanud. Tunnistaja rääkis selle naisterahvaga ja sel ajal agressiivne mees väljus hoovist ja läks takso poole, mille juht oli naisterahvast vigastanud. Ta oli juba takso ukse lahti teinud ja sel ajal läks tunnistaja paarimees RP taksojuhile appi. Kuna mees oli agressiivne, otsustas paarimees tal käed raudu panna ja tunnistaja läks omakorda paarimehele appi, kes ütles, et tule aita. Tunnistaja pani sellele agressiivselt käitunud mehele alguses ühe käeraua peale ja hakkas teist panema, kuid siis tuli Reiska selle mehe ja politseinike vahele. Kuna politseinikud olid otsustanud sellel mehel käed raudu panna, siis nad ütlesid Reiskale, et tulge eest ära, nad viivad oma otsuse lõpuni. Seda Reiska kuulda ei võtnud, kuigi politseinikud ütlesid veel mitu korda, et tulgu eest ära, ja siis pidid nad ka Reiskal endal käed raudu panema. See meesterahvas, kellel nad üritasid käsi raudu panna, oli aia vastas, üks käsi oli juba käerauas ja siis tuli Reiska ja lükkas politseinikud kätega sellest mehest eemale ning ei lasknud tal käsi raudu panna. Siis tunnistaja ütles, et palun astuge või liikuge eest ära, millepeale Reiska rääkis, et see mees on hea mees ja tema eest ei lähe ning käsi tal raudu panna ei luba. Siis politseinikud andsid talle mitu korda korraldusi eest ära minna, tunnistaja kordas seda kindlasti mitu korda, aga ta ei mäleta teise politseiniku kohta. Kas ta ütles, et nad võivad ka tema suhtes käeraudu rakendada, seda ta enam ei mäleta. Siis nad panidki kõigepealt Reiskale käed raudu ja siis teisele mehele. Tunnistajana ülekuulatud Ida Politseiosakonna patrullpolitseiniku Ruslan Papilovi ütluste kohaselt oli väljakutse bussipeatusesse, seal oli üks taksojuht, keda oli väidetavalt rünnatud. Edasi läksid nad Kõlviku tn, kus maja ees oli Reiska, temaga koos oli üks noormees ja kaks naisterahvast, kohale tuli ka taksojuht ja MUPO töötaja. Politseinikud hakkasid noormehega vestlema, ta oli purjus ja agressiivne ja äkki see noormees jooksis taksojuhi poole ja tahtis taksol ukse lahti teha. Tunnistaja läks selle mehe juurde ja ütles talle, et ta läheks takso juurest eemale ja lõpetaks. Noormees ei allunud, siis tunnistaja püüdis teda takso juurest eemale viia, sest noormees karjus taksojuhi peale. Tunnistaja viis noormehe eemale, ta ei mäleta, kuidas nad sattusid neljakesi aia juurde, kus peale tunnistaja ja noormehe olid ka Reiska ja Martin. Reiska püüdis politseinikega rääkida, et nad seda noormeest ei võtaks, politseinikud ütlesid talle, et minge eemale ja ärge segage. Noormees ei andnud oma käsi, et politseinikud oleksid saanud neid raudu panna. Politseinikud püüdsid käeraudasid panna, aga Reiska kogu aeg tiirutas nende juures ja takistas. Lõpuks panid politseinikud käerauad mõlemale, sellele noormehele ja Reiskale, kellele esimesena, seda tunnistaja ei mäleta. Reiskale panid nad käerauad, sest ta kogu aeg segas neid, püüdis nende vahele tulla. Kui nad liikusid takso juurde, siis Reiska seisis sel ajal oma maja juures, aia taga. Aed oli taksost 10-15 m. Tunnistaja P tuli appi, et noormehele käsi raudu panna, Martsepp, aidates seda noormeest hoida. Reiska hakkas segama peale seda, kui nad hakkasid noormeest takso juurest eemale tirima, ta püüdis politseinike ja noormehe vahele