KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-6157 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Marge Ojaäär Prokuröri abi Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rainer Kristerson´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rainer Kristerson (isikukood: karistust Viru Vanglas) Irina Gromtseva Kaitsja 37602112760; kannab RESOLUTSIOON Jätta Rainer Kristerson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Rainer Kristerson´ilt riigituludesse 300-krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Rainer Kristerson 1-07-6157, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Rainer Kristerson´ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 15.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Kristersoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rainer Kristerson mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 11.09.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti selle karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 06.02.2007 otsusega mõistetud karistus - 6 kuud vangistust Karistuse kandmise algus 17.10.2007 ja karistuse kandmise lõpp 16.04.2011. 1
(3)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viies reaalne vangistus.11 korda karistatud kriminaalkorras. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval põhiharidus. Enne vangistust töötas ehitusfirmas. Vabaduses on olemas garanteeritud töökoht. Viru Vanglas viibides õpib tisleri eriala ning on läbinud sõltuvusevastase rehabiliteerimisprogrammi. Ei toeta Viru Vangla Rainer Kristersoni enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Rainer Kristersoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega Kriminaalhooldusametnik leiab, et Rainer Kristersoni puhul on täidetud formaalsed tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Vangla iseloomustuses tuuakse esile toetavate sotsiaalsete suhete olemasolu ja soovi elada seadusekuulekalt. Arvestades kogutud informatsiooni kogumina on kriminaalhooldusametniku arvates Rainer Kristersoni puhul ennetähtaegne vabanemine ennatlik, põhiliseks takistuseks on Rainer Kristersoni poolt toimepandud kuritegude arvukus, ühiskonnaohtlikkus ja varasemal katseajal toime pandud kuritegu. Rainer Kristerson taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokuröri hinnangul Rainer Kristersoni ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. . Rainer Kristerson on korduvalt karistatud ja korduvalt vangistust kandnud, kuid pole hakanud käituma õiguskuulekalt. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Kaitsja leiab et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on suunatud enese arendamisel sooviga käituda tingimisi vabastamise korral ühiskonnas seaduskuulekalt. Rainer Kristerson on astunud aktiivseid samme enda resotsialiseerimiseks ja paremaks ühiskonnaga kohastumiseks. Osales sotsiaalprogrammis. On olemas kindel elukoht, on olemas erialane väljaõpe ja töökoha võimalus. On olemas peresuhted. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rainer Kristerson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rainer Kristersoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Rainer Kristerson on 11 korda kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud pannes taas toime esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistus kinnipeetav tarvitas narkootikume ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks seda enam, et viimane kuritegu oli seotud narkootikumide käitlemisega. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Rainer Kristersoni puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. 2
(3)Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Rainer Kristersoni poolt toimepandud kuritegu raskust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)