41 korras kätte toimetatud, vaatamata sellele, et kohus on täitnud
lg 7 nõude ja saatnud kohtukutse menetlusaluse isiku kaitsjate poolt näidatud elukoha järgi. Mõlemad kaitsjad teatasid kohtule lk (32-33), et nende volitused I. Savtšuku kaitseks on lõppenud. Vahepealsel kontrollimisel on kohus tuvastanud, et I. Savtšuku registreeritud elukohaks on xxx ( lk 35). Samuti on kohus tuvastanud KIS andmetest, et menetlusaluse isiku suhtes on Viru Maakohtu menetluses kriminaalasi 1-09-1922, milles alates 08.09.2009 on I. Savtšuki suhtes tõkendiks vahistamine valitud, sest isiku suhtes korduvalt korraldatud sundtoomised tulemusi ei andnud ning isik, kohtukutsete kättetoimetamine ei õnnestunud. Kaebuse arutamise uueks ajaks oli määratud 10.12.2009. I. Savtšuki abikaasa V. V sai I. Savtšuki nimele kohtukutse kätte allkirja vastu 17.11.2009, I. Savtšuki elukoha järgi ( lk 39). I. Savtšuk sai kohtukutse kätte 27.11.2009, isiklikult, allkirja vastu ( lk 40). Menetlusalusele isikule oli kohtukutses teatavaks tehtud, et tema ilmumine on kohustuslik, samuti hoiatatud, et kui isik ei ilmu kaebuse arutamisele ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata ( lk 42-43). I. Savtšuk ei ilmunud 10.12.2009 kohtuistungile. 09.12.2009 esitas I. Savtšuk kohtule taotluse, milles palub kohtult lükata kaebuse arutamise edasi, sest alates 09.11.2009 on ta haiguslehel ja ei ole võimeline ütlusi andma. Arsti tõendi ei ole kohtuistungi ajaks esitatud. Kohtuväline menetleja leidis, et taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole millegagi põhjendatud. Võttes arvesse varasema informatsiooni, 2 et isiku suhtes on kriminaalasi, milles kohus pidi tegema vahistamismääruse, kuna isik hoidus menetluses kõrvale, on alust arvata, et menetlusalune isik soovib kohtumenetlust takistada. Isiku haiguse kohta ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit.
1 kohaselt, kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maa- või linnakohtunik
lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.
lg 1 sätestab, et kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.
lg 2 sätestab, et ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks on väljakutsutu äraolek, mida ei saa pidada kõrvalehoidumisega, kutse kättesaamise hilinemine ja muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus on juba ühel korra (09.11.2009) üheks kuuks kaebuse arutamise edasi lükanud, võimaldades isikule kohtuistungile ilmuda või mõjuva põhjuse esinemisel teatada kohtule viivitamata mitteilmumisest ja selle põhjusest. Kohus on protokollilise määrusega jätnud I. Savtšuki taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks rahuldamata põhjusel, et isiku haigestumise kohta ei ole kohtule esitatud usaldusväärseid andmeid ning menetlusalune isik jättis täitmata
42 lg 1 tuleneva kohustuse teatada kohtule mitteilmumise põhjusest viivitamata. Kuigi I. Savtšuki väitel on ta haige alates 09.11.2009, kohtusse mitteilmumisest teatas ta alles 09.12.2009 ehk üks päev enne istungit ja alates väidetavast haigestumisest kuu aega möödudes. KIS andmetest on kohtule teada, et 27.11.2009, ehk väidetava haigestumise kestel, ilmus I. Savtšuk kohtusse oma kriminaalasja arutamisele, mille käigus oli võimeline pidama prokuröri ja kaitsjaga läbirääkimisi, sõlmima kokkulepe, osalema kohtuistungil ja vastama kohtu küsimustele. Kohus ei näe ühtki mõistliku põhjust, miks isik jättis kohtule teatamata oma väidetavast haigestumisest alates 09.11.2009 kuni 08.12.2009 ja miks selle piisava aja jooksul ei ole isik kohtule esitanud usaldusväärset tõendit, millest oleks tuvastatav, et isiku haigus on selline, et takistab tema osavõttu kohtuistungil, ja miks sama haigestumine ei takistanud tal osaleda 27.11.2009 arutatud kriminaalasjas. Seega, tuli kohus järeldusele, et edasilükkamiseks mõjuvat põhjust ei ole, kuna I. Savtšuki ilmumata jätmiseks ei esine
Kohtumenetluse poolel puudub õigus eeldada, et tema esitatud taotlus edasilükkamiseks igal juhul rahuldatakse. Sellele on osutanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-123-02 26.11.2002.
lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt
Kohus osutab Riigikohtu lahendile 3-1-1-128-05 31.10.2005, milles rõhutatakse, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kuid eelnevalt tuleb isikule selgitada tema kohustus ilmuda kohtuistungile ja toimikus peab olema kohtukutse koopia, millest võiks tuvastada kohtukutse teksti sisu, muuhulgas ka seda, kas isikule tehti selgeks teha kohustus kohtuistungile ilmuda. Tsitaat: „3. Riigikohus märgib kõigepealt, et vastavalt
lg-le 2 võib väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui kaebaja ei ilmu kohtuistungile vaatamata sellele, et talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ning kaebuse arutamist ei ole
Seega lasub kaebust arutaval kohtul kohustus toimetada kohtumenetluse poolele
§-s 41 sätestatud korras kätte kohtukutse, milles muuhulgas peab vastavalt
lg 2 p-le 7 olema märgitud, kas isiku ilmumine on kohustuslik, aga samuti ilmumata jäämise tagajärjed.
ega ka § 121 ei nõua sõnaselgelt, et selles määruses peab olema märgitud, kas kohtumenetluse pooltele on osavõtt asja arutamisest tehtud kohustuslikuks või mitte. Siiski sätestab väärteomenetluses esitatud kaebuste kohtulikku arutamist reguleeriv
Seetõttu oleks otstarbekas osavõtu kohustuslikkus lahendada ja ka kirjeldada juba
Samuti oleks otstarbekas lisada väärteoasja toimikusse mitte ainult kutse lõpposa, so. allkiri kohtukutse kättesaamise kohta, vaid ka koopia kohtukutsest, millest nähtub, kas see kutse vastas
Savtšukile saadetud kohtukutse koopia lk 42, millest nähtub, et isikule tehti selgeks tema kohustus ilmuda kohtuistungile ja hoiatatud
lg 2 tulenevast võimalikust tagajärjest – kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalusest. Kohtunik leiab, et on olemas alus
Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks
I. Savtšuki kaitsjate poolt esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna isik oli teadlik kohtuistungi kohast ja ajast, ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli hoiatatud tema kohustuslikust osavõtust ning asja arutamist ei ole edasi lükatud.. Juhindudes
lg 2, kohtunik M Ä Ä R A S: Irina Savtšuki kaitsjate Marko Tiirik ja vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villerskaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 29.10.2009 tehtud otsuse peale jätta läbi vaatamata. Määruse koopia saata Irina Savtšukile ja Ida Politseiprefektuuri. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.