tulla, aga füüsilist jõudu ta ei kasutanud. Politseinikud ütlesid Reiskale, et ärge segage. Tunnistajana ülekuulatud Tallinna MUPO peainspektori A A ütluste tulid nad koos M K Margo Reiska juurde, kes ütles, et taksojuht on tuvastatud ja tema ise kutsus politsei. Margo Reiska oli joonud, kuid oli adekvaatne. Tuli kohale politseiekipaaž, kellega olid nad enne kohtunud taksojuhi väljakutse peale ja väljakutse teinud taksojuht. Margo küsis taksojuhi käest, et miks sa niimoodi lahkusid. Politseinikud seisid juures. Margo kõrval oli kaks naisterahvast, üks oli Margo abikaasa K ja teine oli tema õde, kes sai taksojuhi ärasõidu tõttu kehavigastusi. Viimane hakkas taksojuhilt küsima, miks ta sõitis ära. Vestlus oli enam vähem rahulik kuni selle ajani, kui sinna tuli Lnimeline mees, kes oli purjus ja argessiivne. Ta hakkas karjuma, kus on taksojuht ja läks takso juurde, et taksojuhti lüüa. Margo rääkis L ga ja hoidis teda aia vastu kinni, proovides teda rahustada, ja see moment pani politsei mõlema mehe käed raudu. Tunnistaja ei kuulnud, et politsei oleks andnud Margole mingeid korraldusi. Margo ütles L , et ole nüüd rahulik. Loli väga agressiivne ja karjus. Politsei panid Margo ja L maa peale pikali, Margo küsis, mille eest käerauad, ma ju aitasin teid. Peale seda viidi Margo ja L politseisse. Ta ei mäleta, kes esimesena astus L ja taksojuhi vahele. L arvas alguses, et A on taksojuht ja tuli talle peale, ja kui selgus, et A ei ole taksojuht, siis L jooksis taksojuhi poole, Margo jooksis kohe tema juurde ja pidas ta kinni, lükates ta aia juurde ja hoides teda seal kinni. Kõik see aeg olid politseinikud seal kõrval, vaatasid, kas L rahuneb või ei. Tunnistaja ei tea, miks ja kuidas politseinikud Margo käed raudu panid. L puhul oli selge, ta ei rahunenud ja püüdis politseid kõrvale lükata ning ikka selle taksojuhi juurde minna. L karjus alguses taksojuhi peale ja kui politsei midagi ütles talle, siis ta hakkas politseiniku peale karjuma. Loli tõesti ka politsei suhtes agressiivne. Reiska püüdis L rahustada, aga sellest ei piisanud. Kui politseinikud hakkasid L kinni võtma, siis see hetk Margo hoidis teda veel kinni. L hoidis ühe käega Reiskast kinni ja teise käega aiast. A oli sellest kohast 10-20 m eemal, ta ei saanud aru, miks mõlemale pandi käed raudu. Ta arvab, et politsei ei öelnud Margole midagi, küll nad selgitasid L . Tunnistaja kuulis enam vähem kõike, aga et politsei oleks Margole mingeid korraldusi andnud, seda ei olnud. Tema arvates Margo Reiska ei takistanud politseid ja ei olnud põhjust tal käsi raudu panna. Tunnistajana ülekuulatud Tallinna Transpordiameti vanemspetsialisti Margus Kehi ütluste kohaselt suvel kella kahe ajal öösel tuli teade, et toimus intsident taksojuhi ja MUPO töötaja vahel. Nad läksid koos A A sündmuskohale. Taksojuht, kes oli esitanud teate, et klient oli teda rünnanud, oli sõitnud Randvere bussipeatusesse ja väitis, et klient, kelleks osutus Margo Reiska, oli keeldunud arvet tasumast, kuna see oli liiga suur ning oli peale seda rünnanud taksojuhti. A üritas Reiskaga ühendust saada, et saada selgust, mis oli toimunud Tunnistaja helistas ka ise Reiskale, et tulgu välja ja nad sõitsid Reiska elukohta. Samal tuli ka politseiekipaaž tuli sinna kohale. Margo