KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2010.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-09-26095 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Kohtutäituri avaldus isikule asenduskaristuse määramiseks Menetlusalune isik Alvar Õunpuu (isikukood 38703260021) Svetlana Põld (Lossi 4a Kuressaare) 19.01.2010 Kohtutäitur Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1. Asendada Alvar Õunpuule (Õunpuu) Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PJ 20.02.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2740 09 000262 karistusena määratud rahatrahv 200 trahviühikut so 12 000 krooni kahekümne
(20)päevase arestiga.
- Määrata Alvar Õunpuule määratud 20 päevase asendusaresti kandmine ositi kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel.
- Alvar Õunpuul tuleb 20 päevase aresti ära kandmiseks ilmuda Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna (Lossi 7 Kuressaare) arestimajja 30.jaanuaril 2010.a. kell 09.00; 6.veebruaril 2010 kell 09.00; 13.veebruaril 2010 kell 09.00; 20.veebruaril 2010 kell 09.00; 27.veebruaril 2010 kell 09.00; 6.märtsil 2010 kell 09.00; 13.märtsil 2010 kell 09.00; 20.märtsil 2010 kell 09.00; 27.märtsil 2010 kell 09.00 ja 3.aprillil 2010 kell 09.
- Karistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral teostada elukohajärgsel politseiprefektuuril A.Õunpuu sundtoomine karistuse kandmisele. Aresti kandmise alguseks tuleb lugeda arestimajja saabumise aeg.
- Käesoleva määruse ärakiri saata süüdlasele, kohtutäiturile ja teadmiseks Kuressaare politseijaoskonna arestimajale. Edasikaebamise kord 1
(2)Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kümne päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse teatavakssaamisest. ASJAOLUD
- Kohtutäituri avalduse kohaselt on A.Õunpuu suhtes algatatud 09.04.2009 täitemenetlus. Menetluse algatamise aluseks on Lääne Politseiprefektuuri 20.02.2009 otsus väärteoasjas nr 2740 09
- Rahatrahvi nõude suuruseks on 12 000 krooni, mida võlgnik ei ole tasunud. Täitur on kontrollinud võlgniku varanduslikku olukorda- tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata ning ta ei tööta. Eeltoodust lähtuvalt palub täitur TMS § 201 lg 1 alusel otsustada rahatrahvi asendamine.
- Süüdimõistetu seletuse kohaselt on tal tõesti kõnealune trahv maksmata ja praegu puuduvad tal sissetulekud ning võimalused trahvi tasumiseks, kuna ta on töötu. A.Õunpuu ei ole rahatrahvi asendamisele arestiga vastu, kuid palub võimalust kanda arestipäevi osade kaupa nädalavahetustel, kuna tal on lootust saada endale töökoht ja 20 päeva korraga kandmisel jääb ta tööst ilma. A.Õunpuu ülalpidamisel on 9 kuune laps ja elukaaslane. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus olles tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud materjalidega leiab, et süüdimõistetule mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Vastavalt VTMS § 211 lg-le 1 teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus (VTMS § 211 lg 11). Karistusseadustiku § 72 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni (KarS § 47 lg 1). Kohtutäituri kinnitusel ei ole süüdlane rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ja tal ei ole täituri kontrollitud andmetel vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on võlgnik töötu ning vahendid trahvi tasumiseks puuduvad. Seega leiab kohus, et süüdlasele määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Tasumata rahatrahv – 12 000 krooni vastab 200 trahviühikule. Selle asemel kuulub süüdlasel ärakandmisele arest 20 päeva (200:10). Karistusseadustiku § 66 lg 1 ja 3 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades A.Õunpuu perekondlikku seisundit ja välistamaks saadava töökoha kaotust leiab kohus, et A.Õunpuule mõistetud asendusaresti ärakandmise Kuressaare Politseijaoskonna arestimajas võib määrata ositi. Kohus leiab, et A.Õunpuul tuleb asendusarest ära kanda kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel alates 30.jaanuarist 2010.a. R.Undrest Kohtunik 2
(2)