← Eesti

1-09-13959/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-13959 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vitali ANTONOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitali ANTONOV sünd. 08.06.1989, isikukood 38906083721, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.03.2008 ja lõpp 05.03.2011 Jätta Vitali ANTONOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Antonovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Antonov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 28.01.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 05.03.2008 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Vitali Antonovile mõistetud karistus 3 aastat vangistust – pöörati täitmisele. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava haridus on 7 klassi ja ta kirjutas avalduse hariduse omandamise jätkamiseks, kuid seda ei rahuldatud. Kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning arvuti algõppe kursuse. Kinnipeetaval on olnud probleeme reeglitele allumisega, tema enesehinnang on põhjendamatult kõrgenenud. Vanglas tegeleb kinnipeetav spordiga, lugeda talle ei meeldi. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikule oli juba käitumiskontroll määratud, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid ega kohustusi, kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamine võib põhjustada uue kuriteo toimepanemise ja kinnipeetav satub kergesti tugevate isikute mõju alla. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud esimest korda ja ka vanglakaristust kannab esimest korda. Käitumiskontrolli toimiku andmetel rikkus kinnipeetav talle määratud katseajal kontrollnõudeid – ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele 13 korral, ei täitnud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi 3 korral. Tema suhtes oli katseaja jooksul koostatud 4 erakorralist ettekannet ja katseaega pikendatud 6 kuu võrra. Kinnipeetaval on olemas kehtiv välismaalase pass, algharidus, tööstaaž ja eriala puuduvad. Rahalisi nõudeid on tema suhtes summas 6411,60 krooni. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava ema rääkis kriminaalhooldusametnikule, et poeg sooritas kuriteo oma vanema tuttava mõjul, keda ta kartis. Samuti arvas ema, et poeg rikkus käitumiskontrolli nõudeid meelega, et sattuda selle isiku eest vanglasse. Korter, kus kinnipeetav hakkaks vabanemise korral elama, on 2-toaline, kuulub vanaemale, on võlgadeta ja vastab elektroonilise valveseadme nõuetele. Kinnipeetava ema ei tööta, pere kuusissetulek on 6500 krooni (vanaema pension ja ema töötutoetus). Ema toetab poega materiaalselt, saadab talle iga kuu 500 krooni, ja maksab ka poja rahanõudeid. Ema on nõus poega materiaalselt toetama ka peale vabanemist. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: puudub põhiharidus, ei ole omandatud eriala, töökogemusi ja garanteeritud töökohta; kuriteo sooritas vanema ja tugevama isiku mõju all, vangla andmetel on kergesti mõjutatav teiste isikute poolt; enne vangistust tarvitas alkoholi; olles kriminaalhoolduse all, näitas oma käitumisega, et suhtus kriminaalhoolduse teostamisse ja tingimisi karistusse vastutustundetult, ei täitnud kontrollnõudeid. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitali Antonov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on muutunud ja hakkab kriminaalhooldusametniku juures registreerimas käima. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava elektroonilise vangistusest vabastamist enne tähtaega ei toetanud. valve kohaldamisega Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Vitali Antonov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üks kord ja esimest korda kannab ka reaalset vangistust. Vangistuses viibimise aja jooksul on talle määratud 4 distsiplinaarkaristust. Narva Linnakohtu 28.01.2005 otsusega oli kinnipeetavale karistuseks mõistetud tingimisi vangistus, mis Viru Maakohtu 05.03.2008 määrusega pöörati vastavalt kriminaalhooldusametniku taotlusele täitmisele. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest käesolevas asjas, on kinnipeetava suhtes käitumiskontrolli ajal koostatud 4 erakorralist ettekannet ja katseaega pikendatud 6 kuu võrra. Nagu nähtub prokuröri abi seletusest ja kinnipeetava enda kinnitusest maakohtu istungil, on Viru Maakohtu Narva kohtumajas käesoleval ajal menetluses veel üks kriminaalasi antud kinnipeetava suhtes röövimise episoodis. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel võib väita, et kinnipeetav on isik, kellel on ilmselgelt raskusi ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide järgimisega. Mõistes tingimisi vangistuse, on kohus juba kinnipeetavat ühel korral usaldanud, seda usaldust kinnipeetav ei õigustanud ja käitumiskontrolli nõudeid ei täitnud. Lisaks sellele ei ole kinnipeetav suutnud norme järgida ka vangistuses olles. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud järjekordne usalduse osutamine, kuna maakohus ei ole veendunud, et sellel korral suudab kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid järgida ja katseaja läbida nõuetekohaselt. Maakohus arvestab siinkohal ka suhteliselt pikka aega, mis on jäänud karistuse lõpuni – 1 aasta 2 kuud ja asjaolu, et vabanemine elektroonilise järelevalvega on tunduvalt rangemate kohustustega. Kui kinnipeetav ei suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita tavalise katseaja raames, siis on vähem tõenäoline, et ta suudab täita veel rangemaid nõudeid. Kuriteo pani kinnipeetav toime grupis, kuriteokaaslased on kõik pärit samast kohast, kuhu soovib kinnipeetav asuda elama pärast vangistusest vabanemist. Maakohus leiab, et see asjaolu suurendab omakorda nii uute kuritegude toimepanemise riski, kui ka riski, et kinnipeetav suhtub endiselt hooletult ja vastutustundetult katseaja nõuetesse ja käitumiskontrolli reeglitesse. Maakohus leiab, et ühe ja sama karistuse kandmisest ei ole kinnipeetavat võimalik teist korda vabastada. Ülaltoodu alusel jätab maakohus Vitali Antonovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. 3 Anne PALMISTE Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.