Reiska tuli välja. Kuni selle ajani oli kõik enam-vähem rahulik. Peale seda jõudis kohale Margo sõber L , kes oli alkoholi tarvitanud ja väga agressiivne. Ta tahtis taksojuhile kallale minna, üritas taksol juhipoolset ust lahti teha, kuid seda nähes läks Margo takso juurde ja üritas L takso juurest eemale tõmmata ja selle peale sekkus juba politsei. Politseinikke oli kaks, üks noorem ja teine vanem mees. Vanem politseinik andis käsu, et minge eemale, aia äärde. Selle korralduse ta andis mõlemale, nii L ja Margole, kuid nad ei täitnud seda korraldust, vaid hoidsid teineteisest kinni. Siis läks politsei neid lahutama ja peale väikest rüselust kasutas politsei mõlema suhtes käeraudu ja kutsus appi teised patrullid. Kui Margo Reiska hoidis L vastu aeda kinni, siis tunnistaja asus temast 5-6 m kaugusel. Taksojuht A oli oma autos. Margo läks esimesena vahele, kui L takso juurde läks, öeldes L , et lähme siit ära. Politseinikud tulid nende juurde maksimaalselt 10 sekundit hiljem. L oli väga agressiivne, ta vehkis kätega ja karjus. Reiska rahustas teda. Kui politseinikud aia juurde tulid, oli ta 5-6 meetrit eemal. Politseinikud ütlesid Reiskale ja L , et minge teineteisest eemale, pange käed selja taha ja olge seal aia juures. Kes seda ütles, ta ei mäleta, aga see võis olla vanem politseinik. L ja Reiska suhtes nad olid nende selja taga. Mõlemad, nii L kui Reiska, olid alkoholijoobes ja osutasid politseinikele vastupanu. Nad ei pannud oma käsi selja taha, mispeale politseinikud vedasid nad üksteisest eemale ja panid neil mõlemal käed raudu. Tunnistaja KKütluste kohaselt kui ta peale politsei tulekut läks hoovi, siis nägi ta L t, kes oli väga endast väljas, oli agressiivne, karjus ja näitas näpuga taksojuhi suunas ja hakkas tema suunas jooksma, aga Margo jõudis enne vahele ja lükkas L takso juurest eemale aia juurde. Siis järsku politseinikud hüppasid mõlemalt poolt nende juurde. Margo ütles, et me saame ju rahulikult oma asjad korda ja siis korraga olid tal käed raudus. Taksojuht vaatas seda kõike pealt ja naeris eemal. Politsei mingeid korraldusi ei andnud ja alles siis kui L ja Margole käerauad panid, siis nad ütlesid, et rahunege maha. Vastuseks küsimustele tunnistaja selgitas, et oli 4-5 m eemal. L vehkis kätega, karjus „mida, mida“ ja näitas antud taksojuhi suunas, ta karjus ka siis kui Reiska teda kinni hoidis, samuti kui politsei nende juurde läks. Politsei lahutas Lja Margo nii, et üks politseinik läks ühelt poolt, teie läks teiselt poolt ja väänasid neil mõlemal käed selja taha. Tunnistaja ülekuulatud taksojuhi AT ütluste kohaselt helistas talle taksojuht AS ja teatas, et tal tekkis ühe kliendiga probleem tšeki väljaprintimise pärast ja hiljem selgus, et see klient on MUPO-st ja ta küsis et kas ta saaks kohale tulla. Semjonov väitis alguses seda, et klient läks talle kallale, kuid pärast tunnistas, et ta ise sõitis otsa kliendile ja keegi kukkus taksost välja. Ta põhjendas oma käitumist sellega, et kuna kliendi puhul oli tegemist MUPO töötajaga, siis ta ehmatas ära ja sõitis minema. Siis oli S helistanud politseisse ja teatanud, et temal pretensiooni ei ole, aga politsei ütles, et teisel poolel on temale pretensioonid. Kohale tuli MUPO koos M K ja politsei. Nad sõitsid maja juurde Kõlviku teel. Politsei oli kohal, A tuli taksost välja, Margo tuli tema juurde ja tahtis temaga rääkida. Margo rääkis rahulikult, ilma vihata. Siis tuli üks L nimeline meesterahvas kiire sammuga, oli väga vihane, ta oli selle naisterahva sugulane, kes viga sai. L läks algul A i juurde, kes ütles, et ei tema ei ole see taksojuht ja siis suundus L kohe S poole. Ta karjus midagi, Margo jooksis talle järele ja võttis ta kinni ning hakkas teda rahustama. A istus autosse, Margo tõmbas L auto juurest eemale ja surus ta vastu aeda. Selle peale L läks vihaseks ja hakkas ähvardama ja politsei peale oma viha välja valama. Politseinikud tulid nende juurde ja ütlesid mitu korda, et rahune nüüd maha ja panid tal ühe käe raudu, vist see oli parem käsi. Margo hoidis L ja karjus, et rahune maha, siin on politsei ja ta tegeleb sellega. Järgmine hetk tõmmati Margo esmalt L st eemale ja tal pandi käed raudu, seejärel pandi käed raudu ka L . Tunnistaja ei saanud aru, miks Margole pandi käsi raudu, tema ju rahustas L t. Ta veel küsis politseinike käest, miks te Margol käsi kinni panete, nad ütlesid, et hoidku ta eemale. Tunnistaja sellist politsei korraldust ei kuulnud, et Margo peaks hoidma ennast L st eemale. Vastuseks küsimustele tunnistaja selgitas, et oli sellest kohast 2-3 m kaugusel. Politseinikud keskendunud mõlemad L peale, Margole nad ei öelnud midagi. 08.12.2009 kohtuistungil tunnistaja ülekuulatud MS ütluste kohaselt juulikuus tulid nad seltskonnaga Õllesummerilt, sõitsid taksoga õe Kairi Kullamäe juurde. Taksos olid peale tema veel õemees Margo Reiska, õde K K ja K H . Tunnistaja abikaasa LS otsustas jala tulla, kuna autosse rohkem inimesi ei mahtunud. Nad sõitsid Piritale Kõlviku teele, 245 krooni oli takso arve. Margo Reiska istus juhi kõrval ja maksis sularahas, kuid küsis juhilt kviitungit. Kviitungit taksojuht ei andnud. Margo helistas selle peale taksokontrolli, sellel hetkel taksojuht läks taksost välja ja hakkas ise ka kuskile helistama. Takso mootor käis, siis läksid ka K ja Margo taksost välja, kuid tunnistaja veel ei jõudnud taksost väljuda, kui taksojuht järsku hüppas tagasi taksosse ja sõitis nii järsku minema, et takso uksed olid veel lahti ja sõitis Margole otsa ning tunnistaja lohises veel tüki maad taksole järgi, sest ei saanud oma käekotti taksost kätte. Pärast seda kui takso oli niiviisi minema sõitnud, läksid nad õe ja õemehe juurde sisse ja Margo helistas sealt politseisse. Tunnistaja helistas ka oma abikaasale L ja rääkis, missugune lugu taksoga oli. Lsai sellest väga vihaseks. Mõne aja pärast oli väljas tänaval õe maja juures juba palju taksosid ja tuli ka politseipatrull. Tuli ka takso, mis oli Margole otsa sõitnud ja tunnistajat lohistanud. Takso seisis maja ees tänaval keset teed. Margo läks kõigepealt politsei juurde. Samal ajal jõudis kohale ka L . K näitas talle seda taksojuhti, kes oli tunnistajat lohistanud ja Ltormas selle taksojuhi poole, kuid Margo takistas teda ja surus ta vastu aeda. Siis nägi, et politsei tuli neile selja tagant peale ja pani Margol ja L mõlemal käed raudu. Politsei poolt mingeid küsimusi ei esitatud ega mingit arutelu ei toimunud. Peale Margo keegi L vahele ei tulnud. Politseinikke oli kohapeale tulnud vähemalt kaks. Margo käitus politseiga väga viisakalt. Ennem kui neil käed raudu pandi, ei kuulnud ta politsei poolt mingeid korraldusi. Üks politseinikest ütles vaid seda , et ei tea kas hommikusöögile ikka jõuame. Mingeid korraldusi olukorra rahumeelseks lahendamiseks ei kuulnud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud LSa ütluste kohaselt olid nad külas tema abikaasa õel K Kullamäel ja õemehel Margo Reiskal ja nad käisid koos Õllesummeril. Peale Õllesummerit läksid nad tagasi naise õe juurde Pirital Kõlviku tn, kuid tunnistaja läks jalgsi ja teised taksoga. Sinna jõudes oli maja ees palju inimesi, taksosid, politsei. Kui kohale jõudis, siis K ütles, et takso oli nii minema sõitnud, et tunnistaja abikaasa M oli ukse vahele jäänud ja sai vigastada. Tunnistaja läks seepeale endast välja, tormas selle taksojuhi poole, kelle poole K osutas ja tahtis talle omakohtu korras peksa anda. Taksojuht jooksis autosse peitu, kuid enne kui tunnistaja taksojuhi kätte sai, tuli Margo vahele, lükkas teda aia äärde ja hoidis teda seal kinni ning ütles, et rahune, politsei klaarib kõik asjad. Kuid siis järsku tuli politsei neile peale ja pani nende käed raudu. Tunnistaja ei kuulnud, kas politsei andis Margo Reiskale mingeid korraldusi, küll öeldi tunnistajale endale, et ta peaks rahulik olema. Kui tunnistaja tahtis taksojuhile omakohut mõista, siis Margo surus teda vastu aeda ja hoidis teda kinni. Tunnistaja arvab, et politsei ei saanud aru, mida nad seal tegid. Margo oli seljaga politsei poole. Politsei pani neid raudu ilma midagi ütlemata. Politseinikud oli kahekesi. Mingit korraldust ei öeldud, kästi ainult rahulikult olla. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata.
Antud korral oli tegu isikupoolse hooletusega. Väärtegu on tõendatud tunnistajate Martin Martsepa, RPja Margus Kehi ütlustega. . Kohus avaldas väärteotoimiku materjalid: väärteootsus 2315,09,006482 17/0872009; väärteoprotokoll AB 1110881; Margo Reiska tutvustamine VTMS § 19; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta M.Reiskal 11.07.2009; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta LSil; Martin Martsepa ettekanne 11.07.2009; Margo Reiska vastulause 20.07.2009 2-l lk; patsiendikaart 36231 Margo Reiska kohta, töövõimetusleht 15760 Margo Reiska kohta; Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, samuti hinnanud antud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus väärteoasjas 2315,09,006483 tuleb tühistada ning väärteomenetlus Margo Reiska suhtes kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses isiku teos väärteotunnuste puudumisega lõpetamisele.
lg 2 kohaselt on tegu karistatav, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine karistatav rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. Eeltoodust nähtuvalt on karistatav sellise võimuesindaja korralduse eiramine, mis on antud võimuesindaja pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Väärteootsuse 2315,09,006483 kohaselt eiras Margo Reiska politseiseaduse (PolS) § 13 lg 1 p 2´3 sätteid, mille kohaselt politseil on õigus piirata isiku liikumisvabadust seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kohtu hinnangul väärteotsuses näidatud väärteokirjeldus – Margo Reiska eiras 11.07.2009 kl 03:30 Pirita linnaosas Tallinna linnas Harju maakonnas Aianduse teel 1912 Aianduse tee peatuses võimuesindaja Martin Martsepa seaduslikku suulist korraldust hoida eemale ohutsoonist, mis oli kehtestatud politseiametnike turvaliseks tööülesande tagamiseks - ei vasta ei PolS § 13 lg 1 p 2´3 tunnustele ega ka asjas faktiliselt tuvastatud asjaoludele. Hinnates eelpool toodud kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlusi kogumis loeb kohus tuvastatuks, et 11.07.2009 kl 02 ajal sõitsid Margo Reiska, MSja KK taksoga, mille juhiks oli AS, Tallinna Lauluväljaku juurest Pirita linnaosas asuva elamu juurde aadressil Kõlviku 9, kus elasid Margo Reiska ja K K . MS abikaasa LS tuli seltskonnale Lauluväljaku juurest Kõlviku tn 9 juurde jalgsi järele. Peale kohalejõudmist nõudis Margo Reiska taksojuhilt arve tasumise kohta kviitungit ja kuna taksojuht Semjonov keeldus kviitungi väljastamisest, helistas M.Reiska taksokontrolli, mille järgselt taksojuht Semjonov istus taksosse ja sõitis kohapealt nii järsku minema, et riivas auto esiotsaga Margo Reiskat ja lohistas autost täielikult mitteväljunud M S mitu meetrit järele. Pärast seda helistas Margo Reiska ka politseile ja kella 3.30 saabusid Kõlviku tn 9 juurde politseiametnikud Martin Martsepp ja Ruslan Papilov, samuti naases sinna taksojuht AS koos mitmete teiste isikutega. Umbes samal ajal muutus Kõlviku 9 kohalejõudnud LS, kellele oli räägitud, kuidas taksojuht oli tema abikaasa suhtes käitunud, taksojuht Semjonovit nähes agressiivseks ja tahtis talle omakohtu korras kallale minna, üritades teda taksost välja tõmmata. Edasiste sündmuste osas, mis olid aluseks Margo Reiska suhtes väärteoprotokolli koostamisele, so kes takistas LSil taksojuhile kallale minna ja millest tingituna oli vajalik LSi ja Margo Reiska suhtes erivahendite- käeraudade –rakendamine, on tunnistajate ütlused vastuolulised. Kaebuse esitaja Margo Reiska versiooni, et tema takistas taksojuhi käitumisest vihaseks muutunud LS taksojuhile kallale minna, tõmbas ta takso juurest eemale ja surus vastu aeda, püüdes teda seal maha rahustada, kuid siis ilma mingeid korraldusi andmata panid politseinikud temal ja LSil käed käeraudadesse, kinnitavad oma ütlustes eelpool nimetatud tunnistajad A A , A T , K K , MSja LS. Politseiametnike Martin Martsepa ja Ruslan Papilovi ütlustest tuleneva versiooni kohaselt läks RP appi taksojuhile, keda LS üritas rünnata, tõmbas viimase takso juurest eemale ja üritas tal käsi raudu panna, kutsudes omakorda Martin Martsepa selleks appi, Martsepp panigi LSile alguses ühe käeraua peale ja hakkas teist käerauda panema, kuid siis tuli Margo Reiska politseinike ja LSi vahele, lükkas politseinikud eemale ja vaatamata politseinike korduvale suulisele korraldusele eest ära tulla ja mitte takistada L.S käeraudade panemist, seda ei teinud ja hoidis LSist kinni kuni ta tõmmati jõuga LSist eemale ja tal endal pandi politseinike poolt käed raudu. Nimetatud versiooni kinnitab osaliselt tunnistaja Margus Kehi, kelle ütluste kohaselt pärast seda, kui Margo Reiska tõmbas LSi takso juurest eemale, sekkusid sündmustesse kaks kohaletulnud politseinikku, kellest vanem andis Margo Reiskale ja LSile korralduse minna üksteisest eemale aia äärde ja panna käed selja taha, kuid Reiska ja LS ei täitnud seda, vaid hoidsid üksteisest kinni, mispeale politseinikud vedasid nad teineteisest eemale ja panid neil mõlemal käed raudu. Kohus asub seisukohale, et eelpool näidatud tõendite vastuolulise tõttu pole Margo Reiska väärtegu
Kohus leiab täiendavalt, et isegi kui pidada kaebuse esitaja versiooni vaatamata seda kinnitava 5 tunnistaja ütlustele politseiametnike versiooniga võrreldes vähemkaalukamaks ja - usaldusväärseks, ei lange politseiametnike ja tunnistaja Kehi ütlustest nähtuv teokirjeldus Margo Reiska suhtes kokku väärteootsuses kirjeldatud teokirjeldusega. Kohus märgib esmalt, et väärteootsuses märgitud väärteo toimepanemise koht ei lange kokku väärteoprotokollis AB 1110881 näidatud väärteo toimepanemise kohaga. Väärteootsuse kohaselt on selleks Aianduse tee 1912 Aianduse tee peatus, väärteoprotokolli kohaselt Kõlviku 9. Millest tingitult on väärteootsuses märgitud väärteo toimepanemise kohana muu koht kui väärteoprotokollis näidatud koht jääb kohtule arusaamatuks. Teiseks ei nähtu tunnistajate M M ja R P ütlustest, et politseinikud oleksid sündmuskohal loonud või korraldanud mingi ohu - või ohutustsooni endale turvaliseks tööülesande tagamiseks ja tunnistaja Martsepp oleks andnud Margo Reiskale suulise korralduse hoida just sellisest tsoonist eemale, vaid et M koos P , soovides panna taksojuht S suhtes agressiivselt käitunud LSile peale käeraudasid, nõudsid seda takistanud Margo Reiskalt, et viimane tuleks LSi juurest ära ja ega takistaks politseinike otsuse elluviimist. Kohtu hinnangul selline Margo Reiska käitumine ei vasta mitte PolS § 13 lg 1 p 2´3 tunnustele (liikumisvabaduse piiramine), vaid eeskätt PolS § 13´1 lg 1 (viibimiskeeld) rikkumise objektiivsetele tunnustele. Kuigi kohtul on õigus väärteo ebaõige kvalifitseerimise ja väärteokirjelduse vastavuse korral mingi muule teokoosseisule väärtegu ise ümber kvalifitseerida, takistab antud juhul seda tegemast asjaolu, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses Margo Reiska suhtes näidatud teokirjeldust ei saa kohus ise muuta ega kujundada selliseks, et see vastaks
S § 13´1 lg 1 objektiivsete tunnuste. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, sealhulgas 3-1-1-38-07, et kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ning tal ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et Margo Reiskale süüksarvatud väärteo faktilised asjaolud
tunnustel on ebapiisavalt tõendatud (st tõendid on vastuolulised ja vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada), väärteootsuses näidatud väärteo toimepanemise koht ei lange kokku väärteoprotokollis näidatud kohaga, väärteoprotollis ja väärteootsuses näidatud menetlusaluse isiku väärteokirjeldus ei vasta ei PolS § 13 lg 1 p 2´3 teokoosseisu objektiivse külje tunnustele, kaebuse esitaja poolt faktiliselt toimepandud tegevus vastab küll PolS § 13´1 lg 1 tunnustele, kuid kohtul puudub selliseks ümberkvalifitseerimiseks õigus, kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, millest tulenevalt kohus rahuldab kaebuse ja tühistab kaebuse esitaja suhtes tehtud väärteootsuse ning lõpetab asjas väärteomenetluse isiku suhtes väärteotunnuste puudumise tunnustel. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.